Anupada Sutta

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Anupada Sutta ("Üks teise järel") on Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka ('suutrate korvi') teise kogumiku, Majjhima-nikāya (‘keskmiste õpetussõnade kogu’), 111. sutta (suutra) ehk õpetus.

Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Anupada Sutta sissejuhatuses iseloomustab Buddha Sāriputtat kui tarka, suurt, sügavat, avarat, lõbusat, kiiret ja läbistavat. Kahe nädalaga nägi Sāriputta selgelt läbi[1] meeleomadused, üks teise järel. Järgneb ülevaade Sāriputta kogemustest.

Esimene jhāna[muuda | muuda lähteteksti]

Olles kõrvaldanud ihad[2] ja takistused[3], sisenes Sāriputta esimesse jhānasse ja jäi sellesse eraldatusse, milles sünnib rõõm[4] ja õndsus[5] ning millega kaasnevad koondatud mõtted[6] ja rakendused.[7] Mis iganes ka ei ilmneks esimeses jhānas – koondatud mõte, rakendus, rõõm, õndsus, meelekindlus[8], kokkupuude[9], tundmine[10], tunnetus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek[11], ükskõiksus[12] või tähelepanu – ta ajas nad kõik ära, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'Nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'Saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'Saab küll'.

Teine jhāna[muuda | muuda lähteteksti]

Edasi, olles rahustanud koondatud mõtted ja rakendused, sisenes Sāriputta teise jhānasse ja jäi sellesse, mille keskendumises sünnib rõõm ja õndsus, ühendatud teadlikkus ilma koondatud mõtete ega rakendusteta – seesmine kindlus. Mis iganes ka ei ilmneks teises jhānas – seesmine kindlus, rõõm, õndsus, meelekindlus, kokkupuude, tundmine, tunnetus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek, ükskõiksus või tähelepanu – ta ajas nad kõik ära, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'Nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'Saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'Saab küll'.

Kolmas jhāna[muuda | muuda lähteteksti]

Edasi, olles vaigistanud rõõmu, jäädes ükskõikseks, teadvelolevaks ja tähelepanelikuks ning tunnetades kehalist õndsust, sisenes ja jäi Sāriputta kolmandasse jhānasse, mille kohta õilsad ütlevad: 'ükskõikselt ja teadvelolevalt on ta püsivas õndsuses'. Mis iganes ka ei ilmneks kolmandas jhānas – ükskõiksus, õndsus, teadvelolek, tähelepanelikkus, meelekindlus, kokkupuude, tundmine, tunnetus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek, ükskõiksus või tähelepanu – ta ajas nad kõik ära, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'Nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'Saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'Saab küll'.

Neljas jhāna[muuda | muuda lähteteksti]

Edasi, olles loobunud õndsusest ja valust – nagu ta varem juba eemaldunud rõõmudest ja pingetest – sisenes ja jäi Sāriputta neljandasse jhānasse, ükskõiksuse ja teadveloleku puhtusse, ilma õndsuse ega valuta. Mis iganes ka ei ilmneks neljandas jhānas – ükskõiksuse tunne, ei õndsus ega valu, muretu teadveloleku puhtus, meelekindlus, kokkupuude, tundmine, tunnetus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek, ükskõiksus või tähelepanu – ta ajas nad kõik ära, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'Nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'Saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'Saab küll'.

Lõpmatu ruum[muuda | muuda lähteteksti]

Edasi, olles täielikult ületanud tunnetused vormidest, eemaldanud tunnetused tõrgetest ning jätnud tunnetused mitmetisusest, tunnetades lõputut ruumi, sisenes ja jäi Sāriputta ruumi lõpmatusse. Mis iganes ka ei ilmneks ruumi lõpmatuses – ruumi lõpmatuse tunnetus, meelekindlus, kokkupuude, tundmine, tunnetus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek, ükskõiksus või tähelepanu – ta ajas nad kõik ära, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'Nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'Saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'Saab küll'.

