Tartu Noorte Autorite Koondis

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib 1997. aastal loodud noorte kirjanike rühmast. Nõukogude ajal Kirjanike Liidu juures tegutsenud organisatsiooni kohta vaata artiklit Noorte Autorite Koondis.

Contra, Aapo Ilves, Olavi Ruitlane ja Jaan Pehk 25. mail 2007 Koeru holaööl. Foto: Kristiina Nurmis / Tartu NAK

Tartu Noorte Autorite Koondis (Tartu NAK, inglise k Young Authors' Association in Tartu, soome k Tarton Nuorien Kirjoittajien Liitto, vene k Объединение Молодых Авторов г. Тарту, ungari k Fiatal Tartui Szerzők Társasága) on 1997. aastal loodud eesti noorema põlvkonna kirjanike jm kunstiinimeste rühm.

Loomine[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Noorte Autorite Koondis loodi Tartus 28. jaanuaril 1997. Varem Tartus tegutsenud ja 1990. aastal tegevuse lõpetanud Noorte Autorite Koondisega ei seo seda miski peale nime ja noorte kirjanike koondamise tava. Varasem Tartu NAK kuulus otseselt Kirjanike Liidu alluvusse, olles läbinisti ametlik, noori kirjanikke koondav, aga ka suunav ja kontrolliv organ, poolkohustuslik vaheaste noorele kirjanikule enne Kirjanike Liitu astumist. Samasugused NAK-id tegutsesid ka Tallinnas ja mujal. Laulva revolutsiooni päevil lõpetasid need tegevuse. Nüüd loodud Tartu NAK-ist aga sai rühmitusliku iseloomuga loomeinimeste grupp, mis oli iseseisev nii Kirjanike Liidust kui ka teistest institutsioonidest. Selle loomise päevil oli osa aktiviste küll Tartu NAK-i tegutsemise vormina näinud Kirjanike Liidu egiidi all olemist, kuid kollektiiv saavutas täieliku rippumatuse ja rühmitusliku iseloomu peaaegu kohe.

Kiiresti leidis sellistel alustel loodud Tartu NAK ka oma kunstilise omapära. Liikmete enamikku ühendavaks ja rühma kuvandi kõige olulisemaks jooneks sai vaba ja mänguline suhtumine kirjutamisse jm loomingulisse tegevusse: riimiline luule, mis on kord vemmaldav ja lõbus, kord irriteeriv ja ühiskonnakriitiline, kord sõnamänguline ja uusi vormilahendusi otsiv, sõbralik suhe popkultuuriga, meelelahutuslikkuse põhimõte, rahvalik esitus, sotsiaalsed teemad jms. Tartu NAK-i liige ja esimene esimees Veiko Märka on rühma vaimu aastal 2000 väljendanud nii: "Me tahame, et meil oleks hästi lõbus ja lahe olla ja et ka publikul oleks hästi lõbus ja lahe olla." [1] Tegu on ka lihtsalt sõpruskonnaga, kes lävib omavahel ka väljaspool kirjanduslikku tegevust.

Veiko Märka Lätete Pääl 2007. Foto: Aapo Ilves / Tartu NAK

Uuel kujul Tartu NAK-i loomise idee tuli Kivisildnikult, kes oli kuulunud ka eelmisesse Tartu NAK-i, ja Kauksi Üllelt ning sellele aitas kaasa ka kunstisõber Matti Milius, kes hakkas Legendi galeriis korraldama noorte ja isegi päris tundmatute autorite luuleõhtuid. Oluliseks väljundiks sai naklastele Eesti Kostabi-$eltsi kirjastusel välja antud "Noorte geeniuste sari" (1997–1998, 10 raamatut), kus ilmusid Contra, Veiko Märka, François Serpent'i, Olavi Ruitlase, Aapo Ilvese, Tiina Pai, Indrek Ryytle ja Jan Rahmani (aga ka Merca ja Villu Tamme) luulekogud. Tartu Kirjanduse Maja teisel korrusel said naklased enda käsutusse ruumi, mis jäi seltsielu üheks keskpunktiks kuni selle tagasinõudmiseni Kirjanduse Maja poolt 2004. aastal.

