Arutelu:Venemaa sissetung Ukrainasse

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Arutelu:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022))
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kaardil võiks olla kirjas, mis seisuga need kontrollitavad on märgitud. Siis on see ka edaspidi kasutatav. --Ehitaja (arutelu) 24. veebruar 2022, kell 15:27 (EET)Vasta[vasta]

Ilmselt vana kaardi najal tehtud; praegu, BBC-d vaadates, hommikuste raketirünnakute arv kaardil on ligi kahekordistunud..., mõne tunniga ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 24. veebruar 2022, kell 16:11 (EET)Vasta[vasta]
Üks kaart on selline: liveuamap.com, mis on suhteliselt informatiivne, iseasi, kui palju sellest on «“udu”». ☆☆☆—Pietadè¢Kaastöö 5. märts 2022, kell 18:23 (EET)Vasta[vasta]

Ajakohastamisest: käimasolev konflikt, kui nt 12:00 on apteegi järjekorras 500 inimest (vanuses 6 kuud – 90 aastat), siis nt 12:15 on järjekord samas seisus, ainsa vahega, et 450 inimest neist on surnud/tapetud... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 5. märts 2022, kell 18:37 (EET)Vasta[vasta]

Tegelikult, sissetungi algataja (põhjasuunalt) Союзное государство / Саюзная Дзяржава ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 24. veebruar 2022, kell 15:46 (EET)Vasta[vasta]

Kas kuskil on konkreetseid andmeid, et sissetungis osalesid mingid just selle organisatsiooni tarbeks kuuluvad organisatsioonid? See, et Valgevene armee käitub Vene armee osana, ei ole rangelt võttes veel tõestus organisatsiooni osalusest (seda enam, et kogu organisatsioon on endiselt suures osas imaginaarne, ka vikiartiklites viidatakse lepingutele kahe riigi vahel, mitte "ühisriigi" seadusandlikele aktidele vms). Ka NATO liikmesriigid on teinud ühisoperatsioone, mis ei ole NATO operatsioonid. --Ehitaja (arutelu) 24. veebruar 2022, kell 15:52 (EET)Vasta[vasta]
Lääne allikad viitavad sageli kahe monarhi ühinemispüüdlustele; teiselt lainelt: RU ladviku esindaja võrdles UA-d Afganistaniga "USA võimu" all, keda nüüd siis RU (BE) vabastama tõttavad (ikka enesekaitse eesmärgil...; Talibani ehk UA seaduslikult valitud presidenti jt võimu alt)... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 24. veebruar 2022, kell 16:05 (EET)Vasta[vasta]
Jah, Vene retoorikast ja "põhjendustest" tuleks samuti kokkuvõte teha, sh Venemaa julgeolekunõukogu avalikust tsirkuseetendusest. Ilmselt vääriks mainimist ka olulisemad sõnavõtud Venemaa toetuseks teiste riikide poolt, nt Hiina asevälisministri värsked kommentaarid (ERRi kokkuvõte on ähmasevõitu, paremat allikat tahaks). --Ehitaja (arutelu) 24. veebruar 2022, kell 16:07 (EET)Vasta[vasta]
Nt UA esindaja väidab hetkel, et raketid lähtusid ka BE territooriumilt ja süüdistab BE-d reetmises... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 24. veebruar 2022, kell 17:42 (EET)Vasta[vasta]
Mingis mõttes on see vaieldav, sest reeta saab ainult seda, kellega oled mingiski mõttes samal poolel olnud. Aga igal juhul ei ütle raketirünnak ikkagi midagi otseselt "ühisriigi" osaluse kohta, kui raketitükkidelt pole just leitud spetsiifilist "ühisriigi" sümboolikat. --Ehitaja (arutelu) 24. veebruar 2022, kell 21:26 (EET)Vasta[vasta]
Enne hiljutist monarhide kohtumist (millest lõikasid kasu mõlemad) oli UA-l (teatav) alus mitte-kahelda N-naabri sõbralikkuses; ilmselt muutis VP kokkulepe Hiinaga lõplikult rünnakuplaani. Kust ka tuumalöögi ähvardused ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 24. veebruar 2022, kell 21:34 (EET)Vasta[vasta]
Ma just imestasin, sest venelased ütlevad hetkel "Вторже́ние Росси́и на Украи́ну (в России официально «специа́льная вое́нная опера́ция»[26][27]) — полномасштабное нападение Вооружённых сил Российской Федерации на Украину, начавшееся 24 февраля 2022 года, сопровождавшееся активной пропагандистской кампанией в российских СМИ и угрозами Владимира Путина развязать ядерную войну." ja mul on see tuumasõja osa kuidagi kahe silma vahele jäänud. Kui kuskil on korralik viide, tasuks mainida, kes täpselt ja millises vormis sellega ähvardas. Mingis jaotuses võiks, muide, olla ka Eesti pisikesed reaktsioonid (riigina ja riigis), aga ilmselt mitte üldkronoloogias, muidu ajavad need sõja käigu jälgimise pigem häguseks. --Ehitaja (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 01:03 (EET)Vasta[vasta]
Jah, ja seda saadab maailma rikkaima inimese, tuumarelva nupu vajutamise ainuõigusliku tegija, järjekordselt BBC-st edastatav teade, kui sekkute, saate tuumasõja, vist eelneval kokkululeppel Hiinaga...Kasutaja:Pietadè
otseviite tuumaähvardusele panin vist envikisse... ☆☆☆—Pietadè]] Kaastöö 25. veebruar 2022, kell 03:04 (EET)Vasta[vasta]
  • kronoloogias võiksid olla äratoodud kõik õppused, ajavahemik ja paiknemine, millega VF väosad paika liigutas. suwa 26. veebruar 2022, kell 23:02 (EET)Vasta[vasta]

