Arutelu:Estonian Air

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

ma nagu mäletan, et käisin Estonian Airi regulaarliiniga Amsterdamis 1998. aastal... - Ahsoous 26. jaanuar 2007, kell 10:50 (UTC)

Ei saa lausest aru: "1994. aastal lendas Estonian Air õhusilla kaudu Tallinna ja Peterburi ühendatud interjööriga 23-kohalise Jak-40ga Neevalinna 3 korda nädalas.". --Ken 1. juuli 2007, kell 09:41 (UTC)

Kes sellest lausest aru sai, võiks selle muuta ka teistele arusaadavaks.alts 19. aprill 2010, kell 23:41 (EEST)
Tahtsin just öelda, et ei saa sellest lausest aru. Andres 8. juuni 2010, kell 19:49 (EEST)

Sihtkohtade loendist[muuda lähteteksti]

Kas on mõtet hoida sihtkohtade loendi juures daatumeid, millal Estonian Air neid liine ajalooliselt lennanud on? Minu arust on õigustus sellele informatsioonile ainult hooajaliste lendude puhul. Ajaloolisest vaatepunktist pole informatsioonil väärtust, sest suletud lennuliinid seal ei kajastu. -- Paavo 25. september 2008, kell 10:47 (UTC)

Kas Sa saaksid oma argumente kuidagi ümber sõnastada? Ma ei saa aru, miks Sa leiad, et sellel informatsioonil väärtust ei ole. Andres 26. september 2008, kell 08:05 (UTC)

Kas ei võiks teha kõikide sihtpunktide koondloendi või -tabeli olenemata sellest, kas praegu sinna lennatakse ja kas on tegu on hooajaliste lendudega? Andres 26. september 2008, kell 08:09 (UTC)

Ajakohastamisel ei tohiks ka vanad andmed kaotsi minna. Andres 26. jaanuar 2009, kell 20:56 (UTC)

Minu arust ei ole nendel daatumitel seal taga samuti väärtust. Mõnele on üldse unustatud sinna taha lisada, mis kuupäeval see liin lõpetati ja on lisatud see kuupäev, millal see liin taasavati.

Eurobonus[muuda lähteteksti]

Kas boonusprogramm ei peaks olema Eurobonus, mitte Blue Star? alts 19. aprill 2010, kell 01:35 (EEST)


Nende kuupäevadega on üks jama küll. Berliin - Berliini Tegeli lennujaam (19. august 2003 - 8. jaanuar 2007 ja alates 8. juuni 2009; jätkub 3. mai) See liin jätkus 3. mai 2010, aga pole kirjutatud, kuna see lõppes, seega ei saa ka kirjutada kaks korda järjest, et "alates". alts 17. mai 2010, kell 22:49 (EEST)


Kas lennufirma ikka saab omada lennujaamakoodi? -- Ahsoous 9. juuni 2010, kell 18:47 (EEST)


lennutas 2009. aastal 557 456 reisijat

Seda tuleb selgemalt väljendada. Andres 9. juuni 2010, kell 20:05 (EEST)

1994. aastal lendas Estonian Air õhusilla kaudu Tallinna ja Peterburi ühendatud interjööriga 23-kohalise Jak-40ga Neevalinna 3 korda nädalas.

Segane lause. Valju 9. juuni 2010, kell 23:06 (EEST)
Sellele on ülalpool kaks korda tähelepanu juhitud, aga selgust pole saanud. Andres 10. juuni 2010, kell 01:25 (EEST)
Ega Suursaadiku lausetest ongi raske aru saada, kui veel ei tea ka kust allikast see tõlgitud on. -- Ahsoous 10. juuni 2010, kell 08:16 (EEST)
Püüdsin parandada, aga hiljem hakkasin mõtlema, et see 'ühendatud interjöör' võib selles kontekstis äkki tähendada ühtset firmastiili /kuidas seda ka siis tegelt ei nimetata/ -- Ahsoous 10. juuni 2010, kell 08:51 (EEST)

Minu arust on artikli lõppu topitud ajalehtede artiklid täiesti mõttetud. See tekst seal tuleb siduda artiklisse ja seejärel neid kasutada viidetena. Samuti on paljud nii vanad, et annavad juba valet informatsiooni ja tekitavad küsimusi, kas on mõtet üldse seda selle artikliga siduda. alts 14. juuni 2010, kell 20:56 (EEST)

Kuni seda infot pole tekstis kasutatud, las olla.
Minu meelest ei saa nad vanaduse tõttu vale infot anda. Andres 14. juuni 2010, kell 22:13 (EEST)

Mitte midagi tänavusest eesti õhu põhjalaskmisest, ullikestest hiidpalgalistest juhtidest jne.