Kirjanik ja kirjandusuurija Priit Kruus on oma uurimuses eesti 1990-ndate lõpu kirjandusrühmituste kohta kirjutanud Tartu NAK-ist järgmist: "Noorte Autorite Koondis asutati just kui noorkirjanikke koondav ja kasvatav asutus, mille institutsionaalsust rõhutas kirjanike liidu egiidi all toimimine ja oma ruumi olemasolu Tartu Kirjanduse Majas. (---) Koondise loomisel ühendati kohalesaabunud noored küll alguses formaalsustega ametlikuks institutsiooniks, kuid sisuliselt eraldus parlamentaarsena mõeldud koondisest iseseisev tuumik, kellele hakati peagi viitama kui NAK-i löökrühmale (Contra, Olavi Ruitlane, Aapo Ilves, Veiko Märka, hiljem ka Jaan Pehk). Retseptsioon ja suuline publikumenu kujundasid NAK-i identiteedi rühmituslikuks. NAK-i peakorteri olemasolu oli 2002. aastal viimaseks tähiseks kunagisest institutsioonist." [2]

Organisatsiooniline struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi rühma nimes sisaldub "Tartu", on see nimi tinglik, sest naklased elavad ja tegutsevad üle kogu Mandri-Eesti (Tallinnas, Sauel, Türil, Tartus, Räpinas, Urvastes, Võõpsus, Võrus jm), liikmeid on isegi välismaal (Brüssel, Budapest). Samuti ei osuta sõna "noorte" liikmete tegelikule eale: näiteks Veiko Märkal on sünniaastaks 1964, Olavi Ruitlasel 1969, Aapo Ilvesel 1970 ja Contral 1974. 2008. aasta seisuga olid noorimateks liikmeteks Andra Teede ja Mare Sabolotny – sünniaastad vastavalt 1988 ja 1990.

Tänapäeval juhib Tartu NAK-i tegevust esimees, samuti tegutseb paariliikmeline ametiteta juhatus, kuid tegelikult on esimehe roll formaalne ja esinduslik, piirdudes bürokraatlike asjaajamistega. Samuti on juhatuse tähtsus Tartu NAK-is aja jooksul järjest vähenenud, olles nüüdseks rohkem sümboolne. Rühma asjade üle otsustatakse jooksvalt ja kollektiivselt. Tegevuse alustamisest peale on Tartu NAK-i esimehe kohuseid täitnud Veiko Märka (1997–1999), Urmas Vadi ja Vahur Afanasjev, aastast 2006 on esimees Priit Salumaa. Tartu NAK-i esimesse, 1997. aastal valitud juhatusse kuulusid peale esimehe veel laekur (Kivisildnik) ja kirjatoimetaja (François Serpent).

Tartu NAK-i liikmeks vastuvõtmiseks tuli kandidaadil rühma tegevuse algusaastail tutvustada oma loomingut nii käsikirjalisel kujul kui ka anda autoriõhtu, misjärel kollektiiv langetas otsuse. Hiljem on vastuvõtmise kord muutunud sujuvalt järjest lõdvemaks, piirdudes maksimaalselt avalduse esitamisega, sest uued liikmed on tulnud reeglina vanade liikmete tutvuskonnast ja loomingu kunstiline tase on olnud kõigile kohe niigi selge. Küllalt kaua oli Tartu NAK-i üldine ilme täiesti kirjanduslik, kui mitte arvestada mõnede liikmete laia huvideringi, kuid 2009. aastaks saavutasid liikmeskonnas olulise koha ka muude kunstialade esindajad, eriti kunstnike plokk (Marja-Liisa Plats, HuupI, Albert Gulk, Kristina Viin).

Rühma tegevuse algaastail eksisteeris peale Tartu NAK-i liikmestaatuse ka toetajaliikme staatus (Kauksi Ülle, Matti Milius, Kats Nonsense jt). Samuti lähtuti algaastail põhimõttest, et Kirjanike Liitu vastuvõtmisega Tartu NAK-i liikmestaatus kaob ja asendub toetajaliikme staatusega. Nii on Tartu NAK-ist lahkunud ja toetajaliikmeks saanud näiteks Kivisildnik ja Contra. Hiljem sellest reglemendist siiski loobuti ja Contra liikmestaatus sai taastatud, toetajaliikme staatus kaotati üldse. Tegevusaastate jooksul on Tartu NAK-i liikmeskonnas toimunud väljalangemisi ka teistel põhjustel – peamiselt kas kunstiliste väärtushinnangute teisenedes omal soovil lahkudes (Urmas Vadi, Leo Luks, fs) või kirjandusliku huvi vaibudes iseeneslikult kõrvale jäädes. Aastal 2007 loodi toetajaliikme staatusega paljus sarnane sõprusliikme saatus.

