Arutelu:Venemaa sissetung Ukrainasse

Kaardil võiks olla kirjas, mis seisuga need kontrollitavad on märgitud. Siis on see ka edaspidi kasutatav. --Ehitaja (arutelu) 24. veebruar 2022, kell 15:27 (EET)

Ilmselt vana kaardi najal tehtud; praegu, BBC-d vaadates, hommikuste raketirünnakute arv kaardil on ligi kahekordistunud..., mõne tunniga ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 24. veebruar 2022, kell 16:11 (EET)

Üks kaart on selline: liveuamap.com, mis on suhteliselt informatiivne, iseasi, kui palju sellest on «“udu”». ☆☆☆—Pietadè^¢Kaastöö 5. märts 2022, kell 18:23 (EET)

Ajakohastamisest: käimasolev konflikt, kui nt 12:00 on apteegi järjekorras 500 inimest (vanuses 6 kuud – 90 aastat), siis nt 12:15 on järjekord samas seisus, ainsa vahega, et 450 inimest neist on surnud/tapetud... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 5. märts 2022, kell 18:37 (EET)

Tegelikult, sissetungi algataja (põhjasuunalt) Союзное государство / Саюзная Дзяржава ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 24. veebruar 2022, kell 15:46 (EET)

Kas kuskil on konkreetseid andmeid, et sissetungis osalesid mingid just selle organisatsiooni tarbeks kuuluvad organisatsioonid? See, et Valgevene armee käitub Vene armee osana, ei ole rangelt võttes veel tõestus organisatsiooni osalusest (seda enam, et kogu organisatsioon on endiselt suures osas imaginaarne, ka vikiartiklites viidatakse lepingutele kahe riigi vahel, mitte "ühisriigi" seadusandlikele aktidele vms). Ka NATO liikmesriigid on teinud ühisoperatsioone, mis ei ole NATO operatsioonid. --Ehitaja (arutelu) 24. veebruar 2022, kell 15:52 (EET)

Lääne allikad viitavad sageli kahe monarhi ühinemispüüdlustele; teiselt lainelt: RU ladviku esindaja võrdles UA-d Afganistaniga "USA võimu" all, keda nüüd siis RU (BE) vabastama tõttavad (ikka enesekaitse eesmärgil...; Talibani ehk UA seaduslikult valitud presidenti jt võimu alt)... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 24. veebruar 2022, kell 16:05 (EET)

Jah, Vene retoorikast ja "põhjendustest" tuleks samuti kokkuvõte teha, sh Venemaa julgeolekunõukogu avalikust tsirkuseetendusest. Ilmselt vääriks mainimist ka olulisemad sõnavõtud Venemaa toetuseks teiste riikide poolt, nt Hiina asevälisministri värsked kommentaarid (ERRi kokkuvõte on ähmasevõitu, paremat allikat tahaks). --Ehitaja (arutelu) 24. veebruar 2022, kell 16:07 (EET)

Nt UA esindaja väidab hetkel, et raketid lähtusid ka BE territooriumilt ja süüdistab BE-d reetmises... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 24. veebruar 2022, kell 17:42 (EET)

Mingis mõttes on see vaieldav, sest reeta saab ainult seda, kellega oled mingiski mõttes samal poolel olnud. Aga igal juhul ei ütle raketirünnak ikkagi midagi otseselt "ühisriigi" osaluse kohta, kui raketitükkidelt pole just leitud spetsiifilist "ühisriigi" sümboolikat. --Ehitaja (arutelu) 24. veebruar 2022, kell 21:26 (EET)

Enne hiljutist monarhide kohtumist (millest lõikasid kasu mõlemad) oli UA-l (teatav) alus mitte-kahelda N-naabri sõbralikkuses; ilmselt muutis VP kokkulepe Hiinaga lõplikult rünnakuplaani. Kust ka tuumalöögi ähvardused ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 24. veebruar 2022, kell 21:34 (EET)

Ma just imestasin, sest venelased ütlevad hetkel "Вторже́ние Росси́и на Украи́ну (в России официально «специа́льная вое́нная опера́ция»[26][27]) — полномасштабное нападение Вооружённых сил Российской Федерации на Украину, начавшееся 24 февраля 2022 года, сопровождавшееся активной пропагандистской кампанией в российских СМИ и угрозами Владимира Путина развязать ядерную войну." ja mul on see tuumasõja osa kuidagi kahe silma vahele jäänud. Kui kuskil on korralik viide, tasuks mainida, kes täpselt ja millises vormis sellega ähvardas. Mingis jaotuses võiks, muide, olla ka Eesti pisikesed reaktsioonid (riigina ja riigis), aga ilmselt mitte üldkronoloogias, muidu ajavad need sõja käigu jälgimise pigem häguseks. --Ehitaja (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 01:03 (EET)