Vastaspoolte statistika[muuda lähteteksti]

Mul pole veel ette sattunud head allikat (kuigi eks kõik numbrid on praegu ligikaudsed ja oletuslikud) Ukraina kaitseväe hukkunute kohta, samas kui Vene kaotusi tuleb igast kanalist. Saaks ehk keegi täiendada?Sillerkiil (arutelu) 1. märts 2022, kell 14:29 (EET)Vasta[vasta]

Pervõi Kanal on hakanud näitama kodumaa kaitsel neonatside eest hukkunute pilte, nime ja auastmega...(ja järgneb Azovi, tõeliste fašistide, Kiievi režiimi, Hitleri järglaste... alustoe hukkamõist); resümee (NL-aja mälestustele tuginedes): ootame klassikalist muusikat... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 5. märts 2022, kell 20:48 (EET)Vasta[vasta]

See on agressioon[muuda lähteteksti]

Kas Vikipeedia ei julge agressiooni agressiooniks nimetada?
NSV Liidu välisministri Maksim Litvinovi initsiatiivil määrati 1933 Londonis vastu võetud agressiooni definitsiooni konventsiooniga selle tunnused järgmiselt:

1. Teise riigi vastu kuulutatakse välja sõda.

2. Sõda välja kuulutamata tungivad ühe riigi relvajõud teise riigi territooriumile.

3. Sõda kuulutamata ründavad ühe riigi sõjalaevad ja lennukid teise riigi territooriumil asuvaid objekte.

4. Ühe riigi sõjalaevad blokeerivad teise riigi sadamaid.

5. Toetuse ja abi andmine teise riigi territooriumil tegutsevatele relvastatud sissirühmitustele eesmärgiga aidata kaasa tegutseva valitsuse kukutamisele.

Kui Putini esinemine TV-s oli sõja kuulutamine, siis on täidetud punkt 1. Kui ei olnud, siis on täidetud punkt 2. Punktid 3-5 on kõik täidetud juba 2014. aastal ja kogu aeg kuni siiani. 2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72 1. märts 2022, kell 16:31 (EET)Vasta[vasta]

Pole lehte Venemaa sissetung Ukrainasse. Andres (arutelu) 1. märts 2022, kell 19:41 (EET)Vasta[vasta]

Kas see peaks siis olema täpsustusleht, à la, alates Kiievi vürstiriigi külaskäigust Maskooviasse, sõbraliku geenivahetuse / geenilevituse / genofondi arenduse käigus jne, jne..., mis järgnes viikingite samalaadsetele „ekskursioonidele“? ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 5. märts 2022, kell 17:59 (EET)Vasta[vasta]
Kui pole selge, millist ajaloosündmust veel oleks põhjust otsida just sellise pealkirja alt ning eristada pole tarvis, siis võiks sulud ja aastaarvu pealkirjast lihtsalt ära jätta. Pikne 5. märts 2022, kell 18:36 (EET)Vasta[vasta]
Tehniliselt algas sissetung juba 2014 ehk see artikkel räägib siin ainult sõja kõige intensiivsemast osast. Seega oleks sulgudes täiendus nagu kohane küll. Ivo (arutelu) 5. märts 2022, kell 21:07 (EET)Vasta[vasta]
Arvatavasti (u viimase 100–150 a lõikes) alates hiljemalt Oranžist revolutsioonist (üks president kannab senini näol jälgi „vastuseisust“, intervjuus kinnitas mõne päeva eest, et sõda kestab võidu või viimase kodumaakaitsja surmani), millele järgnes Väärikuse revolutsioon (mis ilmselt ei läinud idanaabri plaanidega kokku); ja ega eelnevad UKR/POL/LIT jagamised/"järkamised" kuhugi kadunud ole, lisa siia veel hetke suuremate tuumariikide valitsejate ambitsioonid... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 5. märts 2022, kell 21:29 (EET)Vasta[vasta]
2014. aastal alanud konflitki minu meelest ei nimetata nii. Pikne 6. märts 2022, kell 18:32 (EET)Vasta[vasta]
Muidugi ei nimetata, praegust ka mitte. Eestis nimetatakse seda Ukraina sõjaks, kui üldse kuidagi nimetatakse, ainult ühe korra olen kohanud teistsugust nime. Ja ühtegi teist sündmust nii ei nimetata, nii et minu meelest võiks vabalt olla niisugune pealkiri. Praegusel pealkirjal on mitu puudust. Tõin ennist välja ainult selle, et see ei vasta meie pealkirjastamise põhimõtetele. Ja kes oskaks seda sellise pealkirjaga otsida. Pealegi on sissetung ainult osa sõjast. --Andres (arutelu) 23. märts 2022, kell 08:51 (EET)Vasta[vasta]
kirjutise määratluses osas on korrektselt sõnastatud, et tegemist on osaga vene-ukraiina sõjast, rahvasuus kõnekeelne ukraina sõda märgib ainult seda, et enamus aktiivsest sõjalisest tegevust on ukraina maa-alal jne, ehk tegemist on tavapärase lühendamisega. suwa 23. märts 2022, kell 08:56 (EET)Vasta[vasta]

Ukraina vabadusõja nimetust on ka korduvalt kasutatud.--Vaher (arutelu) 23. märts 2022, kell 13:10 (EET)Vasta[vasta]

Vabadussõda (st sõda, mida peetakse riikliku iseseisvuse saavutamiseks) ei pruugi igal ajal igasse konteksti sobida (iga „konn“ võib oma tegevust sellega sildistada;-) ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 23. märts 2022, kell 16:15 (EET)Vasta[vasta]

