Salat

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib taimeperekonnast; toidu kohta vaata artiklit Salat (toit)

Salat
Mürksalat Lactuca virosa
Mürksalat Lactuca virosa
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Astrilaadsed Asterales
Sugukond: Korvõielised Asteraceae
Triibus: Cichorieae
Perekond: Salat Lactuca

Salat (Lactuca) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Teaduslikult kirjeldas salateid esimesena Linnaeus 1753.

Salateid on sadakond liiki. Umbkaudse hinnangu järgi kasvab neist 40 Aasias, 33 Ida-Aafrikas, 17 Euroopas ja kümmekond Põhja-Ameerikas. Salatite levila ulatub 50–55° põhjalaiuseni, aga erandi moodustab siberi piimikas, mis kasvab kuni 70° põhjalaiuseni. Enamik liike kasvab merepinnast kuni 600 m kõrguseni, aga mõned, näiteks Lactuca alpestris, Lactuna altaica, tatari piimikas ja Lactuca tenerrima kasvavad kuni 2 km kõrguseni.

Salati vartest imbub lõikamisel valget piimmahla ja sealt tuleb ka taime ladinakeelne nimi Lactuca. Lactus tähendab ladina keeles 'piim'.

Salatid on tavaliselt ühe- ja kaheaastased taimed, vähem leidub mitmeaastasi salateid. Nad kasvavad 1–18 dm, üksikud liigid kuni 4½ m kõrgeks. Vars on püstine, mõnel liigil ogaline.

Lehed moodustavad kodariku, mis kasvab välja maapinnalt. Kujult on eri liikide lehed väga erinevad, mõnel isegi karvased. Abilehti pole.

Salatitel on korvõisik. See asub tavaliselt üksikuna, aga mõnel liigil on rohkem õisikuid ning need moodustavad pöörise või kobara. Kroonlehed on kõige sagedamini kollased, aga võivad olla ka valged, sinised või lillad.

Salati vili on seemnis. Seemnised on eri liikidel väga erinevat värvi: valgest üle punase ja helepruuni kuni mustani. Seemnise küljes on pikkade valgete karvadega pappus. Seemnised levivad tuule abil.

Paljud salatid on levinud umbrohud.

Salatite diploidne kromosoomiarv on 18.[1]

Salatites leiduvaid keemilisi ühendeid.
1 – α-laktutserool
2 – β-laktutserool
3 – laktutsiin
4 – laktukopikriin

Keemilised ühendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Salatite lehtedes ja piimmahlas leiduvatest ainetest on kõige levinum vesi.

Salateis leidub triterpeene ja nende ühendeid, mis koos veega moodustavad lateksisarnase aine. Nende triterpeenide seas on α-laktutserool ehk taraksasterool, mis on nime saanud võilille ladinakeelse nime Taraxacum järgi, sest seda leidub ohtralt võililles. Samuti leidub salatites β-laktutserooli estreid, näiteks laktukooni ja laktutseriini. Veel leidub β-amüriini ja germanikooli.

Salateis leidub seskviterpeenlaktoonipõhiseid mõruaineid, peamiselt laktutsiini ja laktukopikriini (vt joonist), samuti nende oksalaate ja sulfaate. Mõnel inimesel põhjustavad need ained kontaktallergiat, mida nimetatakse salatiallergiaks: sellised inimesed ei tohi salatit puudutada. Paljud selles ja eelmises lõigus mainitud ained on nime saanud salati ladinakeelsest nimest, sest need avastati salati keemilist koostist uurides.

Salateis leidub seskviterpeenipõhist fütoaleksiini A-letutseniini, mis on nime saanud salati ingliskeelse nime lettuce järgi.

Salatites leidub A-vitamiini, laktukaksantiini, eeterlikku õli kumariini, mis annab salatile maitse, mineraalaineid ja füllokinooni ehk K1-vitamiini.

Veel leidub salatites mitmesuguseid flavonoide, näiteks kvertsetiini, mis sai nime tamme ladinakeelse nime Quercus järgi, apigeniini, lutoliini ja luteoliini. Need ained on üldiselt antioksüdandid ja mõjutavad immuunsüsteemi.

Alltaksoneid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 154