Neuron

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit Tehisneuron

Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on närvikoerakk, mis toodab neurohormoone ja võtab vastu, muundab ja kannab üle elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Närvirakud on valdaval enamikul loomadel.

Tüüpilise neuroni ehk närviraku ehitus

Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson – pikk jätke, mis juhib signaale närvirakust välja.

Inimese neuron[muuda | redigeeri lähteteksti]

Närviraku morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Närviraku morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Läbimõõt: 7-8 μm (näit bipolaarsed neuronid reetinas) kuni 100 μm (nn hiirpüramiidrakud ajukoores)[1]

Närviraku rühmad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Närvirakud jagunevad väga erinevateks rühmadeks. Jätkete olemasolu ja nende koguse järgi liigitatakse närvirakud: [2]

Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Närvirakke vahetavad välja tüvirakud, mis liiguvad hipokampuse (hammaskääru) ja haistmissibula kaudu peajju ja mis valmistatakse seal ette uuteks närvirakkudeks. Närvirakud spetsialiseeruvad veel omakorda näiteks astrotsüütideks, oligodendrotsüütideks, Schwanni rakkudeks jne. Areng jätkub ka peale (kuni kuu ja kauem) närvipesasse asumist ja järk-järgult ka organismi kasvades. [3]

Närvirakkude võrgustikku ja selle uuenemist aga ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suuresti neurohumoraalne regulatsioon.

Närvirakud hakkavad organismis elunema ja arenema koos lootega: embrüogeneesis lootelehe välise kihi ektodermaalset päritolu rakkudest – neuroblastidest.

Närviraku anatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Närviraku ehitus
  1. Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum
  2. polüribosoom
  3. ribosoom
  4. Golgi kompleks
  5. rakutuum
  6. nukleool
  7. rakumembraan
  8. mikrotuubulus
  9. mitokonder
  10. siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum
  11. aksonikoonus
  12. Schwanni raku tuum
  13. sünaps (aksonsomaatiline)
  14. sünapsid (aksondendriidiline)
  15. dendriit
  16. akson
  17. neurotransmitter
  18. retseptor
  19. sünaps
  20. aktiinifilamendid
  21. Schwanni raku müeliintupp
  22. Ranvier' kitsend
  23. aksoni lõpp (soome k Aksonin pääte)
  24. sünaptilised vesiiklid
  25. sünaps (aksonaksoniline)
  26. sünapsipilu.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel seostatakse närvirakkudega mitmesuguseid patoloogilisi ja haiguslikke seisundeid. Parkinsoni tõve põhjustavad uurijate arvates peaaju erinevates piirkondades hävivad närvirakud.[4]

Inimeste nakatumisel inimese herpesviirus 1-ga (HSV-1) säilivad viiruseosakesed närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerudes liiguvad herpesviiruse osakesed närvikiudu pidi nahale ja võivad põhjustada osadel inimestel huuleohatise teket. [5]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, lk 183, Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
  2. Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, lk 182, Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
  3. ingl k , J.O. Malva, Interaction between neurons and glia in aging and disease, Google`i raamat
  4. George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (inglise keeles)
  5. Liis Velsker, Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks, 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]