Jah, ja seda saadab maailma rikkaima inimese, tuumarelva nupu vajutamise ainuõigusliku tegija, järjekordselt BBC-st edastatav teade, kui sekkute, saate tuumasõja, vist eelneval kokkululeppel Hiinaga...Kasutaja:Pietadè
otseviite tuumaähvardusele panin vist envikisse... ☆☆☆—Pietadè]] ^Kaastöö 25. veebruar 2022, kell 03:04 (EET)

Samas, kui tuumanupu vajutaja ähvardab nupu vajutamisega, mis see adekvaatne vastus peax olema, keeld osaleda 2342. a olümpiamängudel? ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 25. veebruar 2022, kell 03:17 (EET)

---

• Live reporting by BBC (alates 21. II 2022) — kui selle enwi välislinkidesse lisasin, oli 16 lk, hetkel on seal 25 lk (praegu 24. veebruar 2022, kell 18:06 (EET) 26 lk); telekast (BBC) peaaegu muud ei tulegi...; tankid vist juba Harkivis ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 24. veebruar 2022, kell 16:21 (EET)

Laiem kontekst

Kas ei peaks lihtsalt faktide, sündmuste konstateerimise kõrval artiklis rääkima ka sõja põhjustest, olukorra kujunemisest aastate ja isegi aastakümnete jooksul? Samuti konfliktist laiemas kontekstist? Siin kohmakas püüdlus seda teha: Venemaa sõda Ukraina vastu paistab olevat üks kaalukamaid, teravamaid konflikte peale teist maailmasõda. Konflikt on ju tegelikult, laiema konteksti mõttes "Lääne", siis NATO riikide ja Venemaa vaheline aastaid kerinud konflikt (meenutan, et tegemist on tuumarelva võimekusega riikide konfliktiga). Sõda on Venemaa reaktsioon NATO laienemise vastu nö Venemaa mõjualasse, nii vähemasti paistab mulle V. Putini retoorikast. Hiljutised Valgevene rahutused, Gruusia sõda ja Ukraina kriis 2014 aastal (Krimm ja Ukraina idaosa sündmused) joonistuvad samuti reljeefselt selles kontekstis välja. --Nimelik (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 18:23 (EET)

Olen nõus, et siin on rohkelt taustalugu, kuid tööjõudu napib praegu ning selle sisu käsitlemiseks ilmselt sobiks isegi rohekm artikkel Vene-Ukraina sõda. See vajab erilist hoolt, kuna on palju aegunud infot, mis juba küljeaknas vastu vaatab. Usun, et kui seda tausta arendamist teha, siis nimetatud artikkel oleks vähemalt praegu õige koht. Vähemalt praegu, sest muidu võime liialt duubeldada infot kahe artikli vahel ning kirjutajaid on niigi vähe. --Pudrunui (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 18:44 (EET)

Õigus, ja aitäh viitamast Pudrunui! --Nimelik (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 19:34 (EET)

Mul on rõõm! Igal juhul hea, et selle asjaolu välja tõid. --Pudrunui (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 19:53 (EET)

Lisaksin, et veel laiemas ajaloolises kontekstis viib praegune konflikt tagasi teise maailmasõja lõpu juurde. Sealt tõukub Lääne ja Nõukogude liidu vastasseis, võidurelvastumine, külm sõda Nato ja Nõukogude Liidu vahel. Võib vist öelda, et praeguses Ukraina sõjas lahvatab/jätkub vana vastasseis. --Nimelik (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 14:24 (EET))

Vana vastaseis siia ikka väga ei puutu (väljaspool ettekäändena kasutamist). Ei ole vaja meelevaldselt seoseid luua. Küll oleks vaja välja otsida adekvaatseid analüüse ja nende põhjal teemaga seotud artikleid täiendada.