2014 oli (järjekordne) (Vene-)«Krimmi sõda», hetkel (23. märts 2022, kell 12:15 (EET)) on andmeüksusest keeruline leida pealkirja, kus nr 2022 puuduks. ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 23. märts 2022, kell 12:15 (EET)Vasta[vasta]

Krimmi sõda, XIX sajandi rahvapärimuseski sees, ses mõttes, et vahepeal suudeti põlisasukad (tatarlased) mujale asustada (1980. aastate I poole ~kolmekuise vaatluselami(u)se najal väidan) ja nüüd on Lähis-Idaga “sõbrunemisvahendid” (enne pelgalt s-tüki kuulid, nyyd ballistilised raketid jms) niivõrd arenenud, et Krimmi ps üha strateegilisema tähtsusega...;-) PS! Tänase (23. märts 2022, kell 14:00 (EET)) seisuga on nt Mariupolis 100 000 eluselanikku alles/elus (u üleeile oli neid 300 000...), kusjuures ~90% "hoonefondi" hävitamise (st, erinevatel allikatel on hävitatud 80~90% hoonetest) juures ei ole osa sadamast puudutatudki...
ehk siis, ‘Krimmi sõda V9.0’ ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 23. märts 2022, kell 13:53 (EET)Vasta[vasta]

Pealkirja küsimus on endiselt lahendamata. --Andres (arutelu) 12. aprill 2022, kell 17:25 (EEST)Vasta[vasta]

Valik on suhteliselt avar, kui vaadata loendit ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 12. aprill 2022, kell 18:22 (EEST)Vasta[vasta]

Neutraalsus[muuda lähteteksti]

Kordan: suuresti ainult ühele allikale (ERR) tuginev artikkel ei saa olla erapooletu (erakondade väitluse (kas inimeste raha hinnatõusu hüvitamisele või tapmise vähendamisele, UA presidente (hetkel ka Porošenko nurgaekraanil) ümber sõnastades, tugi kas meile (EE) või meile (EL+maailm)), või ootame siis meie endi vabastamist; TaSSi sõnul olevat UA president koos oma fašistidest kaaskonnaga ammu Kiievist pagenud...
Kui endil raha (verifitseeritud) teabe soetamisex puudub, hõivame siis teistelt, targematelt ~8 miljardi esindajatelt ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 9. märts 2022, kell 18:25 (EET)Vasta[vasta]

Võib ka teisi allikaid kasutada. Neutraalsus sõltub ikka eeskätt sellest, kas allikas või allikad on usaldusväärsed ja kuidas materjal Vikipeedias edasi on antud. Pikne 10. märts 2022, kell 17:59 (EET)Vasta[vasta]
Vaatasin Vikipeedia juhendid üle (Põhimõtted, Viitamine, Usaldusväärsuse tagamine, Vormistusreeglid) ja põhimõte on ennekõike see, et allikas peaks olema usaldusväärne, mis omakorda võiks tagada neutraalsuse. Eesti Rahvusringhäälingut peetakse usaldusväärseks, lisaks on ERR-il see eelis, et allikas on kõigile eestlastele kontrollitav. Selge see, et ka sinna jõudev sõjateave võib olla kohati moonutatud, esineb müra ja segadust, kuid just selle pärast on artikli päises vastav hoiatus. Loomulikult võib muid allikaid ja teavet lisada. Sillerkiil (arutelu) 11. märts 2022, kell 06:59 (EET)Vasta[vasta]
Mis asi see „usaldusväärsus“ Euroopa pinnal käiva sõja kajastamisel on (vt ka allpool "Arvudest"), nt, samal päeval (täna): BBC ütleb 10 milj, Euronews 6 miljonit ja UN 8 miljonit, põgenikku... (tõsi, bbc lahkab selle sunnitud sise- ja väljarändeks).
Parafraseerides: kellelgi peaks(id) olema orbiidil erapooletu(d) luuresatelliit (luuresatelliidid), millelt saadud teavet siis töödeldakse ja erapooletult esitatakse... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 22. märts 2022, kell 21:28 (EET)Vasta[vasta]
Ground News, miski suht "neutraalne", ning ka poolautomaagiline, allikate analüsaator võiks olla vist selline?
News Coverage Details
Total News Sources 30
Leaning Left 6
Leaning Right 4
Center 8
Last Updated 15 minutes ago
Või kuidas esmapilgul tundub? suwa 29. august 2022, kell 19:22 (EEST)Vasta[vasta]
nüüd mõned tunnid hiljem on seis selline
News Coverage Details
Total News Sources 62
Leaning Left 12
Leaning Right 15
Center 13
Last Updated 2 hours ago
suwa 30. august 2022, kell 07:17 (EEST)Vasta[vasta]