Lõpmatu teadvus[muuda | muuda lähteteksti]

Edasi, olles täielikult ületanud ruumi lõpmatuse, tunnetades lõputut teadvust, sisenes ja jäi Sāriputta teadvuse lõpmatusse. Mis iganes ka ei ilmneks teadvuse lõpmatuses – teadvuse lõpmatuse tunnetus, meelekindlus, kokkupuude, tundmine, tunnetus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek, ükskõiksus või tähelepanu – ta ajas nad kõik ära, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'Nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'Saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'Saab küll'.

Mitte midagi[muuda | muuda lähteteksti]

Edasi, olles täielikult ületanud teadvuse lõpmatuse, mitte midagi tunnetades, sisenes ja jäi Sāriputta mitte millessegi. Mis iganes ka ei ilmneks mitte milleski – mitte millegi tunnetus, meelekindlus, kokkupuude, tundmine, tunnetus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek, ükskõiksus või tähelepanu – ta ajas nad kõik ära, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'Nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'Saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'Saab küll'.

Ei tunnetus ega tunnetamatus[muuda | muuda lähteteksti]

Edasi, olles täielikult ületanud mitte millegi, sisenes ja jäi Sāriputta ei tunnetusse ega tunnetamatusse. Ta eemaldus teadlikult sellest saavutusest. Eemaldudes teadlikult sellest saavutusest, nägi ta kunagi kadunud ja muutunud omadusi: 'Nii need olematud omadused hakkavad osalema. Olles olnud, nad kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'Saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'Saab küll'.[13]

Tunnetuse ja tundmise lõpp[muuda | muuda lähteteksti]

Edasi, olles täielikult ületanud ei tunnetuse ega tunnetamatuse, sisenes ja jäi Sāriputta tunnetuse ja tundmise lõppu. Ja ta nägi ja mõistis, et on lõplikult tühjenenud. Ta eemaldus teadlikult sellest saavutusest. Eemaldudes teadlikult sellest saavutusest, nägi ta kunagi kadunud ja muutunud omadusi: 'Nii need olematud omadused hakkavad osalema. Olles olnud, nad kaovad'.[14] Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'Ei saa enam edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'Ei saa'.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vipassanaṁ vipassi, selge läbinägemine, sisekaemus, analüüsiv vaatlus.
  2. Upādāna, kütus või energia, kippumine ihade poole.
  3. Pañca nīvaraṇāni, viis takistust, mis segavad inimest nii vaimses praktikas, meditatsioonil kui ka igapäevases elus.
  4. Pīti, meditatsioonipraktikas kogetav ekstaatiline rõõm või õndsustunne, üks virgumise teguritest ja jhāna osadest või omadustest.
  5. Sukha, sukhavedanā, meditatsioonipraktika käigus tekkiv õndsus või sügav õnnetunne, üks jhāna osadest või omadustest.
  6. Vitakka, täpne mõtlemine, tähelepanu koondamine, üks jhāna osadest või omadustest.
  7. Vicāra, rakendamine, läbi uurimine, üks jhāna osadest või omadustest.
  8. Cittas'ekaggatā, meele ühtesuunatus, keskendatus, üks jhāna osadest või omadustest.
  9. Phassa, puudutus või kontakt, üks meeletegureid, kuues lüli sõltuvusliku tekkimise ahelas.
  10. Vedanā, tunne või tundmine, üks isiksuse koostisosadest ja seitsmes lüli sõltuvusliku tekkimise ahelas.
  11. Sati ehk tähelepanelikkus, ka teadvustamine või teadvelolek, üks olulisematest vaimsetest võimetest või psüühilistest omadustest.
  12. Upekkhā, ükskõiksus, võrdne suhtumine ehk erapooletus, ka täiuslik tasakaal, üks väärtuslikumaid meeleseisundeid ja omadusi, üks neljast mõõtmatust, üks kümnest ületavast toimingust, üks seitsmest virgumise tegurist jpm.
  13. Kuni Sāriputta oli saavutamistes, võis ta ära ajada mitmesuguseid esile kerkivaid omadusi. Selles ja järgmises lõigus ta enam ei tee seda. See erinevus on seotud märkusega suttas AN 9:36, mille kohaselt kõik saavutused kuni mitte millegini on tunnetuse-saavutused.
  14. Põhjalikum käsitlus sellest seisundist leidub suttas MN 44.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]