Contra

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib eesti kirjanikust. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Contra (täpsustus).

Contra 2006. aasta detsembris Türil noorte luulelaagris JaPe. Foto: Jaak Urmet

Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik.

Eluloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 1981–1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989–1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993–1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004–2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997.

Loomingust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.

"Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend, "kui teda hakatakse nägema avalikel esinemistel ning järjepannu tuleb uusi, odavaid ja koledavõitu väljanägemisega raamatuid". Loominguliselt viljakas Contra ühendab tugevas autoriimagos "moodsa meediategelase ja "metsast pärit rahvalauliku" rolli". Sama allika hinnangul võis Contra olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti luuletaja, kes võis end oma tekstide müügist kodumaal ära elatada. Akadeemiline kirjandusteadus on suhtunud tema loomingusse tihti skeptiliselt; nii kinnitab "Eesti kirjanduslugu", et "Contra tekstide "kvaliteet" klassikalises artistlikus tähenduses on kõikuv", autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis aga alates kogust "Ei ole mina su raadio" (1998).[1]

Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka).

Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Aastatel 2008–2010 oli ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Aastal 2012 juhatas sisse metsateemalise "Metsapeatuse" saatelõike - samuti ETV-s.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vahur Kersna ja Contra 2012. aastal.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luulekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Ohoh!" (1995)
  • "Üüratu üürlane" (1996)
  • "Kesmasolin" (1996)
  • "Contramutter – 10. lend" (1997)
  • "Tarczan" (1998)
  • "Ei ole mina su raadio" (1998)
  • "Päike ja lamp" (1998)
  • "Naine on mees" (1999)
  • "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000)
  • "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000" (2001)
  • ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001)
  • "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002)
  • "Tuul kägistab ust" (2002)
  • "Contrarünnak" (2004)
  • "Liivatee imepeen seeme" (2005)
  • "Minu jonn" (2006)
  • "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006)
  • "Tahaksin olla autobuss" (2008)
  • "Contra aastahing 2010" (2009)
  • "Poiste aabits" (2010)
  • "Okseoksjon" (2011)
  • seinakalender "Contra luule" (2012)
  • "Urvaplaaster" (2012)
  • "Kondas kohtab Contrat" (kunsti- ja luuleraamat) (2013)
  • "Neiuke tuli õõtsudes" (lauluraamat) (2013)
  • "Kõik on Kõige targamad,,

Proosa[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004)
  • "Tugitoolitšempioni eined" (2012)

Antoloogiad, kogumikud, koguteosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000)
  • "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos] (2002)
  • "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005)
  • "Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga
  • "Naised on nii imelised" [luuleantoloogia] (2006)
  • "Väike pornoraamat" [Tartu NAK-i koguteos] (2007)
  • "Kuldmuna. Kuus tükkü latsilõ ja noorilõ" (2007)
  • "Isa sokk on matkasell" (2012), koos Alar Pikkoraineni, Aapo Ilvese ja Jaan Pehkiga

Laulutekstid näidenditele[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Varasta veel võõraid karusid" (1999)
  • "Lendav laev" (2001)
  • "Endsapese" (2005)
  • "Bluusivennad" (2006)
  • "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007)
  • "Võlupill" (2011)
  • "Viisk, põis ja õlekõrs" (2012)

Näidendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tõlked[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pere[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Verner.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Eesti kirjanduslugu" (Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker) Tallinn: Koolibri, 2001. Lk 642

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]