Urmas Vadi

Allikas: Vikipeedia
Urmas Vadi esinemas PÖFFil 15. novembril 2012
Urmas Vadi esinemas semiootika sügiskoolis 5. nov. 2011.

Urmas Vadi (sündinud 28. veebruaril 1977) on eesti kirjanik, ajakirjanik, stsenarist ja lavastaja.

Vadi lõpetas Tartu Forseliuse Gümnaasiumi 1997. aastal ja Tallinna Pedagoogikaülikooli raadiorežii eriala 2002. aastal.

Näitekirjandusse tuli Vadi lastenäidenditega. Tuntuse tõi talle näidend "Lendav laev".

1990. aastate lõpus oli Vadi Tartu NAKi juhatuse esimees, ent astus sellest hiljem välja.

Alates 2001. aastast on teatrites lavastatud terve rida Vadi näidendeid: "Varasta veel võõraid karusid" (Ugala), "Lendav laev" (Vanemuine), "Kohtume trompetis!" (Valmieras Teatris, VAT Teater), muusikal Georg Otsast "Georg" (Smithbridge Productions), "Elvis oli kapis!" (VAT Teater), pseudoajalooline põnevuslugu "Ballettmeister" (Endla, 2009, lavastaja Andres Noormets) ja "Peeter Volkonski viimane suudlus" (Tartu Uus Teater). Raadioteatris on lavastatud "Varasta veel võõraid karusid" (2000) ja "Maailma parim küla" (2009).

2004. aastal tegi Vadi VAT Teatris lavastajadebüüdi - "Kohtume trompetis". 2010. aastal lavastas ta Tartu Uues Teatris enda kirjutatud näidendi "Peeter Volkonski viimane suudlus", 2011. aastal "Rein Pakk otsib naist". 2011.a. lavastas Vadi veel Ugala teatris "Minu isa 20 aastat hiljem". 2012. a. esietendus Vadil kolm lavastust - "Allaberdi testament" (Tartu Uus Teater), "Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel" (Rakvere Teater) ja "Tagasi Eestisse" (Vanemuine).

Suvel 2010 juhtis Vadi Vikerraadios kirjandussaadet "Keda sina viimati lugesid?", milles kirjanikud rääkisid teiste kirjanike tekstidest. 2012.a. algas Vikerraadios uus saatesari "Kohustuslik kirjandus". Varem on Vadi toimetanud Vikerraadio kultuurisaateid "Kultuurikaja", "Litter", "Inemise sisu".

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vadi stsenaarium "Kohtumine tundmatuga" (2005) pälvis ETV stsenaristi aastapreemia.

2009. aastal anti Vadile näidendi "Ballettmeister" eest Eesti teatriaasta auhind algupärase dramaturgia kategoorias.[1]

2010. aastal anti talle Eesti Rahvusringhäälingu aastapreemia.

2011. aastal pälvis Vadi novelli "Kuidas me kõik reas niimoodi läheme" eest Friedebert Tuglase novelliauhinna.

2011. aastal sai ta näidendi "Peeter Volkonski viimane suudlus" eest Eesti Kultuurkapitali 2010. aasta kirjanduse aastapreemia draama kategoorias.[2]

2011. aastal pälvis ta teose "Kirjad tädi Annele" eest Siugja Sulepea kirjandusauhinna.

2013. aastal sai ta Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna algupärase ilukirjanduse kategoorias romaani "Tagasi Eestisse" eest.

2013. aastal pälvis ta Tartu linna kultuuripreemia Aasta teose looja kategoorias 2012. aastal ilmunud romaani „Tagasi Eestisse“ üllitamise ning lavalaudadele toomise eest ning isikuloolise triloogia viimase teose „Rudolf Allaberdi testament“ eest.

Pere[muuda | redigeeri lähteteksti]

Urmas Vadi elab Tartus. Ta on abielus, tal on poeg ja tütar.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kui klosetist kerkib kloaak" (1996)
  • "Suur sekund" (1999)
  • "Lendav laev" (2000)
  • "Unetute ralli" (2002)
  • "Muna" (2002)
  • "Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!" (2005)
  • "Kohtumine tundmatuga" (2008)
  • "Revident" (2009)
  • "Kirjad tädi Annele" (2010)
  • "Tagasi Eestisse" (2012)

Filmistsenaariumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]