Meil on Eestis vikipediste piisavalt vähe, et kõiki asju lahti kirjutada ja ajakohastada ei jõua ka parima tahtmise juures. Seega ei tohiks olla üllatav, et midagi on kuskil tegemata. Teha tuleb. Ivo (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 15:08 (EET)

Ivo, kas sa enwiki päise oled läbi lugenud? The invasion was preceded by a Russian military build-up that started in early 2021, during which Russian president Vladimir Putin criticized the post-1997 enlargement of NATO as a threat to his country's security and demanded that Ukraine be legally prohibited from joining the military alliance; he also expressed irredentist views. Mis allikatele sa oma kriitikaga tugined, et antud sõda ei saa vaadata Venemaa ja NATO konflikti kontekstis? Nimelik (arutelu) 27. veebruar 2022, kell 20:27 (EET)

Kas sa pead Putini juttu mingiks allikaks või? Nagu päriselt või teed nalja? Tema jutu järgi toimub üldse praegu Ukrainas terrorismivastane operatsioon.

Küsimus ei ole ju selles, et milliseid naeruväärseid vabandusi Putin on ettekäändeks toonud, vaid see, et mis tegelik põhjus on. Sama hästi võiksid väita, et Talvesõda hakkas seepärast, et soomased pommitasid Mainila küla. Seda võib mainida kui sõja põhjust, aga seejuures tuleks ka rääkida, et tegelik põhjus oli muus ning üldse oli tegu lavastatud intsidendiga, et Vene pool saaks ettekäände sissetungi alustamiseks. See NATO jutt on täpselt samamoodi väljamõeldud ettekääne. See ingliskeelne lause väljendab ju selgelt, et tegemist oli Putini ähvardusega ning ei nimeta seda sõja põhjuseks. Ivo (arutelu) 27. veebruar 2022, kell 21:19 (EET)

Paljud peavad antud Venemaa sissetungi Ukrainasse 3 maailmasõja alguseks. Kuulasin täna (11.03.2022) Vikerraadio saadet Uudis+, kus eesti politoloog Kristi Raik rääkis sellel teemal. (Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel: https://vikerraadio.err.ee/1608513290/uudis-arp-muller/b3c3c14454c238bf703766a932181593) See pole muidugi tema originaalarvamus, nagu saates juttu. Minu mõte sellega seoses on, et kas antud konfliktile maailmasõja mõõtme andmine ei tähenda otseselt, et konflikti kontekst on algusest peale üle Ukraina piiride ulatuv? Siis suur, teravnenud vastasseis Lääne ja Venemaa vahel. Ja Lääs laekub siin justnimelt sõjalise alliansi ehk NATO-na. Kui see poleks nii, ei oleks meil põhjust rääkida maailmasõja kontekstist. Nimelik (arutelu) 11. märts 2022, kell 18:22 (EET)

Minu arvates on meil Eestis küllalt päriseksperte, kelle arvamust võiksime küsida, et kas sõja laiem kontekst on vaadeldav Venemaa-NATO konfliktina või mitte. See peaks ju olema vikipeedia põhimõte, et eriarvamuste korral pöörduda tegelike ekspertide poole, mitte rapsida, kembelda tühja ning mine tea äkki muutuda emotsionaalseksgi? Rahu, ainult rahu! :) --Nimelik (arutelu) 11. märts 2022, kell 19:37 (EET)

Et siis sellele oleks vastatud (kuna Nimelik väga tungivalt eravestluses nõudis siia vastust).

Algne väide siin arutelus oli, et: "Sõda on Venemaa reaktsioon NATO laienemise vastu nö Venemaa mõjualasse". See on aga puhas Putini jutupunkt ja nii peab sellele vastu vaidlema. Juba see, et Eesti kuuluks Venemaa mõjualasse, võiks olla Eesti kodanikele täiesti vastuvõetamatu. Seega eeldan, et ma ei pea selgitama, et miks see väide kohe üldse ei sobi. Samas, kui Nimelik soovib seda teemat lähemalt uurida, siis lühikokkuvõtteks võib sobida nt see.