Aastal 2007 sai NAK Tartus uue peakorteri Irja ja Inno Tähismaa majas Võru tänaval, plaanis oli selles majas avada tulevikus ka kirjanduskohvik. Seoses Tähismaade muu tegevuse ning lõpuks nende kolimisega Rakverre ja Tartu maja müükipanekuga, tegutses siiski peakorter ka Võru tänaval lühiajaliselt, vähem kui aasta, jõudmata seejuures saavutada peakorteri staatust sisuliselt, samuti jäi realiseerimata kohviku idee.

Mittetulundusühing Tartu NAK[muuda | muuda lähteteksti]

Mittetulundusühing Tartu NAK loodi 2009. aastal eesmärgiga selle abil korraldada kultuuriüritusi, publitseerida raamatuid ja reguleerida uute liikmete vastuvõttu. Liikmeid võetaksegi vastu avalduse alusel ja juhatuse liikmete otsusega.

Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu NAK-i märk

Tartu Noorte Autorite Koondises on (seisuga 11. mai 2009) kokku 36 liiget:

Kese[muuda | muuda lähteteksti]

tähestikulises järjekorras

Ring[muuda | muuda lähteteksti]

tähestikulises järjekorras

Endisi liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

tähestikulises järjekorras

Loomingust[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Pehk koos ansambliga Köök esinemas president Toomas Hendrik Ilvese korraldatud vastuvõtul Roosiaias 20. augustil 2007. Foto: Jaak Urmet / Tartu NAK

Sageli on Tartu NAK-i vastandatud teisele 1990-ndate lõpu Tartu kirjandusrühmale Erakkond, mille ühendavaks jooneks on intellektuaalne mõtteluule. Hiljem on naklaste loomingus siiski esialgne lõbusama luule domineerimine vaibunud, andes ruumi nõudlikumatele proosa- ja näitekirjanduse teostele, eemaldumata seejuures meelelahutuslikkuse nõudest. Nii on Aapo Ilves näiteks kirjutanud näidenditriloogia Räpina kodu- ja ajaloo ainetel, Olavi Ruitlane lastejutustuse "Kail" ja Nõukogude Armee mälestustel põhineva romaani "Kroonu", Vahur Afanasjev avangardistlikke proosaraamatuid, Veiko Märka vaimukaid vesteid, humoreske ja stiilimänge. Contra on kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus", olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ja ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Wimberg on kirjutanud stsenaariumi ETV lastesaadetele "Buratino tegutseb jälle" ja "Saame kokku Tomi juures" ning emakeeleõpikuid (kirjandusosa) 4.–6. klassile (Avita, koos Lauri Vanamöldriga). Seejuures on Jan Rahmani, Mika Keräneni, fs'i ja Mehis Heinsaare (kes küll kuulub ka Erakkonda) luule olnud algusest peale lüüriline ja rahulikes meeleoludes.

Mitmed naklased on ühtviisi tagajärjekalt tegevad mitmel kunstialal: näiteks kirjanik, kunstnik ja muusik Aapo Ilves ning kirjanikud-muusikud Jaan Pehk (aka Orelipoiss), Jan Rahman ja Vahur Afanasjev. Aapo Ilvese kujundatuna ja/või illustreerituna on ilmunud hulk kaasnaklaste (Vahur Afanasjev, Wimberg, Indrek Ryytle, Olavi Ruitlane jt) kirjandusteoseid. Palju naklaste loomingut on ilmunud naklaste endi omakirjastuste väljaandel: Contral Mina Ise, Aapo Ilvesel Väike Kirjastaja / Väiku Välläandja. Rühma tegevuse algaastail avaldasid naklased ka omakirjastuslikke perioodilisi väljaandeid – Leo Luks humoristlik-obstsöönset ajakirja Sitatorn ja Wimberg kirjanduslikku kogumikku URDU.

Paljud naklased (Wimberg, Olavi Ruitlane, Aapo Ilves, Contra, Irja Vaher, Inno Tähismaa) võtavad aktiivselt osa ühiskondliku arvamuse kujundamisest, kirjutades esseesid, kolumne ja arvustusi nii päevalehtedes, kohalikes ajalehtedes, erialaväljaannetes kui ka võrguportaalides (Delfi jt) ja blogides.

Saavutusi[muuda | muuda lähteteksti]

Indrek Ryytle 2006. aastal Tartus Tampere majas oma luulekogu "Inglid rokijaamas" esitlemas. Foto: Aapo Ilves / Tartu NAK

Esimese 10 tegevusaastaga kujunes Tartu NAK-ist Eesti üks tegusamaid kultuuriühinguid, mille liikmete seast leiab tunnustatud kirjanikke, muusikuid, kunstnikke jm loomeinimesi.

