1896. aasta suveolümpiamängud

1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.–15. aprillini (tollal Kreekas kehtinud Juliuse kalendri järgi 25. märtsist 3. aprillini).

Eellugu

23. juunil 1894 toimus Sorbonne'is Pariisis ROK-i esimene olümpiakongress, mille korraldas Pierre de Coubertin selleks, et teatada oma ettepanekust kutsuda ellu olümpiamängud. Idee korraldada taolisi mänge polnud uus, sest kogu 19. sajandi jooksul olid mitmes Euroopa riigis toimunud kohalikud spordiüritused antiikolümpiamängude eeskujul. Coubertin tegi siiski esimesena ettepaneku hakata korraldada regulaarseid rahvusvahelisi seda laadi mänge, mis hõlmavad mitut spordiala.

Coubertin soovis korraldada olümpiamängud 1900. aastal Pariisis, et ühendada need samal ajal toimuva 1900. aasta Pariisi maailmanäitusega. Uudis olümpiamängude taaselustamisest jõudis ajakirjanduse huviorbiiti ja leidis laia kajastamist. Otsustati, et kuus aastat kestev ootamine võib huvi mängude vastu vähendada, ja kongressi liikmed otsustasid pidada I kaasaegsed olümpiamängud 1896. aastal Ateenas. Algselt oli esimeste mängude korraldajana arvestatud Londoniga ^[1]. Siiski Coubertini sõber kreeka luuletaja, literaat ja tõlk Demetrius Vikelas, kes oli kongressile kutsutud ettekandega antiikolümpiamängude traditsioonidest rääkima, tegi ootamatult ettepaneku korraldada esimesed mängud Ateenas, mis sümboliseeriks iidseid mänge Vana-Kreekas ^[2]. Kongress kinnitas selle ettepaneku ja Vikelas ise valiti ROK-i esimeseks presidendiks, sest ROK-i tollase eeskirja kohaselt tohtis selle koha saada ainult olümpiamänge korraldava riigi esindaja.

Ajakava

●	Avamine	●	Eelvõistlus	●	Finaal	●	Lõpetamine

aprill	6	7	8	9	10	11	12	13	14	15	Меdalid
Tseremooniad	●									●
Kergejõustik	● ● ● ● ●	● ● ● ● ●		●	● ● ● ● ●						16
Tõstmine		● ●									2
Vehklemine		● ●		●							3
Laskmine			●	●	●	● ● ●	●				6
Tennis			●	●		● ●					2
Riistvõimlemine				● ● ● ● ● ●	● ●						8
Jalgrattasport			●			● ● ●	●	●			6
Maadlus					●	●					1
Ujumine						● ● ● ●					4
Мedalid	5	9	1	9	8	13	2	1			48
aprill	6	7	8	9	10	11	12	13	14	15

Osalejad

Olümpial osalesid 14 riigi (Austraalia, Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Šveitsi, Taani, Tšiili, Ungari ja USA) sportlased.

Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Tiit Kuninga ja Kalle Voolaiu raamat "Ateena 1896" pakub 262 osalejat. Eriti ebaselge on Kreeka laskurite ja võimlejate arv. Naised ei võistelnud.

Suurim võistkond oli Kreekal, oletatavalt 186 võistlejat. Ühe sportlasega osalesid Austraalia, Bulgaaria ja Rootsi. Tšiili, Venemaa ja 4 Itaalia sportlast küll registreerusid ja mõni mitmelgi alal, tšiillane koguni 9 alal, kuid ükski neist ei võistelnud.

Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele.

Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima.

Võistlusalad

Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine). Võistlusalasid oli 43.

Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Võitja aeg 2.20,4 oli enam kui tagasihoidlik. 12 tunni jalgrattasõit. Võitja Adolf Schmal läbis 295,300 km.

Tseremooniad ja korraldus

Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Geórgios I. Tema autasustas ka kõiki võitjaid.

Olümpiamängude peaareen oli Panathinaikó staadion.

Esikohta autasustati hõbemedali, diplomi ja Olümpiast lõigatud õlipuuoksaga, teist kohta pronksmedali ja diplomiga, kolmandat kohta diplomiga. Erandina anti maratonijooksus kolmandana lõpetanud ungarlasele Gyula Kellnerile ka pronksmedal. Olümpiamedalid kavandas prantsuse skulptor Jules Chaplain.

Olümpiahümni helilooja oli Spýros Samáras (1863–1917), sõnade autor Kostís Palamás (1859–1943). Olümpiakoor oli 300-liikmeline ühendkoor.

Võistluste peasekretär oli Timoleon Philemon.