Kui küsimus on, et kas see on NATO ja Venemaa konflikt, siis siin peab sõnastusega ettevaatlik olema. Mistahes konflikti puhul on osapooli mitu (sest iseendaga on keeruline konfliktis olla või siis nimetaksime seda kodusõjaks ja see ei ületaks Venemaa piire), aga antud hetkel on asi väga ühepoolselt Venemaa algatatud ja NATO püüab sellest väga kaugele hoida. Nt seepärast ei taha NATO ka seda lennukeelutsooni tekitada, et see pm oleks Venemaale sõja kuulutamine (sest asi igal juhul eskaleeruks selleni; lähemalt nt siin) ja kui juba Venemaad rünnata, siis on palju efektiivsemaid viise. NATO jõud on vene omade kõrval niigi väga-väga palju tugevamad ja seega pole NATO riikidel otseselt põhjust karta Venemaa kallaletungi (see ei ole välistatud, aga see oleks Venemaa poolt enesetapjalik hullumeelsus). Pigem on teemaks, et NATO tahab mistahes sõjalist konflikti vältida (ehk oma jõudu mitte kasutada) ja Venemaa teab seda ning püüab seda asjaolu ära kasutada (lähemalt nt siin). Kui ka vaadata artikli nime, siis on see ikkagi Venemaa ja Ukraina vaheline sõda. NATO riigid küll toetavad jah viimast ja seega see mõneti on Venemaa-NATO konflikt, kuid siin on mitmed aga-d. Alates sellest, et NATO pole seda tekitanud, kuni selleni, et tehniliselt pole see vähemalt täna veel Venemaa ja NATO vaheline sõda.

Mis puutub III maailmasõtta, siis mure on pigem olnud Hiina pärast. Juba enne Venemaa täiemahulise sissetungi algust püüdis USA sellest teemast kaugele hoida, sest pikalt on mureks olnud, et äkki on Putin ja Xi teinud 21. sajandi MRP ja selline kombo oleks üsna hull, sest Hiina sekkumine viiks juba vältimatul ülemaailmse sõjani, kus häving oleks lausa muinasjutuline. Pealegi on ka varem Venemaa olümpiamängude varjus sõjalise sissetungiga algust teinud ning kes see ikka teab, et mida nende riikide juhid oma kohtumisel arutasid. Ehk USA tahaks keskenduda Vaikse ookeani piirkonnale, sest Euroopa võiks oma enda kaitsmisega ise ka hakkama saada (nagu on väga palju USA presidendid vihjanud).

Mis puudub "antud konfliktile maailmasõja mõõtme andmisesse", siis see küsimus kuulub pigem siia valdkonda, et me ei tea, kas see võib selleni eskaleeruda või mitte. Umbes nagu Talvesõda oli II maailmasõja eelmäng ja Kuuba raketikriis ei viinud tuumasõjani, aga neid asju teame tagantjärgi. Seega on paratamatu, et igasugusi oletusi tehakse ja kasvõi seda III maailmasõda on juba ammu oodatud (ehk mitmete konfliktide puhul on kardetud, et asi võib selleni viia ja nii ei ole praegused väljaütlemised midagi eripärast). Selliseid arutelusid peaks aga pidama ajalehtede arvamusportaalides ja mitte Vikipeedias.

Oli niigi selge, et Venemaa majandus ei peaks sõda Ukrainas vastu. Seepärast kahtlesid Venemaa sissetungi realiseerumises paljud eksperdid, sest nende arust oli ilmne, et Venemaa majandus kukuks selle peale kokku ning nad ei suudaks ka Ukrainat ära vallutada ehk arvati, et Venemaa ometi ei teeks midagi nii rumat, mis ta enda hävitab. Niipalju siis sellest optimismist. Samas on Venemaa puhul alati probleem see, et kõik valetavad ja varastavad ehk kindlasti väideti Putinile, et nende relvajõud on palju paremas sisus kui tegelikult ning kindlasti alahinnati võimalikku Ukraina vastupanu ulatust ehk loodeti, et asi saab enne läbi, kui nad jõuavad vastupanu organiseerida (nagu Krimmis oli). Ka vägede varustamise puudulikku näitas, et: 1) plaaniti rünnakut alustada juba olümpia ajal, kuid Hiina nähtavasti veenis neid sellega venitama (et nende mänge ära ei rikutaks); ja 2) väed polnud varustatud pikaajaliseks konfliktiks. Koos tavapärase korruptiooniga (mille käigus nähtavasti äriti ka osa kütust jm enne sissetungi salaja vägede kogunemispaikades maha) viis selleni, et sissetungivatel vägedel hakkas peagi toit, kütus ja laskemoon otsa lõppema. Ehk siis praegu loodab lääs pigem, et Venemaa väsib ära ja nii pääseb lääs vajadusest Venemaaga sõda pidada. Ühteaegu on see aga ka lääne nõrkus, mida Venemaa püüab ära kasutada. Iseärani seda, et Saksamaa on Venemaast gaasi osas sõltuvuses ja täidab jätkuvalt Venemaa riigikassat. Nii loodab Venemaa nähtavasti, et saab pool Ukrainat enda kätte, teeb läänele mõned järeleandmised ja küllap mingi hetk sanktsioonid maha võetakse, sest majanduse käekäik on läänele liiga armas.