Contra värsiloome ja poeedinatuur on muutunud juba omaette kaubamärgiks. Muu hulgas on ta võitnud 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest ja 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia ning 2020. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Märkimisväärselt on tunnustust pälvinud Mehis Heinsaare, Olavi Ruitlase, Wimbergi, Jan Rahmani ja Indrek Ryytle looming. Heinsaar võitis oma 2001. aastal ilmunud loomingu eest nii Kultuurkapitali proosapreemia, oma teise Friedebert Tuglase nimelise novelliauhinna kui ka Betti Alveri nimelise kirjandusauhinna. Ruitlase romaan "Kroonu" sai 2004. aasta romaanivõistlusel teise koha ja tõi autorile 2005. aastal ka Bernard Kangro preemia. Kangro preemia on pälvinud aastal 2006 ka Jan Rahman võrokeelsete näitemängude "Sõit" ja "Painaja" eest. Ryytle luulekogu "Inglid rokijaamas" võitis 2007. aastal Kultuurkapitali luulepreemia. Virumaa kirjandusauhinna on võitnud nii Ruitlase "Kroonu" (aastal 2006) kui ka Wimbergi romaan "Lipamäe" (aastal 2002).

Aapo Ilves on saanud 2000. aastal Hendrik Adamsoni nimelisel murdeluulekonkursil eriauhinna murdeluulesse uute väärtuste toomise eest, 2004. aastal Räpina-teemalise näidenditriloogia eest auhinna "Põlvamaa turismi sõber" ning 2006. aastal Tartu Kultuuri Kandja aunimetuse rahvakultuuri kategoorias. Tema kirjutatud sõnadega laul "Tii" (viisi autorid Priit Pajusaar ja Glen Pilvre) esindas Eesti Vabariiki ansambel Neiokõsõ esituses 2004. aasta Eurovisioonil Istanbulis. Aasta varem esindas eestlasi samal üritusel Riias ansambel Ruffus, mille koosseisus mängis kitarri Jaan Pehk. Väga lähedal oli 2005. aastal Kiievisse Eurovisioonile pääsemisele kohalikus eelvoorus žüriile väga meeldinud Orelipoisi laul "Minu pruut" (sõnad Olavi Ruitlaselt), kuid lõpuks otsustati siiski ansambel Suntribe'i loo "Let's Get Loud" kasuks. Aapo Ilvese sõnadele on veel loodud ka Raadio 2 aastahitid 2005 ja 2006 (mõlema esitajaks Tanel Padar & The Sun).

Jaan Pehki kodulinnas Türil on sealse majandusgümnaasiumi gümnasistid korraldanud 2005. ja 2006. aastal Jaan Pehkile pühendatud ülevabariigilist gümnasistide omaluule konkurss-laagrit JaPe.

Kadri Pettai võitis 2001. aastal Kanal 2 ja Uno raadio korraldatud konkursi teleseriaali "Me saame hakkama" ühe episoodi stsenaariumile, saades enda kirjutatud osasse ka rolli. Pettai näidend "Kuidas printsess koju sai" märgiti ära 2002. aasta näidendivõistlusel.

Piret Jaaks on pälvinud mitmeid näidendipreemiaid, sh võitnud kaks korda Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse, samuti on Jaaks olnud korduvalt Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhindade nominent ja pälvinud Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel III koha romaaniga ''Taeva tütred''.

Tartu NAK-i 2007. aasta juulis ilmunud koguteos "Väike pornoraamat" sai kohe ilmudes menukiks, asetsedes kuni oktoobrini eri paigus raamatukaupluste läbimüügi tipukümnes (kõrgeim 4. koht, Rahva Raamat) ja jõudes teise kordustrükini. Menukas oli ka raamatu promomiseks 28.–31. augustini neljas Eesti linnas (Tartu–Türi–Rakvere–Tallinn) korraldatud turnee "Väike pornotuur".

