Contra

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib eesti kirjanikust. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Contra (täpsustus).

Contra 2006. aasta detsembris Türil noorte luulelaagris JaPe. Foto: Jaak Urmet

Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik ja tõlkija.

Ta astus pseudonüümi Contra all avalikkuse ette 1995. aastal ETV saates "Kuniks elu". Sealt alates on ta välja andnud üle 30 luulekogu ja tõlkinud läti keelest peaaegu sama palju teoseid ning kogunud tuntust võru kultuuri hoidjana.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana.[1]

Ta on õppinud aastatel 1981–1984 Urvaste Algkoolis, 1984–1989 Kuldre 9-klassilises Koolis ja 1989–1992 Antsla Keskkoolis. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993–1994.

Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda on ta olnud vabakutseline kirjanik. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004–2008.

Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.

"Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend, "kui teda hakatakse nägema avalikel esinemistel ning järjepannu tuleb uusi, odavaid ja koledavõitu väljanägemisega raamatuid". Loominguliselt viljakas Contra ühendab tugevas autoriimagos "moodsa meediategelase ja "metsast pärit rahvalauliku" rolli". Sama allika hinnangul võis Contra olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti luuletaja, kes võis end oma tekstide müügist kodumaal ära elatada. Akadeemiline kirjandusteadus on suhtunud tema loomingusse tihti skeptiliselt; nii kinnitab "Eesti kirjanduslugu", et "Contra tekstide "kvaliteet" klassikalises artistlikus tähenduses on kõikuv", autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis aga alates kogust "Ei ole mina su raadio" (1998).[2]

Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005).

Contra luulet on tõlgitud läti, soome, inglise, saksa, udmurdi, komi, mari, rootsi, vene, liivi ja ingeri keelde.[viide?]

Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka) esinemisele.

Samuti on Contra olnud Eesti Televisiooni telesarja "Hajameelselt abielus" kaasstsenarist (2007 koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Aastatel 2008–2010 oli ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. 2012. aastal juhatas sisse metsateemalise "Metsapeatuse" saatelõike – samuti ETV-s.

2009. aastast hakkas õppima läti keelt ja läti keelest tõlkimist, mis kujunes hiljem põhitegevuseks.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ohoh!" (1995)
  • "Üüratu üürlane" (1996)
  • "Kesmasolin" (1996)
  • "Contramutter – 10. lend" (1997)
  • "Päike ja lamp" (1998)
  • "Ei ole mina su raadio" (1998)
  • "Tarczan" (1998)
  • "Naine on mees" (1999)
  • "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000)
  • "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000" (2001)
  • ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001)
  • "Tuul kägistab ust" (2002)
  • "Contrarünnak" (2004)
  • "Liivatee imepeen seeme" (2005)
  • "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006)
  • "Tahaksin olla autobuss" (2008)
  • "Contra aastahing 2010" (2009)
  • "Okseoksjon" (2011)
  • seinakalender "Contra luule" (2012)
  • "Urvaplaaster" (2012)
  • "Kondas kohtab Contrat" (kunsti- ja luuleraamat) (2013)
  • "Neiuke tuli õõtsudes" (lauluraamat) (2013)
  • "Samal ajal sajal jalal" (2017)
  • "Olkõ vakka" (2019) luuletused võru keeles
  • "Legoist" (2019)
  • "Mundris vitamiin" (2020)
  • "Bussijaamas on Valgre Raimond" (2020)
  • "Kohalik elu" (2023)

Proosa[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Tugitoolitšempioni eined" (2012)
  • "Minu Läti" (2016)