Tõenäoliselt pikas plaanis aga võidavad konfliktist USA, Hiina (mis saab Venemaa endast sõltuvusse) ja Prantsumaa (mis on suurim sõjaline jõud Euroopas). Kaotavad aga Venemaa ja Saksamaa. Samas ei ole välistatud asja eskaleerumine ja siis saame kergesti jah III maailmasõja. Aga siin on väga palju muutujaid ning keegi ei oska tulevikku ennustada. Erinevatest analüüsidest muidugi puudust pole. Mõned võib-olla populaarsemad viimasest ajast on [1] ja [2].

Kas kõike seda võiks kirjeldada ka artiklis? Ikka võiks. Häda ainult selles, et see vajab suure hulga materjalide läbitöötamist, et mõistlikke viiteid leida, ning meil teadupärast siin ülearu tööjõudu pole. Pealegi on see igapäevaselt arenev teema ja sellist asja peaks iga mõne kuu tagant ümber kirjutama (nagu selle koroonateemaga). Meil pole aga siin mõtet seda arutada. Ivo (arutelu) 15. märts 2022, kell 01:00 (EET)

Hm. See siin julgustab arutelulehti veelgi enam väärkasutama. Nimeliku küsimus teema alguses ("kas ei peaks /../ artiklis rääkima ka...") on minu meelest vaid näiliselt selle Vikipeedia artikliga seotud. Küsimusele järgneb ettepanek, mis on lihtsalt esseistlik seisukohavõtt. Selle juures pole teadvustatud vajadust tugineda sellele, kuidas usaldusväärsed allikad teemat enamasti käsitlevad. Seda ei saa pidada tõsiseltvõetavaks parandusettepanekuks ning näib, et Nimelik püüab kasutada Vikipeedia arutelusid jätkuvalt eeskätt internetifoorumina, kus maailma asjade üle arutada. Sellised kommentaarid tuleks neile vastamise asemel lihtsalt tühistada. Panen ette kogu see teema siit nüüd kustutada. Pikne 15. märts 2022, kell 16:07 (EET)

Pikne, kas artiklis peaks jagama ainult sõja toimumise fakte ilma laskumata põhjustesse, mis sellise nö suurima Euroopa relvakonflikti peale II maailmasõda taga võiksid olla? Vabandan, minu esialgne kokkuvõte kontekstist on üksnes visand. Palusin tõepoolest Ivolt, et ta kirjutaks kuidas tema arvates on laiemas kontekstis tegu Lääne (NATO) ja Venemaa konfliktiga.. Ma ei oodanud, et ta vastab 36-realise esseega, tuues sisse ka Hiina ja muud teemad aga selgitamata kuidas Venemaa ja NATO suhted siin Ukraina sõja kontekstis seostuvad, välja joonistuvad. Pean just silmas minevikku, põhjuseid, mis aastate jooksul kuhjusid ja eskaleerusid. Minu arvates selline kontekst peaks olema ja see pole interneti foorum, vaid soov, et ka sõja põhjustest oleks juttu. Soovin pöörduda antud küsimuses mõne Eesti eksperdi poole (ennast ma mingiksasjatundjaks ei pea..). Siin üks hea artikkel ajakirja Diplomaatia eelmisest ajakirja numbrist, enne Ukraina sõja eskaleerumist avaldatud kirjutisest. https://diplomaatia.ee/nato-ja-venemaa-vastasseis-musta-mere-piirkonnas/ NATO ja Venemaa vastasseis Musta mere piirkonnas. See vastasseis, mis on muidugi laiema kontekstiga kui Musta mere piirkond, eskaleerus Ukraina sõjaks, mis algas 2022 aasta veebruaris. Nimelik (arutelu) 15. märts 2022, kell 21:51 (EET)

Taaskord, see siin on Vikipeedia artikli aruteluleht. Ei sinu ega Ivo arvamus sinu püsitatud küsimuses pole siin kohane. Arutelulehel on teine otstarve. Muidugi võib kirjutada sõja põhjustest, aga seejuures tuleb jälgida, et oleks viidatud usaldusväärsetele allikatele, mille põhjal muu hulgas on arusaadav, kas esitatakse üldtunnustatud arusaama asjadest või kelle seisukohti esitatakse. Aga arutelulehel ise teema üle polemiseerida on midagi muud. Võid ekspertidega suhelda, aga siia palun nende vastuseid mitte kopeerida. Artiklis tuleb kasutada varem avaldatud allikaid. Pikne 15. märts 2022, kell 22:25 (EET)

