Neli mõõtmatut

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Osa artiklitest teemal
Budism
Dharma Wheel.svg

Neli mõõtmatut[1], ka brahmavihaara ehk brahmaseisund, brahmalik ehk püha eluviis on budismis nelja olulise kõlbelise kategooria üldnimetus.[2]

Loetelu[muuda | muuda lähteteksti]

  1. sõbralikkus (maitrī), väljendab tegutsemist teiste hüvanguks tasu ja kiitust ootamata;
  2. kaastunne (sanskriti keeles karuṇā), mis on natuke nutunegi kaastunne, kuna tähendab ka nutmist teiste hädade ja viletsuste puhul, kõigisse olenditesse positiivset suhtumist, nende kannatuste märkamist ja tegutsemist nende kannatuste leevendamiseks;
  3. rõõm (muditā) ehk ‘kaasrõõm’, ‘rõõm teiste hea käekäigu üle’, st teistele tuleb mitte üksnes kaasa tunda, kui neil halvasti läheb, vaid tuleb ka rõõmu tunda, kui neil hästi läheb, rõõmustada teiste heaolu üle;
  4. võrdne suhtumine (upekṣā) ehk ‘ülevaatamine’'; ‘erapooletus’, mis on tasakaalustav mõiste sõbralikkuse, kaastunde ja kaasarõõmustamise kõrval, absoluutne erapooletus[3], kõikidesse olenditesse eelistuseta suhtumine, vaenlaste ja sõprade võrdne aitamine.

Nende pikemad esitused leiduvad Metta Suttades[4] ning nende tekste retsiteeritakse sagedasti theravaada traditsioonis.

Loetelusid samadest kõlbelistest väärtusest leidub ka väljaspool budistlikku konteksti[5].

Brahmaseisundid tabelina[muuda | muuda lähteteksti]

Brahma asupaik

Põhitunnus

Lähivaenlane

Kaugem vaenlane

Märkused

Saavutatav jhāna tase

Sõbralikkus (mettā)

Heasoovlikkus, et kõik oleksid terved, õnnelikud, vabad kannatustest

Kuritahtlikkus, viha (dosa) ja vastumeelsus, sallimatus (kodha)

Ahnus (lobha)

Vastumeelsuse vastasjõud, vabastab pahatahtlikkusest, aktsepteerib asju nagu need on

Sobiv objekt 1.,2.,3. jhāna saavutamiseks

Kaastunne (karuṇā)

Soov leevendada kannatusi

Kurjus (hiṁsa)

Kurbus või melanhoolia (domanassa)

Viha, teadmatuse vastasjõud, aktsepteerib asju nagu need on

Sobiv objekt 1.,2.,3. jhāna saavutamiseks

Kaasrõõm (muditā)

Rõõm teiste heast käekäigust

Kadedus

Elevus (pahāsa)

Vabastab võrdlemisest ja tüdimusest, naudib asju nagu need on

Sobiv objekt 1.,2.,3. jhāna saavutamiseks

Erapooletu suhtumine (upekkhā)

Taskaalustatus, mitte-reageerimine, teadlikkus

Iha, himu (rāga)

Kalkus

Vabastab teadmatusest, näeb asju nagu need on, vabastab uhusest, ärevusest, ükskõiksusest

Sobiv objekt 4. jhāna saavutamiseks

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. sanskriti ja paali keeles brahmavihāra , ‘brahmalik asupaik’; tiibeti keeles tshangs pa’i gnas pa; hiina keeles 四無量⼼ si wuliang xin; jaapani keeles shi muryō shin ‘neli mõõtmatut’, mis on sanskritikeelse catvāry-apramāṇāni tõlge
  2. Ida mõtteloo leksikon: brahmaseisund.[1]
  3. Linnart Mälli loeng "Budismi pühakirjad" I, 2003. [2]
  4. Suttanipāta (KN Sn 1.8) ja Khuddakapāṭha (KN Khp 9) ning AN 11.15
  5. Näiteks Patanjali Yoga Sutra I.33: मैत्री करुणा मुदितोपेक्षाणां सुखदुःखपुण्यापुण्यविषयाणां भावनातश्चित्तप्रसादनम् (meelerahu edeneb, kui kasvavad sõbralikkus ja kaastunne, rõõm ja erapooletus...); jainismi pühakirjas Tattvartha Sutra 7.11 jm.