ligikaudu nädal hiljem News Coverage Details

Total News Sources 80
Leaning Left 15
Leaning Right 20
Center 16
Last Updated 6 days ago
suwa 6. september 2022, kell 08:46 (EEST)Vasta[vasta]
Tegemist on sõjaga, neil päevil edastati UA sõjaväe esindaja vastavasisulist teadet (sa ei saa pidada sõda ja lasta samal ajal telediktoril teadustada à la: tunni aja pärast alustame pealetungi N suunal); samas on ka desinformatsioon kasutusel relvana.
liveuamap.com näikse olevat küllaltki adekvaatne teabeallikas. ☆☆☆— Yx iNdiviid Kaastöö 30. august 2022, kell 10:17 (EEST)Vasta[vasta]
hm, mõned päevad möödas ja tundub, et mittekedagi rohkem artiklite neutraalsus ei huvita, seega võiks selle teema tõstatamine mujal viia siia viitamiseni jne. (sussaaninlus jne). Kuid asja juurde, ma vist nagu tean, kuidas ja milleks infot sõjas kasutatakse, pigem kribasin sõjamulli kajastamise analüüsi võimalust, ehk siis selline esmane tasakaalustatuse analüüs peaks ju aitama prohmakaid vältida? suwa 2. september 2022, kell 22:05 (EEST)Vasta[vasta]
Neutraalsus huvitab ikka vast kõiki ja Ground News tundub hea projekt. Sa mõtled, et võiks allikate usaldusväärsuse hindamisel kasutada tollel saidil olevat faktitäpsuse (factuality) hinnangut? Minnekon (arutelu) 2. september 2022, kell 23:28 (EEST)Vasta[vasta]
Nohh, ühest sellisest analüsaatorist on vähe, kuid kui keski viitsib mõne sellise projekti veel leida, siis saaks neid omavahel võrrelda. See parem-tsenter-vasak skaala on lahja, sest ei kajasta seotust või kelle-gi-millegi poolt olemist. Õnneks on nt sputniku puhul korrektselt äramärgitud, et see on sündmusega seotud riigi omandis jne. suwa 6. september 2022, kell 08:53 (EEST)Vasta[vasta]

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────eile-üleeile "nüpeldas" nt Euronews UK-d ja USA-d, kes olevat vägagi erapoolikud ja suisa puistavad(t) väärteavet... ☆☆☆— Yx iNdiviid Kaastöö 2. september 2022, kell 23:32 (EEST)Vasta[vasta]


Vähemalt korra olen enwi-s viimastel päevadel täheldanud lähenemist nt ISW allikale, à la, kui üks pool teatas teise poole tulistamisest nt 12km kaugusel mingist kohast, siis võib selle põhjal järeldada, et teine pool on suutnud mingist kohast (antud juhul sillapea) vähemalt 12km kaugusele edasi areneda... ☆☆☆— Yx iNdiviid Kaastöö 8. september 2022, kell 14:27 (EEST)Vasta[vasta]

«2 alust»[muuda lähteteksti]

mida see infokasti lõpureal tähendama peaks? ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 6. märts 2022, kell 11:49 (EET)Vasta[vasta]

Nagu ka Sõnaveebis kirjas on: mootoriga veesõiduk. The Kyiv Independent postituses on kirjas 2 boats, kuid ma hästi ei usu, et need olid aerudega paadid. Kuna aga täpsemat ülevaadet pole, mis sorti veesõidukiga siis tegemist oli, otsustasin sõna "alus" kasuks. --Pudrunui (arutelu) 6. märts 2022, kell 12:40 (EET)Vasta[vasta]

Eemaldasin:[muuda lähteteksti]

  • USA ei nõustu Poola hävituslennukeid MIG-29 Ukrainale vahendama ja neid enda lennukitega Poolale asendama, kuna nende hinnangul Ukrainal on juba piisavalt lennukeid ja neile lisa saatmine ei annaks Ukraina õhujõududele suhtelist eelist Venemaa ees, samuti võiks lennukite andmine sõda eskaleerida, viia lääneriigid otsesesse konflikti Venemaaga.[1]
  1. "USA kinnitas, et ei vahenda Poola hävitajaid Ukrainale". ERR. 9.3.2022. Vaadatud 10.3.2022.

Vaidlused käivad juba üle nädala, väidetavalt oleks NATO liikmesriigi lennukite andmine NATO sekkumine, vahepeal on olnud juttu ka erinevatest vahendusteedest; poolnuttev (näitlejast) president ei paluks vastasel korral lääneriikidelt lennukeelutsooni kehtestamist... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 10. märts 2022, kell 13:30 (EET)Vasta[vasta]
Kohe varsti hakkavad Poola president ja USA asepresident Varssavis eeldatavasti käsitlema ka “lennukite teemat” ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 10. märts 2022, kell 14:00 (EET)Vasta[vasta]
Lennukitest: kui ma ei eksi, siis Poola piiri äärne sõjaväebaas sai tabamused VF õhuruumis olnud lennukitelt. ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 14. märts 2022, kell 08:12 (EET)Vasta[vasta]
Lennukeelutsooni (lennukid) kohta küsiti u 10 minuti eest ka UN peasekretärilt... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 14. märts 2022, kell 17:39 (EET)Vasta[vasta]

Ei saa aru. Kas see on eemaldamise põhjendus? Mis on selle punkti juures täpsemalt valesti või miks see siia teistest punktidest vähem sobib?
Selle artikli põhiline viga on preagu minu meelest selles, et sidusa teksti asemel koosneb artikkel punktloenditest. Näiteks võiks olla muu hulgas alaosa või lõik relvaabi kohta, nii nagu inglise viki artiklis. Seal sobiks muu hulgas öelda, et kaaluti või kaalutakse lennukite andmist. Pikne 10. märts 2022, kell 17:59 (EET)Vasta[vasta]
«hinnangul Ukrainal on juba piisavalt lennukeid» — see ei vasta tõele; enam kui nädala jookzul käib nurgast (BBC World News, nt kui see kanal sees on) pidev vadin lennukeelutsooni kehtestamine üle; võiks ehk mõelda kronoloogia (jm?) eraldamise üle eraldi artikliks, see lennukite teema (DW, BBC, Euronews jt) hakkab kurb-traagilis-komöödiliselt juba „ära viskama“, nt Lavrov täna Türgis kinnitamas, et (Mariupoli sünnitusmaja näol) tegemist Azovi võitlejate baasiga, taustal haiglasse sünnitama läinud naise laip...; lisaks, «KTV» edastab järjepidevalt ühe poole teateid, kusjuures edastajaks on (imho) android, suure tärniga...
uudiste edastamine sõltub esmajoones siiski edastaja valikust, mis omakorda lähtub..., jne
UA-l sisuliselt puudub tänase päeva seisuga materiaalne võimekus oma riigi õhuruumi kaitsmiseks, piloote küll on, valdavalt vene toodetud lennukite juhtimiseks. ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 10. märts 2022, kell 19:19 (EET)Vasta[vasta]