Lätete Pääl[muuda | muuda lähteteksti]

Aapo Ilves ja Jaan Pehk Lätete Pääl 2007. Foto: Marja-Liisa Plats / Tartu NAK

Alates 1998. aasta suvest korraldab Tartu NAK igasuvist maheteaduslikku seminari Lätete Pääl, mis toimub vabas õhus koos suviste ajaviitmisvormidega. Seni on Lätete Pääl toimunud Aigar Piho juures Järvekülas (1998), Jan Rahmani juures Kärgulas (1999), Kauksi Ülle juures Saarlase külas (2000), Leelo ja Peeter Lauritsa juures Kütioru Avatud Ateljees (2001), Contra juures Urvastes (2002), Järve Väino juures Obinitsas (2004), Irja ja Inno Tähismaa juures Massiarus (2006), Salumaade sepakunstitalus Otepää lähistel Kettal (2007), Põlvamaal Veriora vallas Maarjalille talus (2008) ja Arne Merilai juures Urvaste vallas Liinakurul (2009).

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu NAK-i koguteosed[muuda | muuda lähteteksti]

Teisi naklaste koguteoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

Vahur Afanasjev 26. märtsil 2008 Tartus romaani "Kosmos" esitlusel. Foto: Mika Keränen / Tartu NAK

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Viie tunni tee. Five Hours Away" [Põhjamaade luulefestivali koguteos] (sh Vahur Afanasjev, Mehis Heinsaar, Aapo Ilves, Veiko Märka, Olavi Ruitlane, François Serpent, Wimberg; inglise keelde tõlkinud Kalju Kruusa jt; Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna Infobüroo, 2001, vaata)
  • "Kivikuu. Virolaista runoutta. Eesti luulet" (sh Veiko Märka; soome keelde tõlkinud Hannu Oittinen jt; Lasipalatsi, Helsinki 2002, vaata)
  • "Tallinnasta pois. Groteskia virolaista proosaa" (sh Olavi Ruitlane, Aapo Ilves, Mehis Heinsaar, Veiko Märka, Urmas Vadi; soome keelde tõlkinud Raija Hämäläinen, Hannu Oittinen, Mika Keränen, Heli Laaksonen; Absurdia, Helsinki 2003, vaata)
  • "Ajattelen koko ajan rahaa. Kivikovaa virolaista nykyrunoutta" (sh Wimberg; soome keelde tõlkinud Mika Keränen jt; Johnny Kniga, Helsinki 2006, vaata)

Ajakirjas Estonian Literary Magazine (ELM; inglise keeles)[muuda | muuda lähteteksti]

  • No. 15, Autumn 2002: Mehis Heinsaar (short story "Butterfly Man")
  • No. 17, Autumn 2003: Wimberg (excerpt from the novel "Lipamäe")
  • No. 21, Autumn 2005: fs (poetry)

Tuglas-seura võrguportaalis Illimar (soome keeles)[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirjas Tuli & Savu (2000, nr 3–4; soome keeles)[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jan Rahman (runoja)
  • François Serpent (runoja)

Ajakirjas Peilikuva (2000, nr 4; soome keeles)[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirjas Pluralica (2009, nr 1–2; ungari keeles)[muuda | muuda lähteteksti]

  • Andra Teede [luulet], lk 24–33
  • Jaan Pehk [luulet], lk 134–135
  • Contra [luulet], lk 136–137
  • Wimberg [luulet], lk 146–149, 307
  • Mehis Heinsaar [novell], lk 276–283
  • Olavi Ruitlane [luuletus], lk 305

Võrguajakirjas Воздушный змей / Tuulelohe (vene keeles)[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2005. Vaadatud 12. veebruaril 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. [1][alaline kõdulink]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Blogid[muuda | muuda lähteteksti]

Artikleid naklaste kohta[muuda | muuda lähteteksti]

Arvustusi[muuda | muuda lähteteksti]

Lätete Pääl[muuda | muuda lähteteksti]

Naklastest soome keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Naklastest inglise keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Naklastest vene keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Naklastest ungari keeles[muuda | muuda lähteteksti]

  • Piret Viires, "Áttekintés az észt kortárs irodalomról" ("Ülevaade eesti nüüdiskirjandusest"), Pluralica 2009, nr 1-2, lk 290–301
  • Priit Kruus, "A csoportokba szerveződés hulláma: az észt irodalom új arculatának megalkotói" ("Rühmituste laine: eesti uue kirjanduspildi loojad"), Pluralica 2009, nr 1-2, lk 302–311
  • Jan Kaus, "Az észt költészet napjainkban – nyitottság és életerő" ("Eesti luule praegu – avatus ja elujõud"), Pluralica 2009, nr 1-2, lk 312–323

Vikerraadio saates "Inemise sisu"[muuda | muuda lähteteksti]

Fotod[muuda | muuda lähteteksti]

Videod (YouTube jm)[muuda | muuda lähteteksti]

Muu[muuda | muuda lähteteksti]