õppused

• kronoloogias võiksid olla äratoodud kõik õppused, ajavahemik ja paiknemine, millega VF väosad paika liigutas. suwa 26. veebruar 2022, kell 23:02 (EET)

Vastaspoolte statistika

Mul pole veel ette sattunud head allikat (kuigi eks kõik numbrid on praegu ligikaudsed ja oletuslikud) Ukraina kaitseväe hukkunute kohta, samas kui Vene kaotusi tuleb igast kanalist. Saaks ehk keegi täiendada?Sillerkiil (arutelu) 1. märts 2022, kell 14:29 (EET)

Pervõi Kanal on hakanud näitama kodumaa kaitsel neonatside eest hukkunute pilte, nime ja auastmega...(ja järgneb Azovi, tõeliste fašistide, Kiievi režiimi, Hitleri järglaste... alustoe hukkamõist); resümee (NL-aja mälestustele tuginedes): ootame klassikalist muusikat... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 5. märts 2022, kell 20:48 (EET)

See on agressioon

Kas Vikipeedia ei julge agressiooni agressiooniks nimetada?
NSV Liidu välisministri Maksim Litvinovi initsiatiivil määrati 1933 Londonis vastu võetud agressiooni definitsiooni konventsiooniga selle tunnused järgmiselt:

1. Teise riigi vastu kuulutatakse välja sõda.

2. Sõda välja kuulutamata tungivad ühe riigi relvajõud teise riigi territooriumile.

3. Sõda kuulutamata ründavad ühe riigi sõjalaevad ja lennukid teise riigi territooriumil asuvaid objekte.

4. Ühe riigi sõjalaevad blokeerivad teise riigi sadamaid.

5. Toetuse ja abi andmine teise riigi territooriumil tegutsevatele relvastatud sissirühmitustele eesmärgiga aidata kaasa tegutseva valitsuse kukutamisele.

Kui Putini esinemine TV-s oli sõja kuulutamine, siis on täidetud punkt 1. Kui ei olnud, siis on täidetud punkt 2. Punktid 3-5 on kõik täidetud juba 2014. aastal ja kogu aeg kuni siiani. 2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72 1. märts 2022, kell 16:31 (EET)

---

Pole lehte Venemaa sissetung Ukrainasse. Andres (arutelu) 1. märts 2022, kell 19:41 (EET)

Kas see peaks siis olema täpsustusleht, à la, alates Kiievi vürstiriigi külaskäigust Maskooviasse, sõbraliku geenivahetuse / geenilevituse / genofondi arenduse käigus jne, jne..., mis järgnes viikingite samalaadsetele „ekskursioonidele“? ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 5. märts 2022, kell 17:59 (EET)

Kui pole selge, millist ajaloosündmust veel oleks põhjust otsida just sellise pealkirja alt ning eristada pole tarvis, siis võiks sulud ja aastaarvu pealkirjast lihtsalt ära jätta. Pikne 5. märts 2022, kell 18:36 (EET)

Tehniliselt algas sissetung juba 2014 ehk see artikkel räägib siin ainult sõja kõige intensiivsemast osast. Seega oleks sulgudes täiendus nagu kohane küll. Ivo (arutelu) 5. märts 2022, kell 21:07 (EET)

Arvatavasti (u viimase 100–150 a lõikes) alates hiljemalt Oranžist revolutsioonist (president kannab senini näol jälgi „vastuseisust“), millele järgnes Väärikuse revolutsioon (mis ilmselt ei läinud idanaabri plaanidega kokku); ja ega eelnevad UKR/POL/LIT jagamised/"järkamised" kuhugi kadunud ole, lisa siia veel hetke suuremate tuumariikide valitsejate ambitsioonid... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 5. märts 2022, kell 21:29 (EET)

2014. aastal alanud konflitki minu meelest ei nimetata nii. Pikne 6. märts 2022, kell 18:32 (EET)

Neutraalsus

Nt Pervõi Kanal edastab hetkel otse-eetris saadet, kus eelnevalt kajastati eile Serbias toimunud VF tegevuse toetusdemonstratsiooni, saateks ühe serblase õigustuskõne, „sõja sada tooni...“, udu... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 5. märts 2022, kell 18:54 (EET)