Ukraina põgenikekriis[muuda lähteteksti]

Ingliskeelse Vikipeedia artiklis Ukrainian refugee crisis (https://en.wikipedia.org/wiki/Ukrainian_refugee_crisis) ei ole Eesti kohta midagi kirjutatud. Ehk keegi viitsib sellega tegeleda? Velirand (arutelu) 12. märts 2022, kell 13:13 (EET)Vasta[vasta]

Eestikeelses Vikipeedias võiks ka olla artikkel Ukraina põgenikekriis. Velirand (arutelu) 12. märts 2022, kell 20:59 (EET)Vasta[vasta]
Guatemala receives first arrivals of Ukrainians fleeing conflict. Malay Mail. 12. märts 2022
 ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 12. märts 2022, kell 21:25 (EET)Vasta[vasta]

Arvudest[muuda lähteteksti]

Need erinevad ühe päeva lõikes miljonites, olenevalt allikast (BBC, Euronews, CNN, CNC, RTR jne), sama käib lahingulise/sõjalise edu/ebaedu kohta, mis ilmselt peabki sõja puhul nii olema. ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 22. märts 2022, kell 21:23 (EET)Vasta[vasta]

Arutelulehe väärkasutus[muuda lähteteksti]

Eemaldasin eespoolt kommentaare, mis ei puutu Vikipeediasse ega sellesse artiklisse. Pikne 16. märts 2022, kell 17:04 (EET)Vasta[vasta]

Pikne, ma ütleks, et need kommentaarid puutusid küll Vikipeediasse ja siia artiklisse. (Ivo kommentaaride osaga ma päris ei nõustu aga normaalne on ikka, et olulise teema üle arutletakse ja on eriarvamusi. Ka kasutaja Pudrunui kommentaarid olid minu arvates täitsa asjalikud. Minu enda esimene postitus oli visandlik ja kindlasti mitte kivisse raiutud tõde, vabandan kui see kedagi häiris. Ma osutasin lihtsalt näitlikult puudujäägile artiklis. Nii, et isiklikus plaanis ma oma kommentaaride kustutamise pärast suurt muret ei tunne. Aga sisuliselt tuleks antud asja artiklis käsitleda) Need kommentaarid, millega selle teema avasin, olid sõja laiema konteksti, põhjuste kohta pikaajalises perspektiivis. Igas konfliktis on ju olulised selle ajendid ja põhjused, eellugu pikema aja jooksul. Eriti kui tegemist konfliktiga, mida eesti politoloog, Dr Kristi Raik (Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses alates veebruarist 2018.) nimetab kolmandaks maailmasõjaks. Pikne, kui arvad, et sõja konteksti teema ei puutu sellesse artiklisse, siis vaata ingliskeelses artiklis esimest ja teist osa. (1. Background ja 2. Prelude) Kui meil endil selle konteksti sõnastamise võime puudub, võiksime selle (kas või osaliselt olulisema välja valides) tõlkida enwikist. --Nimelik (arutelu) 16. märts 2022, kell 19:21 (EET)Vasta[vasta]