Artikkel vajab kohendamist. Kohati läheb reklaamiks kätte ära. Ivo (arutelu) 2. jaanuar 2015, kell 01:16 (EET)

Leidsin peamised tekstilõigud, mida võib reklaamideks lugeda ning kustutasin need. --Postituvi (arutelu) 7. jaanuar 2015, kell 21:09 (EET)

On või oli[muuda lähteteksti]

Hetkel on aktsiaselts ESTONIAN AIR kantud äriregistrisse, kas see tähendab firma eksisteerimist või on firma juba minevik? Lennuliinide opereerijana on firma tõesti lõpetanud, kuid ettevõttena veel täiesti töös (vastavalt Estonian Airi kodulehel toodule, peaks firma toimima vähemalt detsembrini). Kas kasutada on või oli lausetes? Postituvi 8. november 2015, kell 22:23 (EET)

Äriregistris olemine tähendab, et ettevõte on olemas.  Taavi|  9. november 2015, kell 00:20 (EET)

Ajaloost lühidalt[muuda lähteteksti]

  • 1991 algasid lennud Tallinna ja Frankfurdi, esimese Estonian Airi lääne sihtkoha, vahel.
  • 1992. aasta lõpus saadi IATA liikmeks.
  • 1993 lendas Estonian Airiga esimest korda Eesti Vabariigi President Lennart Meri, kes läks riigivisiidile.
  • 1994. aastal seati sisse lennuühendus Tallinna ja Peterburi vahel. 23-kohaline Yak-40 hakkas linnade vahel lendama kolm korda nädalas.
  • 7. juulil 1995 asus liinile Estonian Airi esimene eritellimusel ehitatud Boeing, mis sai nimeks Koit (ES-ABC). Estonian Airi kõikidel lendudel keelati suitsetamine.
  • 1996. aastal sai Estonian Air teise lennuki Boeing 737-500, mis nimeks sai Hämarik (ES-ABD).
  • 1997 tekkis Estonian Airi korporatiivklientidele suunatud boonusprogramm Blue Star.
  • 1998. aastal sai Estonian Air kolmanda Boeing 737-500 lennuki, millele pandi nimeks Põhjatäht (ES-ABE). Estonian Air avas kodulehe www.estonian-air.ee, kust leiab teavet firmast ja koostööpartneritest, sihtkohtadest, lennuplaanist ning pardal pakutavast teenindusest.
  • 1999. aastal sai Estonian Air Euroopa Ühinenud Lennuameti liikmeks.
  • 2000. aastal sai Estonian Airi presidendiks Jørn Eriksen.
  • 2002. aastal sai Estonian Air kolmanda Boeing 737-500, mis sai nimeks Eha (ES-ABF). Estonian Airi presidendiks sai Erki Urva.
  • 2003. aastal sai Estonian Air neljanda Boeing 737-500, mis sai nimeks Virmaline (ES-ABG).Lõppes viimase Fokker 50 liisimisleping. Fokkeri lahkumine sattus samale päevale Concorde'i viimase lennuga.
  • 2004. aastal liisis Estonian Air viienda Boeing 737-500, mis sai nimeks Sinilind (ES-ABH) ja hiljem lisati nimele Tuuslar (ES-ABI). Esmakordselt rahvusliku lennukompanii 13 tegevusaasta jooksul lendas Estonian Airi lennukitega aastas üle poole miljoni reisija. Estonian Airi Boeing 737-500 maandus esmakordselt Saaremaal Kuressaare lennujaamas.
  • 2005. aastal müüs Estonian Air enam kui pooled lennupiletitest interneti vahendusel. Estonian Airi presidendiks sai taas Børge Thornbech.
  • 2006. aastal täiendas Estonian Air lennukiparki kahe 142-kohalise Boeing 737-300 lennukiga, mil nimeks Sohni ja Kalev (ES-ABJ ja ES ABK).
  • 2007. aastal täienes Estonian Airi lennukipark seitsmenda Boeing 737-500 lennukiga, mil sai nimeks Linda (ES-ABL). 4. juunil avati uus liin Austria pealinna Viini.