Saate käigus teatati DRV Sparta pataljoni juhi (Владимир Жога, Motorola järglane) hukkumisest.... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 5. märts 2022, kell 19:01 (EET)

See siin on Vikipeedia artikli arutelu, mitte telekanali arutelu. Pikne 5. märts 2022, kell 20:41 (EET)

Nujah, kajastada tuleks mõlemat poolt (NPOV); kuigi, ausalt öeldes, vahetan kanalit, seda (1. K) ei saa pikalt vaadata/kuulata, imho... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 5. märts 2022, kell 20:50 (EET)

Kanalivahetuse tulemusena näitas BBC World News mitmendat korda verenirega laubal ukrainlast; asi ei ole kanali(te)s, asi on kajastamises (Euronews en/ru - erinev sisu, DW ru/en, CNC en, vabadusraadio (heli), "tugev" sisuline erinevus) ja objektiivne kajastus ei ole hetkel võimalik (kumb on kallim: meediakontsern või jalgpalliklubi?), usutavasti on see (tõde) sajandi pärast igas õpikus kirjas, olenevalt (õpiku) keelest ;-| ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 5. märts 2022, kell 21:08 (EET)

Möönan: võib-olla minu jaoks see sõjateema mõneti "lähedasem": kõrvalhoone katusekivides senini mürsukilluaugud, elumaja välisseinal killuaugud plekiga kaetud, ühe eluruumi neljast tammevineeriga kaetud seinast jäi vineeri üle vaid lae jagu, jne ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 5. märts 2022, kell 21:16 (EET)

---

Kordan: suuresti ainult ühele allikale (ERR) tuginev artikkel ei saa olla erapooletu (erakondade väitluse (kas inimeste raha hinnatõusu hüvitamisele või tapmise vähendamisele, UA presidente (hetkel ka Porošenko nurgaekraanil) ümber sõnastades, tugi kas meile (EE) või meile (EL+maailm)), või ootame siis meie endi vabastamist; TaSSi sõnul olevat UA president koos oma fašistidest kaaskonnaga ammu Kiievist pagenud...
Kui endil raha (verifitseeritud) teabe soetamisex puudub, hõivame siis teistelt, targematelt ~8 miljardi esindajatelt ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 9. märts 2022, kell 18:25 (EET)

Võib ka teisi allikaid kasutada. Neutraalsus sõltub ikka eeskätt sellest, kas allikas või allikad on usaldusväärsed ja kuidas materjal Vikipeedias edasi on antud. Pikne 10. märts 2022, kell 17:59 (EET)

Vaatasin Vikipeedia juhendid üle (Põhimõtted, Viitamine, Usaldusväärsuse tagamine, Vormistusreeglid) ja põhimõte on ennekõike see, et allikas peaks olema usaldusväärne, mis omakorda võiks tagada neutraalsuse. Eesti Rahvusringhäälingut peetakse usaldusväärseks, lisaks on ERR-il see eelis, et allikas on kõigile eestlastele kontrollitav. Selge see, et ka sinna jõudev sõjateave võib olla kohati moonutatud, esineb müra ja segadust, kuid just selle pärast on artikli päises vastav hoiatus. Loomulikult võib muid allikaid ja teavet lisada. Sillerkiil (arutelu) 11. märts 2022, kell 06:59 (EET)

«2 alust»

mida see infokasti lõpureal tähendama peaks? ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 6. märts 2022, kell 11:49 (EET)

Nagu ka Sõnaveebis kirjas on: mootoriga veesõiduk. The Kyiv Independent postituses on kirjas 2 boats, kuid ma hästi ei usu, et need olid aerudega paadid. Kuna aga täpsemat ülevaadet pole, mis sorti veesõidukiga siis tegemist oli, otsustasin sõna "alus" kasuks. --Pudrunui (arutelu) 6. märts 2022, kell 12:40 (EET)

Mitmed teabekanalid...

...edastavad mitmendat päeva RU väidetava kavana: võtame mõne (suurema) UA linna oma valdusesse, paneme Viktori pukki ja vastame koheselt ta abipalvele... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 9. märts 2022, kell 20:52 (EET)

Eemaldasin:

• USA ei nõustu Poola hävituslennukeid MIG-29 Ukrainale vahendama ja neid enda lennukitega Poolale asendama, kuna nende hinnangul Ukrainal on juba piisavalt lennukeid ja neile lisa saatmine ei annaks Ukraina õhujõududele suhtelist eelist Venemaa ees, samuti võiks lennukite andmine sõda eskaleerida, viia lääneriigid otsesesse konflikti Venemaaga.