Artiklit loomulikult võib täiendada, võib ka tõlkida inglise keelest. Asi ei olnud selles. Miks sinu kommentaarid polnud kohased, seda selgitasin eilses vastuses (Eri:Erin/6068082). Sinu kommentaarid läksid põhiosas üle üldiseks mõttevahetuseks artikli teema üle, mis Vikipeedia artikli arutellu ei kuulu (vt Vikipeedia:Arutelulehekülg, punkt "Püsi teemas"). Kasutaja Pudrunui kommentaar oli küll selles mõttes asjalik, et ta ei püüdnud sinu eeskujul välja tuua, mis tema meelest on sõja põhjused. Ta laias laastus lihtsalt nentis, et artiklit võiks täiendada. Pikne 16. märts 2022, kell 21:00 (EET)Vasta[vasta]
Loodetavasti siis edeneb artikli laiema konteksti kajastamine. Ma ei hakka kõrvalistel asjadel pikemalt peatuma. --Nimelik (arutelu) 16. märts 2022, kell 22:29 (EET)Vasta[vasta]
Siin mõned enwiki artiklid konflikti eelloo kohta Ukrainas, artiklid kust sõja eellugu ja põhjuseid leida. Kahjuks neid eesti vikipeedias pole. Venemeelsete rahutused 2014 aastal.. https://en.wikipedia.org/wiki/Historical_background_of_the_2014_pro-Russian_unrest_in_Ukraine Historical background of the 2014 pro-Russian unrest in Ukraine Siin artiklis Ukraina keeleseaduse muutmisest 2012 aastal, kus parlamendi pinged muutusid kakluseks (juulis 2012). Pinged teravnesid peale seaduse jõustumist 2012 aasta juulis. Osad piirkonnad keeldusid seadust tunnistamast. https://en.wikipedia.org/wiki/Language_policy_in_Ukraine Kuigi need teemad võiks olla artikli Vene-Ukraina sõda 2014 osaks, siis minu arvates moodustavad need kaks 2014 ja 2022 terviku, mille eelvaatus on 2014 aastal ja peaosa 2022 aastal. Seega kirjutaksin kontekstist sellel lehel. Laiemat ja varasemat konteksti käsitletakse ka enwiki 2022 aasta sündmuste lehel. Samuti tuleks kirjutada rahvusvaheliste suhete arengust, mis viisid sellise laiaulatusliku agressioonini Venemaa poolt. Kõik sõja põhjused ja ajendid pole lokaalsed. Sellest on juttu ka enwiki lehel. Aga nagu näha on kartul kuum ja kiirustama kokkuvõttetega ei peaks. Kvaliteet ennekõike. --Nimelik (arutelu) 26. märts 2022, kell 19:15 (EET)Vasta[vasta]
Vaatan, et soome artiklis on ka päris asjalikult ja küllalt kokkuvõtlikult sõja tausta käsitletud. Äkki olekski parem sellest, kui väiksemahulisemast materjalist lähtuda? Meie vikipedistide resurss on selline kehvapoolsem. Enwiki artikkel äkki liiga põhjalik, et seda tõlkida. --Nimelik (arutelu) 26. märts 2022, kell 20:32 (EET)Vasta[vasta]
https://fi.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4j%C3%A4n_hy%C3%B6kk%C3%A4ys_Ukrainaan_2022#Tausta --Nimelik (arutelu) 26. märts 2022, kell 20:31 (EET)Vasta[vasta]
Kahjuks puudub eesti keeles selline oluline artikkel, mis Venemaa praeguse sissetungi Ukrainasse laiemasse konteksti asetaks. https://en.wikipedia.org/wiki/Russia%E2%80%93NATO_relations Ka sealt leiab olulist ja üldtunnustatud, kinnitatud väidetega materjali konflikti laiema tausta kohta. Pikne, need suunavad viited ja kommentaarid puutuvad Vikipeediasse ja sellesse artiklisse või tuleb need kui kohatud kustutada? Püsin ma sinu arvates teemas? --Nimelik (arutelu) 26. märts 2022, kell 20:48 (EET)Vasta[vasta]
Ei tea, kas peaks selle laiema konteksti teemaga jätkama uue pealkirja all.. kui arutelu väärkasutuse nähte enam ei esine? Või peab jääma arutelu selle sõjakonflikti laiema konteksti kajastamise kohta artiklis jätkuvalt arutelulehe väärkasutuse rubriiki? Pikne, see on küsimus sulle. --Nimelik (arutelu) 27. märts 2022, kell 17:31 (EEST)Vasta[vasta]
Tundub, et rohkem või vähem vihjamisi püüad eelnevaga ikkagi õigustada enda seisukohta sõja põhjuste asjus. Oled viitamiseks valinud meelepärased võõrkeelse Vikipeedia artiklid, mille valikulisel lugemisel justkui peaks teised nüüd ise sobivad järeldused tegema. Kõik need artiklid ei räägi otseselt sellest sõjast ega selle taustast ja põhjustest (taust ja põhjused seejuures pole sama asi). Siin teemas on raske mingit konstruktiivset ivakest näha ja vaevalt see kuskile viib. Ma arvan, et võiks lihtsalt püüda täiendada seda artiklit või artiklit Vene-Ukraina sõda ja siis edasi vaadata. Artikli Vene-Ukraina sõda teema minu arusaamise järgi hõlmab seejuures ka praegust konflikti. Pikne 27. märts 2022, kell 19:10 (EEST)Vasta[vasta]
Minu seisukoht või sinu seisukoht antud juhul asjasse ei puutu. Lisasin üldtunnustatud enwiki artiklid, kus sõja põhjuseid ja selle tausta sisuliselt ja süstemaatiliselt, faktipõhiselt ja loodetavasti ka piisavalt erapooletu hoiakuga käsitletakse. Muidugi oleks hea, kui keegi tegelik rahvusvaheliste suhete asjatundja kokkuvõtte teeks või põhiseisukohti täpsustaks. Hetkel on nad aga ilmselt liialt hõivatud, et sellise vähetähtsa inforuumiga nagu seda on Vikipeedia tegeleda. Aga ega kiirustada polegi vaja. Kvaliteet eelkõige. --Nimelik (arutelu) 28. märts 2022, kell 18:33 (EEST)Vasta[vasta]

Väejuhid ja liidrid[muuda lähteteksti]

Ma kärbiks või muudaks seda. Näiteks Mišustinit selle sõja kontekstis ei mainita, ta tegeleb majandusega, mitte sõjaga. Samas on oluline Valeri Gerassimov. --Andres (arutelu) 23. märts 2022, kell 09:01 (EET)Vasta[vasta]

Nt täna põhjendas Mišustin koos päälikuga energia rublade eest myymist kui demukraadilist ainuvõimalust...; Gerassimovi ehk pole vaja infokastis topelt mainida ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 23. märts 2022, kell 16:20 (EET)Vasta[vasta]

Vahekokkuvõtteks[muuda lähteteksti]

Wikipedia:NOTNEWS — meil puudub võimekus sündmuste (ajaliselt) adekvaatseks edastamiseks, ja, sellega tuleb leppida. ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 23. märts 2022, kell 17:00 (EET)Vasta[vasta]

Muidugi, kunagi võiks sisse panna sõjavastase à la „40 kirja“, kuhu kirjutas alla nt ka Mihhail Lotman, ~150 tunnustatud ajaloolase, fašismi/hitlerismi/natsismi uurija avalduse, milles lükatakse ümber päälikuks tõusnud endise Piiteri taksoviina müüja uidud naaberriigist ähvardava fašismiohu kohta, New Yorgist vennasrahvale appi tulnud eriväe koolitusega valgevenelas(t)e loo püüdest vabastada ühtlasi ka emamaa (motherland) sovhoosiesimehe käe alt, tänase briti kaitseministeeriumi / BBC kinnituse vasturünnakute edu kohta, ex elu (ajalugu) näita. ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 23. märts 2022, kell 22:13 (EET)Vasta[vasta]

