Contra

See artikkel räägib eesti kirjanikust. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Contra (täpsustus).

---

Contra 2006. aasta detsembris Türil noorte luulelaagris JaPe. Foto: Jaak Urmet

Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik.

Eluloost

Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 1981–1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984–1989 ja Antsla Keskkoolis 1989–1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993–1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004–2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997.

Loomingust

Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.

"Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend, "kui teda hakatakse nägema avalikel esinemistel ning järjepannu tuleb uusi, odavaid ja koledavõitu väljanägemisega raamatuid". Loominguliselt viljakas Contra ühendab tugevas autoriimagos "moodsa meediategelase ja "metsast pärit rahvalauliku" rolli". Sama allika hinnangul võis Contra olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti luuletaja, kes võis end oma tekstide müügist kodumaal ära elatada. Akadeemiline kirjandusteadus on suhtunud tema loomingusse tihti skeptiliselt; nii kinnitab "Eesti kirjanduslugu", et "Contra tekstide "kvaliteet" klassikalises artistlikus tähenduses on kõikuv", autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis aga alates kogust "Ei ole mina su raadio" (1998).

Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka).

Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2008. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte.

Tunnustused

• 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest
• 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia

Teosed

Luulekogud

• "Ohoh!" (1995)
• "Üüratu üürlane" (1996)
• "Kesmasolin" (1996)
• "Contramutter – 10. lend" (1997)
• "Tarczan" (1998)
• "Ei ole mina su raadio" (1998)
• "Päike ja lamp" (1998)
• "Naine on mees" (1999)
• "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000)
• "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000" (2001)
• ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001)
• "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002)
• "Tuul kägistab ust" (2002)
• "Contrarünnak" (2004)
• "Liivatee imepeen seeme" (2005)
• "Minu jonn" (2006)
• "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006)
• "Tahaksin olla autobuss" (2008)
• "Contra aastahing 2010" (2009)
• "Poiste aabits" (2010)
• "Okseoksjon" (2011)

Proosa

• "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004)

Antoloogiad, kogumikud, koguteosed

• "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000)
• "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos] (2002)
• "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005)
• "Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga
• "Naised on nii imelised" [luuleantoloogia] (2006)
• "Väike pornoraamat" [Tartu NAK-i koguteos] (2007)
• "Kuldmuna. Kuus tükkü latsilõ ja noorilõ" (2007)

Laulutekstid näidenditele

• "Varasta veel võõraid karusid" (1999)
• "Lendav laev" (2001)
• "Endsapese" (2005)
• "Bluusivennad" (2006)
• "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007)
• "Võlupill" (2011)

Näidendid

• "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga

Tõlked

• Allen Ginsberg, "Ameerika. Valik luuletusi 1947–1996" (2003, tõlkinud Contra, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Andres Langemets, Margit Langemets, Jürgen Rooste, Tõnu Õnnepalu)

Pere

Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula.

Vaata ka

• Tartu Noorte Autorite Koondise bibliograafia

Välislingid

• Contra blogi
• Lingikogu blogis
• Kirjastuse Mina ise väljaandeid
• Taive Särg: "Kaverid ja folkloor. Contra laulud" www.folklore.ee [ca 2000]
• Rolf Liiv: "Ruraalsus versus intermodid" Sirp, 6. detsember 2002
• Marika Rajamäe: "Contrat ja Intsu seob sport" Järva Teataja, 16. detsember 2004
• Sandra Otsus: "Poeet Contra: "Panin tallele!"" SL Õhtuleht, 8. september 2007
• "Contra pilalaul osutus Lätis väga populaarseks" Postimees, 12. jaanuar 2009
• Rainer Kerge: "Contra: 35. eluaastaks 5000 luuletust" Õhtuleht, 21. märts 2009
• Uwe Gnadenteich: "Ropu suuga luuletajad saadeti koolist minema" Tallinna Postimees, 30. aprill 2009
• Ott Heinapuu: "Contra: säändse keelesäädüse vasta piässi külh protestma minemä" Eesti Päevaleht, 31. august 2009
• Contra Eesti biograafilises andmebaasis ISIK