  • 2007. aasta kahjum oli 52 miljonit krooni.
  • 2008. aastal tellis kolm uut lennukit Bombardier CRJ900 NextGen ja kolm lennukit lisakaalutusel. 17. detsembril lõpetas Estonian Airis esimesena ehitatud Boeing, mis oli saanud nimeks Koit (ES-ABC)[1]. Estonian Air avas 6 registreerimisautomaati Lennart Meri Tallinna lennujaamas.
  • 2008. aasta kahjum oli 170 miljonit krooni.
  • 2009. aasta 23. märtsil lõpetas Estonian Air lennud teisena ehitatud Boeinguga Hämarik (ES-ABD), selle viimane lend oli Oslo liinil[2]. 10. detsembril maandus Estonian Airi Boeing 737-500 (ES-ABH) esmakordselt Tartu lennujaamas.
  • 2010. aasta aprillis teenis Estonian Air Eyjafjallajökulli vulkaanipursetest tingitud tuhapilvede tõttu 10–50 miljonit krooni kahju [3].
  • 2010. aasta septembris jõudsid SAS ja Eesti riik kokkuleppele, mille kohaselt kasvab viimase osalus Estonian Airis 90 protsendini ja SASile kuulub edaspidi kümnendik[4]. Vastav kokkulepe jõustus novembris[5], pärast osaluse ja aktsiakapitali suurendamise kokkuleppe kinnitamist parlamendis[6].
  • 2010. aasta sügishooajal laiendab Estonian Air oma tegevust Vilniusest, lisades lendudele Tallinna ja Amsterdami reisid Stockholmi (6 korda nädalas)[7] ning Milanosse (kord nädalas)[8]. Lendude teenindamiseks luuakse Vilniuse lennujaama baas ühe Boeing-tüüpi lennukiga.
  • 25. jaanuaril ja 29. jaanuaril 2011 jõudsid Tallinna lennujaama Estonian Airi 2 uut lennukit Bombardier CRJ900NG (ES-ACB, mil nimeks Bruno, ja ES-ACC, mil nimeks Lotte), mille ametlik maksumus on 22 miljonit eurot.[9][10]
  • 27. veebruaril 2011 alustas Estonian Air üle 20 aasta taas lende Tartu ja Tallinna vahel – 6 korda nädalas varahommikul Tallinna ja hilisõhtul Tartu.
  • 27. veebruaril 2012 Estonian Air tellis Embraerilt kolm Embraer-175 ja ühe Embraer-190 lennukit, mis planeeriti Eestisse tuua 2014. aasta teisel poolel. Lisaks plaaniti Finnairilt rendile võtta 8 lennukit: 4 Embraer-170-t ja 4 Embraer-190-t. 2012. aasta sügisel otsustas Estonian Airi nõukogu ettevõtte tegevussuunda muuta ja sellega koos loobuti ka uute Embraerite ostmise plaanist.
  • 28. juunil 2012 Estonian Air lennutas esmakordselt 100 000 reisijat ühes kuus.[11]
  • juunis 2013 jõudis Estonian air üle kolme aasta taas kasumisse.[12]
  • 4. juulil 2013 müüs Estonian Air oma tütarfirma AS Estonian Air Regional Venemaal tegutsevale Fortaero BBAA OÜ-le.[13]
  • 29. oktoobril 2014 teatati avalikkusele plaanist enamusaktsionärina kaasata Infortar Grupp, millele kuulub muuhulgas 36 protsenti Tallinkist. Ühtlasi väljendab Infortar soovi omandada ettevõte sajaprotsendiliselt. 
  • 7. novembri 2015 õhtul lõpetas firma lennud, sest Euroopa Komisjon otsustas, et Eesti riik osutas firmale lubamatut riigiabi.
  • 20. novembril 2015 esitas Estonian Air Harju maakohtule pankrotiavalduse.

Postituvi 2. detsember 2015, kell 21:55 (EET)

AS Estonian Air Regional[muuda lähteteksti]

Märksõna Estonian Air Regional suunas juba siia. Suunasin siia ka märksõna AS Estonian Air Regional, ent kas see peaks olema eraldi artikkel?--Estopedist1 (arutelu) 26. jaanuar 2017, kell 22:21 (EET)