Öösel, USA aja järgi täna hommikul, ütles Kapitooliumi kõrge tegelane: „vangi elu lõpuni“; HARDtalkis vastas Ilja Ponomarjov[en] küsimusele juhi tuleviku kohta, et jrgm aastal teda pole[1]
Tänasel NATO jt kohtumisel kinnitas hr Boris, et topeldab kohalolekut Eestis...; Wiki ei ole newslet... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 24. märts 2022, kell 21:09 (EET)Vasta[vasta]
Samas, „rahvusvaheline hukkamõist“, India üks peamisi relvaostjaid, Hiina kaisutused, Brasiilia embused, yickqi asi ei ole nii lihtne, nagu esmapilgul ehk näida võib... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 24. märts 2022, kell 21:54 (EET)Vasta[vasta]

Märkused

Ukraina sõda[muuda lähteteksti]

Terminit Ukraina sõda kasutatakse meedias (AK jne) nii tihti, et see võiks minu meelest olla ka üks selle artikli ametlikest pealkirjadest. Segadus tekib artikliga varasema Ukraina sõja (2014) kohta. Siis Ukraina sõda (2022)? Muidu tekib absurdne olukord, et ka Eestis ei saa sõda nimetada ametlikult sõjaks, nii nagu see on Venemaal. --Nimelik (arutelu) 8. aprill 2022, kell 22:19 (EEST)Vasta[vasta]

Ukraina sõda algas tehniliselt siis, kui VF militaarkopterid teisaldasid 23. II 2014 Janukovitši (suveräänse riigi pea) teise riigi territooriumile. Järgnes Krimmi okupeerimine, Sõda Donbassis (intensiivne faas 2014–2015, nt Ilovaiski lahingus osalesid VF relvajõud (tankidel oli sel aja kiri "Na Kiiev"); järgnes külmunud konflikt (frozen conflict), hukkunuid tuhandetes; vt ka kronoloogiat (relvastuse kohta lisasin välislinkidesse 2021. a aruande)). ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 9. aprill 2022, kell 09:25 (EEST)Vasta[vasta]
Nõus Pietade. Tean, et peaaegu külmutatud konflikt lõi uuesti ja veelgi suuremas mahus lõkkele. Ma tahan ütelda, et artikli pealkiri peaks olema ka Ukraina sõda (2022). Samuti nagu on see Vikipeedia teistes artiklites, juhul kui keeles on mingi mõiste kohta kasutusel mitu võrdväärset sünonüümi ehk kus teema nimetus on mitme võrdväärse sõnaga kaetud. Näiteks Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt https://et.wikipedia.org/wiki/Neuron Nimelik (arutelu) 9. aprill 2022, kell 11:27 (EEST)Vasta[vasta]
Tegelikult on eksperdid nimetanud Ukraina sõda ka kolmandaks maailmasõjaks. Kasutan siin Eesti Välispoliitika Instituudi direktori Kristi Raiki määratlust. https://www.delfi.ee/.../erisaade-valispoliitika-ekspert...(kuula kohalt alates: 29:24) --Nimelik (arutelu) 9. aprill 2022, kell 14:05 (EEST)Vasta[vasta]
https://www.listennotes.com/podcasts/uudis/kristi-raik-kas-kolmas-JZe1_jiqmH4/ --Nimelik (arutelu) 9. aprill 2022, kell 14:05 (EEST)Vasta[vasta]

Rahuläbirääkimised[muuda lähteteksti]

Artiklist on puudu ka selline oluline osa nagu rahuläbirääkimiste kulgemine Venemaa ja Ukraina vahel. --Nimelik (arutelu) 9. aprill 2022, kell 14:16 (EEST)Vasta[vasta]

Rahuläbirääkimisi on peetud 5 korda. Selles, millised on rahuläbirääkimistel poolte nõudmised, avalduvad otseselt ka sõja põhjusteks olevad küsimused: Territoriaalsed küsimused, keeleküsimused ja neutraalsuse küsimus. Rahuläbirääkimiste kulg, protsess mängib omakorda rolli sõjategevuses. Peale Istanbuli läbirääkimisi, kus Ukraina nõustub jääma neutraalseks teatab Venemaa, et otsustab lõpetada Kiievi ja põhjasuunal toimuva rünnaku. Zelenskõi ja Lääneriikide juhid, kaasaarvatud Eesti peaminister Kaja Kallas soovitasid olla selle Venemaa avalduse suhtes ettevaatlikud, pigem diplomaatiliselt skeptilised ja mitte uskuda sellist lubadust, kuna varasemalt on ajalugu näidanud, et Venemaa ei täida oma lubadusi. See Kaja Kallase avaldus on jõudnud ka Wikipediasse (Vaata selle teema lõpuosa: https://en.wikipedia.org/wiki/2022_Russian_invasion_of_Ukraine?fbclid=IwAR0Uu6oPdEyUxkuLulgZoTh71Ir6cQPk-LxlM3OQSCjH_i56JNgGt-8XMRU#Peace_efforts) Aga Venemaa tegi oma lubaduse seekord siiski teoks ja taandus oma vägedega Kiievi- ja põhjasuunalt. Siin Istanbuli läbirääkimiste kohta https://voi.id/en/news/151302/istanbul-peace-talks-russia-promises-to-reduce-military-operations-ukraine-proposes-neutral-status-without-political-military-alliance --Nimelik (arutelu) 10. aprill 2022, kell 14:18 (EEST) Siin videos võtab Zelenskõi sõja peapõhjuse lühidalt kokku. https://www.youtube.com/watch?v=taykmAyaw-Q Video on tehtud 28.04. Päev enne Istanbuli läbirääkimisi, kus Ukraina oma lubadusega neutraalse staatuse kohta välja tuli. Teema on kohe video alguses. --Nimelik (arutelu) 10. aprill 2022, kell 15:08 (EEST)Vasta[vasta]