Vaidlused käivad juba üle nädala, väidetavalt oleks NATO liikmesriigi lennukite andmine NATO sekkumine, vahepeal on olnud juttu ka erinevatest vahendusteedest; poolnuttev (näitlejast) president ei paluks vastasel korral lääneriikidelt lennukeelutsooni kehtestamist... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 10. märts 2022, kell 13:30 (EET)
Kohe varsti hakkavad Poola president ja USA asepresident Varssavis eeldatavasti käsitlema ka “lennukite teemat” ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 10. märts 2022, kell 14:00 (EET)
Lennukitest: kui ma ei eksi, siis Poola piiri äärne sõjaväebaas sai tabamused VF õhuruumis olnud lennukitelt. ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 14. märts 2022, kell 08:12 (EET)
Lennukeelutsooni (lennukid) kohta küsiti u 10 minuti eest ka UN peasekretärilt... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 14. märts 2022, kell 17:39 (EET)

Ei saa aru. Kas see on eemaldamise põhjendus? Mis on selle punkti juures täpsemalt valesti või miks see siia teistest punktidest vähem sobib?

Selle artikli põhiline viga on preagu minu meelest selles, et sidusa teksti asemel koosneb artikkel punktloenditest. Näiteks võiks olla muu hulgas alaosa või lõik relvaabi kohta, nii nagu inglise viki artiklis. Seal sobiks muu hulgas öelda, et kaaluti või kaalutakse lennukite andmist. Pikne 10. märts 2022, kell 17:59 (EET)

«hinnangul Ukrainal on juba piisavalt lennukeid» — see ei vasta tõele; enam kui nädala jookzul käib nurgast (BBC World News, nt kui see kanal sees on) pidev vadin lennukeelutsooni kehtestamine üle; võiks ehk mõelda kronoloogia (jm?) eraldamise üle eraldi artikliks, see lennukite teema (DW, BBC, Euronews jt) hakkab kurb-traagilis-komöödiliselt juba „ära viskama“, nt Lavrov täna Türgis kinnitamas, et (Mariupoli sünnitusmaja näol) tegemist Azovi võitlejate baasiga, taustal haiglasse sünnitama läinud naise laip...; lisaks, «KTV» edastab järjepidevalt ühe poole teateid, kusjuures edastajaks on (imho) android, suure tärniga...
uudiste edastamine sõltub esmajoones siiski edastaja valikust, mis omakorda lähtub..., jne
UA-l sisuliselt puudub tänase päeva seisuga materiaalne võimekus oma riigi õhuruumi kaitsmiseks, piloote küll on, valdavalt vene toodetud lennukite juhtimiseks. ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 10. märts 2022, kell 19:19 (EET)
Lisaks on mul nn "lepingulised" kohustused, mille maht on päevade/nädalate lõikes vägagi erinev.
Ja veel, tegemist käimasoleva hübriidsõjaga, mh kui nt X riigi kaitseväe esindaja ütleb avalikult eetris, et tema riigil on võimekus nt 10 Kurriilli saarestiku tagasivõtmiseks..., desinformatsioon on samuti relv, sõjasaladus on saladus, trahv rikkumise eest on riigiti erinev, peakaotusest pagenduse vms-ni... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 10. märts 2022, kell 19:36 (EET)

Ukraina põgenikekriis

Ingliskeelse Vikipeedia artiklis Ukrainian refugee crisis (https://en.wikipedia.org/wiki/Ukrainian_refugee_crisis) ei ole Eesti kohta midagi kirjutatud. Ehk keegi viitsib sellega tegeleda? Velirand (arutelu) 12. märts 2022, kell 13:13 (EET)

Eestikeelses Vikipeedias võiks ka olla artikkel Ukraina põgenikekriis. Velirand (arutelu) 12. märts 2022, kell 20:59 (EET)

Guatemala receives first arrivals of Ukrainians fleeing conflict. Malay Mail. 12. märts 2022
 ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 12. märts 2022, kell 21:25 (EET)

Jääkaru silm

Tänane idanaabri idanaabri (HRV) väljaõeldu BBC World Newsi kaudu: põikles (ca 3×) küsimusele vastamisest kõrvale ja võrdles, lõpuks, olukorda jääkaru silma torkamisega, mida iganes see tähendab... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 14. märts 2022, kell 18:37 (EET)