Antoloogiad, kogumikud, koguteosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000)
  • "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos] (2002)
  • "Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga
  • "Naised on nii imelised" [luuleantoloogia] (2006)
  • "Väike pornoraamat" [Tartu NAK-i koguteos] (2007)
  • "Sõnad soojas süliriimis. Seks eesti luules" (2011), koostaja Wimberg
  • "Sind ma tahan armastada" : luuletusi Eestimaast 1818-2018 (2018)
  • "Poeetiliselt korrektne", kalambuurikogu (2019) koos Keiti Vilmsi, Mart Juure, Oliver Lombiga
  • "Sinisild/SiniSilta" (2020), soometeemaliste luuletuste kogu, koostaja Reijo Roos
  • "Ma nägin päikesepaistet vihmasajus. Valik maailma armastussonette" (2022), koostajad Rebekka Lotman ja Laura Pääbo
  • "Armastuse planeet. 21. sajandi eesti luulet" (2022), koostaja Doris Kareva

Laulutekstid näidenditele[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Varasta veel võõraid karusid" (1999)
  • "Lendav laev" (2001)
  • "Endsapese" (2005)
  • "Bluusivennad" (2006)
  • "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007)
  • "Võlupill" (2011)
  • "Viisk, põis ja õlekõrs" (2012)

Näidendid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga
  • laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki Meister
  • "Ramsese seiklused" (2017)
  • "Koolin om umbõlõ mõnna" (2019), võrukeelne muusikal

Lastekirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002)
  • "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004)
  • "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005)
  • "Minu jonn" (2006)
  • "Kuldmuna. Kuus tükkü latsilõ ja noorilõ" (2007)
  • "Poiste aabits" (2010)
  • "Isa sokk on matkasell" (2012), koos Alar Pikkoraineni, Aapo Ilvese ja Jaan Pehkiga
  • "Isa sokk on ufonaut" (2013) koos Alar Pikkoraineni, Aapo Ilvese ja Jaan Pehkiga
  • "Isa sokk on merekaru" (2015) koos Alar Pikkoraineni, Aapo Ilvese ja Paul-Eerik Rummoga
  • "Kõik on kõige targemad" (2015)
  • "Herta, löö siseküljega!" (2023) (koos Mika Keräneniga)

Teistesse keeltesse tõlgitud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Abi labi" koos Kivisildnikuga (2009), tlk Guntars Godiņš
  • "Everyone the Smartest" (2018) tlk Charlotte Geater, Kätlin Kaldmaa, Richard O'Brien
  • "Все мы умники" (2018) tlk Борис Балясный, Елена Балясная
  • "Tik grūti ir būt latvietim" (2019) tlk Guntars Godiņš
  • "Visi ir visgudrākie" (2020) tlk Guntars Godiņš

Contra luulet on tõlgitud läti, soome, inglise, saksa, udmurdi, komi, mari, rootsi, vene, liivi, ungari ja ingeri keelde.

Tõlketööd[muuda | muuda lähteteksti]