„Aga Venemaa tegi oma lubaduse seekord siiski teoks ja taandus oma vägedega Kiievi- ja põhjasuunalt.“ — “Putin loses his NINTH colonel as tank commander becomes latest senior Russian officer to be named among their '19,000' killed in Ukraine war”, kinnitab see eilne artikkel, tabloid küll, aga; neil päevil kinnitas Ukraina president, ei ole rahu vastu; hilisõhtul: “Ukraine's President Volodymyr Zelensky said in a late-night address that Russia's aggression was never limited to just Ukraine and its target is "the whole European project"”; naabrid ei ole senini loobunud kuu aja pärast toimuvaks Võidupüha paraadiks miskit kaalukamat saavutada kui mobiilkrematooriumites “fašismivastase” võitluse käigus hukkunute tuhk... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 10. aprill 2022, kell 17:14 (EEST)Vasta[vasta]
Pean tunnistama, et ei saa aru, mida sa täpselt ütelda tahad. Ma räägin läbirääkimistest (täpsemalt Istanbuli läbirääkimistest) ja nende mõjust sõjasündmustele. Kindlasti on mitmeid mõjuvaid põhjuseid miks Venemaa Kiievi- ja põhjasuunalt väed täielikult tagasi tõmbas, aga arvamus, et Istanbuli rahuläbirääkimised selles üldse mingit rolli ei mänginud ei vasta minu arusaamise järgi tõele. Ka Zelenskõi ütleb oma videopöördumises (mille lisasin ülevalpool), et Ukraina neutraalsuse teema on põhipõhjus miks Venemaa üldse sõda alustas. Selge, et selle venepoolse nõudmisega nõustumine Ukraina poolelt avaldab mõju ka kineetilisele sõjategevusele. Või arvad, et see seos on juhuslik kokkusattumus, et Venemaa tagasitõmbumise plaan tuleb just Istanbuli läbirääkimistel 29. märtsil? Vaata artikli esimest videot (vene keeles) https://www.theguardian.com/world/2022/mar/29/ukraine-russia-peace-talks-istanbul-war-kyiv Nimelik (arutelu) 10. aprill 2022, kell 18:29 (EEST)Vasta[vasta]

Ma ei saa viimasest muudatusest aru. --Andres (arutelu) 19. aprill 2022, kell 17:09 (EEST)Vasta[vasta]

Sellest Pudrunuia parandusest, mis lühendas kaotuste osa. --Andres (arutelu) 20. aprill 2022, kell 11:46 (EEST)Vasta[vasta]

Ukraina kaitseministeerium avalikustas uued numbrid Venemaa kaotuste kohta. Eelmiseid viiteid erinevatele uudistele polnud seega vaja, kõik tuli nüüd ühest kohast.--Pudrunui (arutelu) 21. aprill 2022, kell 14:53 (EEST)Vasta[vasta]
Sealjuures asjaolu, et olemasolevad viited sisaldasid vanu numbreid.--Pudrunui (arutelu) 21. aprill 2022, kell 14:53 (EEST)Vasta[vasta]

30. juuni 2022 seisuga kaotustest[muuda lähteteksti]

30. juuni 2022, BBC, high casualty numbers in Russia's en:331st Guards Airborne Regiment en:98th Guards Airborne Division suwa 2. juuli 2022, kell 01:56 (EEST)Vasta[vasta]

22. juuli 2022[muuda lähteteksti]

“In an interview with the American publication The Wall Street Journal, Volodymyr Zelensky said that the daily losses of the Ukrainian army have decreased from 200 to 30 people due to the supply of Western weapons and their effective use at the front.” [Intervjuus Ameerika väljaandele The Wall Street Journal ütles Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina armee igapäevased kaotused on vähenenud 200 inimeselt 30-le tänu Lääne relvade tarnimisele ja nende tõhusale kasutamisele rindel.] (varem oli 100–200)[1] ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 22. juuli 2022, kell 23:29 (EEST)Vasta[vasta]

Märkused


Ussisaare kaitsjad[muuda lähteteksti]

24. veebruari juures on lause

  • Venemaa ründas Ukrainale kuuluvat Zmijinõi saart, mida valvanud 13 piirivalvurit hukkusid

mu mälunatukese järgi näitas VF video nende vangistamisest ja hiljem nad vahetati välja? suwa 25. oktoober 2022, kell 20:49 (EEST)Vasta[vasta]

Jaa, kogu artiklis on palju, mida täiendada ja üle kontrollida. Ussisaarest on eraldi vikiartikkel, mis toimunut põhjalikult kirjeldab (Maosaare lahing). Minnekon (arutelu) 25. oktoober 2022, kell 23:11 (EEST)Vasta[vasta]

On liikumas väited, et tarnitud raketikompleksidest on hävitatud ligi 200% (või 400%), ilkurid lisavad: "ehk neist enam kui pooled olid nt puidust maketid..." ☆☆☆— Toivo Kaastöö 8. jaanuar 2023, kell 21:56 (EET)Vasta[vasta]

Kaotused (331. päev)[muuda lähteteksti]

USA hinnangul on vene poole kaotused elavjõus sõja 331. päeva seisuga 188 000. ☆☆☆— Toivo Kaastöö 21. jaanuar 2023, kell 12:27 (EET)[1]Vasta[vasta]

Märkused