Esimesed ja mitmekordsed olümpiavõitjad

Esimene olümpiavõitja oli James Connolly, USA kolmikhüppaja (6. aprill).
Esimene kahekordne olümpiavõitja oli Robert Garrett, USA kolmikhüppaja ja kuulitõukaja (7. aprill).
Esimene kolmekordne olümpiavõitja oli Paul Masson, Prantsusmaa jalgrattur, trekisõitja (11. aprill).
Ainus neljakordne olümpiavõitja oli Carl Schuhmann, Saksamaa võimleja ja maadleja.

Riikide esimesed olümpiavõitjad

USA (6. aprill) – James Connolly kolmikhüppes;
Austraalia (7. aprill) – Edwin Flack 1500 m jooksus;
Kreeka (7. aprill) – Leonidas Pyrgos floretis vehklemismeistritele.
Prantsusmaa (7. aprill) – Eugéne-Henri Gravelotte floretis;
Suurbritannia (7. aprill) – Launceston Elliot ühe käega tõstmises;
Taani (7. aprill) – Viggo Jensen tõstmises;
Saksamaa (9. aprill) – võimlemismeeskond rööbaspuudel;
Šveits (9. aprill) – Louis Zutter võimlemises (hobusel);
Austria (11. aprill) – Paul Neumann 500 m vabaujumises;
Ungari (11. aprill) – Alfréd Hajós 100 m vabaujumises;

Võistluste kirjeldus spordialade kaupa

Medaliriigid

Koht	Riik	I koht	II koht	III koht
1.	USA	11	7	1
2.	Kreeka	10	17	20
3.	Saksamaa	7	5	4
4.	Prantsusmaa	5	4	2
5.	Suurbritannia	3	3	3
6.	Ungari	2	1	3
7.	Austria	2	1	2
8.	Austraalia	2	0	1
9.	Taani	1	2	3
10.	Šveits	1	2	0

Esikoht sai hõbemedali, diplomi ja Olümpiast lõigatud oliivioksa, teine koht sai pronksmedali, diplomi ja loorberioksa ning kolmas koht diplomi.

Postmargid

Ateena olümpiamängude puhul tulid käibele ka olümpiateemalised postmargid. Vendade Demetrios ja Ioannis Sakoraphose eestvõttel trükiti Pariisis sari 12 olümpiamargist, mille oli kavandanud 5-liikmeline kunstnikerühm professor Gilliéroni juhtimisel.

Viited

Kirjandus

Tiit Kuningas, Kalle Voolaid. "I olümpiamängud: Ateena 1896", Tallinn 1997.

Välislingid

Ateena 1896 olümpia ROKi kodulehel

[1] Bill Mallon ja Ture Widlund. «The 1896 Olympic Games: results for all competitors in all events, with commentary». 1998. lk. 58.

[2] Bill Mallon ja Ture Widlund. «The 1896 Olympic Games: results for all competitors in all events, with commentary». 1998. lk. 50

[1]

[2]

v r Olümpiamängud
Olümpiaharta Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid) Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn) Pierre de Coubertini medal
Suveolümpiamängud	1896 Ateena 1900 Pariis 1904 St. Louis 1908 London 1912 Stockholm 1916 Berliin⁽¹⁾ 1920 Antwerpen 1924 Pariis 1928 Amsterdam 1932 Los Angeles 1936 Berliin 1940 Tokyo⁽¹⁾ 1944 London⁽¹⁾ 1948 London 1952 Helsingi 1956 Melbourne 1960 Rooma 1964 Tokyo 1968 Mexico 1972 München 1976 Montreal 1980 Moskva 1984 Los Angeles 1988 Seoul 1992 Barcelona 1996 Atlanta 2000 Sydney 2004 Ateena 2008 Peking 2012 London 2016 Rio de Janeiro 2020 Tokyo 2024 Pariis 2028 Los Angeles 2032 Brisbane
Taliolümpiamängud	1924 Chamonix 1928 Sankt Moritz 1932 Lake Placid 1936 Garmisch-Partenkirchen 1940 Sapporo⁽¹⁾ 1944 Cortina d'Ampezzo⁽¹⁾ 1948 Sankt Moritz 1952 Oslo 1956 Cortina d'Ampezzo 1960 Squaw Valley 1964 Innsbruck 1968 Grenoble 1972 Sapporo 1976 Innsbruck 1980 Lake Placid 1984 Sarajevo 1988 Calgary 1992 Albertville 1994 Lillehammer 1998 Nagano 2002 Salt Lake City 2006 Torino 2010 Vancouver 2014 Sotši 2018 Pyeongchang 2022 Peking 2026 Milano ja Cortina d'Ampezzo 2030 ?
Antiikolümpiamängud Vaheolümpiamängud (1906⁽²⁾) Paraolümpiamängud Noorte olümpiamängud ⁽¹⁾Jäid ära sõja tõttu. ⁽²⁾Praegu ROK-i tunnustuseta.