  • Allen Ginsberg. "Ameerika. Valik luuletusi 1947–1996". Tõlkinud Contra, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Andres Langemets, Margit Langemets, Jürgen Rooste, Tõnu Õnnepalu. 2003
  • Wimbergi luuletused võru keelde. Raamatus "Rokenroll", K. E. Söödi lasteluulepreemia. 2012
  • Eduards Veidenbaums. "Mind ärge lugege". 2014
  • "Jalutuskäik Daugavpilsi kindluses. Turisti teejuht". Koostanud Artjoms Mahļins ja Henrihs Soms. Tõlkinud Margus Konnula, konsultant Robert Treufeldt. Daugavpils 2014
  • Inese Zandere. "Näpsud teevad vahetust". 2016
  • Rudīte Raudupe. "Kiska Miska" (2017)
  • Boriss Baljasnõi. "Vihmade varjus" (2017), koos Eda Ahi jt
  • Nora Ikstena. „Emapiim“ (2018), koos Ilze Tālbergaga
  • Alvis Hermanis. „Päevik“ (2018)
  • Mārtiņš Zutis. „Ärajäänud avastus“ (2018)
  • "Nupukas poiss, kummitav mägi ja maa-alune loss". Läti muistendeid ja teisi rahvajutte. Tõlkinud koos Kristi Salve, Lembit Vaba, Aive Mandeli ja Livia Viitoliga. 2018
  • Inese Zandere, Maira Dobele. "Näpsud õpivad" helindatud raamat 5. osas - "Näpsude maja" (2018), "Näpsud söögilauas" (2019), "Näpsude linn" (2019), "Näpsud maal" (2020), "Näpsude ajaraamat" (2021)
  • Luīze Pastore. „Jakobi väga hästi õnnestunud plaan“ (2019)
  • "Läti muinasjutud". 2019
  • Agnese Rutkēviča ja Madara Rutkēviča. "Must ülikond. Luulevalik. Paus". Tõlkinud koos Ilze Tālbergaga. 2019
  • Inese Zandere "Tuhatnelja edasi" (2019)
  • Justīne Kļava "Daamid" (näidend) (2019)
  • Anete Melece "Kiosk" (2020)
  • Rasa Bugavičute-Pēce "Mul oli nõbu" (näidend) (2020)
  • Andris Akmentiņš "Õpetajad" (2021)
  • Ieva Flamingo "Kärarikas klass" (2021)
  • Rasa Bugavičute-Pēce "Poiss, kes nägi pimeduses" (2021)
  • Guntis Berelis "Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte" (2022)
  • Inguna Cepīte "UIsik, kahe koorijuhi tütar" (2022)
  • Läti luule antoloogia "Introvertide ball" (2022)
  • Lote Vilma, Anna Belkovska, Marija Luīze Meļķe luulevalimik "Dīvains mezgls vēderā /"Kummaline sõlm kõhus" (2023), koos Ilze Tālberga ja Evelin Arustiga.
  • Lauris Gundars "Tere, Vaal!" (2023)
  • Guntis Berelis "Sõnad olid liigsed" (2023)
  • Andris Kalnozols"Kalender on mu nimi" (2023)

Toimetatud tõlked[muuda | muuda lähteteksti]

  • Nora Ikstena. "Mees sinises vihmamantlis". Tõlkinud Hannes Korjus. 2019
  • Rvīns Varde. "Mis siin toimub". Tõlkinud Ilze Tālberga. Toimetanud koos Merle Varega. 2020
  • Zane Zusta, Diāna Zande. "Prussakad minu peas". Tõlkinud Ilze Tālberga. 2020
  • Anna Žīgure. "Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost". Tõlkinud Arno Baltin. 2021

Muu[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Luule on mäng. Võtteid ja mõtteid luuletuste kirjutamiseks koolitundides" (2021), koos Ilme Mõttusega
  • Luuletõlked raamatusse "Mustlased Läti metsades, taludes ja laatadel" (2022, tlk Hannes Korjus)
  • Luuletõlked Rainise raamatusse "Castagnola. Teise kodumaa mälestusradadel" (2022, tlk Hannes Korjus)
  • "Kuram, vedas! Kuram vedas?". Veider läti-eesti-läti sõnaraamat (2022)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Vahur Kersna ja Contra 2012. aastal

Nominatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2018 – Paabeli Torni auhinna nominent pildiraamatute kategoorias (Mārtiņš Zutis "Ärajäänud avastus")
  • 2019 – Eesti Kultuurkapitali mõttekirjanduse tõlkeauhinna nominent (Alvis Hermanise "Päevik")
  • 2020 – Paabeli Torni auhinna nominent pildiraamatute kategoorias (Inese Zandere "Tuhatnelja edasi")
  • 2023 - August Sanga nimelise luuletõlke auhinna nominent Anna Auziņa luuletusega "Kuskil karjamaal põõsas on pesa..."
  • 2023 - Paabeli Torni auhinna nominent juturaamatute kategoorias (Lauris Gundars "Tere, Vaal")

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tal on Airi Hallik-Konnulaga pojad Herbert ja Verner.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Contra kohtus esimest korda oma kahe tuntud sugulasega: ma olen seda alati kahtlustanud!" Kroonika, 28. oktoober 2023
  2. "Eesti kirjanduslugu" (Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker) Tallinn: Koolibri, 2001. Lk 642
  3. Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8. aprīlī. Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8.
  4. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19986

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]