Urmas Vadi

Allikas: Vikipeedia
Urmas Vadi esinemas PÖFFil 15. novembril 2012
Urmas Vadi esinemas semiootika sügiskoolis 5. novembril 2011

Urmas Vadi (sündinud 28. veebruaril 1977) on eesti kirjanik, ajakirjanik, stsenarist ja lavastaja.

Haridus ja karjääri algus[muuda | muuda lähteteksti]

Vadi on lõpetanud Tartu Forseliuse Gümnaasiumi 1997. aastal ja Tallinna Pedagoogikaülikooli raadiorežii erialal 2002. aastal.

Näitekirjandusse tuli Vadi lastenäidenditega, tema esiknäidendina jõudis kutselise teatri lavale "Lendav laev" Vanemuises 2000. aastal.

1990. aastate lõpus oli Vadi Tartu NAKi juhatuse esimees, ent astus hiljem organisatsioonist välja.

Töö ja looming[muuda | muuda lähteteksti]

Näitekirjanikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2001. aastast on teatrites lavastatud terve rida Vadi näidendeid: "Varasta veel võõraid karusid" (Ugala), "Lendav laev" (Vanemuine), "Kohtume trompetis!" (Valmieras Teatris, VAT Teater), muusikal Georg Otsast "Georg" (Smithbridge Productions), "Elvis oli kapis!" (VAT Teater), pseudoajalooline põnevuslugu "Ballettmeister" (Endla, 2009, lavastaja Andres Noormets) ja "Peeter Volkonski viimane suudlus" (Tartu Uus Teater). Raadioteatris on lavastatud näidendid "Varasta veel võõraid karusid" (2000) ja "Maailma parim küla" (2009).

Aastatel 2019–2021 sai ta riiklikku kirjanikupalka.[1]

2022. aastal oli Urmas Vadi kirjandusfestivali Prima Vista patroon. Festival toimus Tartus 9.–14. maini 2022 ja selle teema oli "Mängu piirid".[2]

Lavastajana[muuda | muuda lähteteksti]

2004. aastal tegi Vadi VAT Teatris lavastajadebüüdi oma näidendiga "Kohtume trompetis". 2010. aastal lavastas ta Tartu Uues Teatris enda näidendi "Peeter Volkonski viimane suudlus" ja 2011. aastal "Rein Pakk otsib naist". 2011. aastal lavastas Vadi Ugala teatris "Minu isa 20 aastat hiljem". 2012. aastal esietendus Vadil kolm lavastust: "Allaberdi testament" (Tartu Uus Teater), "Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel" (Rakvere Teater) ja "Tagasi Eestisse" (Vanemuine).

Veel autorilavastusi:

  • 2018 – "Emma­nuelle’i jälgedes. Ahistamise ABC" (Tartu Uus Teater)
  • 2020 – "Millest tekivad triibud?" (Draamateater)
  • 2022 – "Tund enne päikesetõusu" (Draamateater)
  • 2023 – "Sada grammi taevasina" (Artur Alliksaare elust ja loomingust inspireeritud lavastus, Vanemuine/Sadamateater)
  • 2023 – "Pink" (Juhan Viidingu tekstidest inspireeritud lühilavastus, Kirjandustänava festival)[3]

Raadioajakirjanikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Suvel 2010 juhtis Vadi Vikerraadios lugemisaasta kirjandussaadet "Keda sina viimati lugesid?", milles kirjanikud rääkisid teiste kirjanike loomingust.[4] Aastatel 2012–2014 oli ta Vikerraadio saatesarja "Kohustuslik kirjandus" autor ja toimetaja.[5] Vadi on toimetanud ja juhtinud ka Vikerraadio kultuurisaateid "Inemise sisu" (1999–2011), "Litter" (2001–2009), "Kultuurikaja" (2003–2012), "Ahjualune" (2013–2015). Aastatel 2016–2019 juhtis ta Vikerraadios saadet "Töövari".[6]

Kirjandusteoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kui klosetist kerkib kloaak" (1996)
  • "Suur sekund" (1999)
  • "Lendav laev" (2000)
  • "Unetute ralli" (2002)
  • "Muna" (2002)
  • "Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!" (2005)
  • "Kohtumine tundmatuga" (2008)
  • "Revident" (2009)
  • "Kirjad tädi Annele" (2010)
  • "Tagasi Eestisse" (2012)
  • "Kuidas me kõik reas niimoodi läheme" (2014)
  • "Head tüdrukud lähevad taevasse" (2015)
  • "Neverland" (2017)
  • "Ballettmeister" (2019)
  • "Elu mõttetusest" (2019)
  • "Hing maanteeserval" (2021)
  • "Avanev süda"

Filmistsenaariumid[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuldemänge Raadioteatris[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Varasta veel võõraid karusid" (2000, järjekuuldemäng, 5 osa)
  • "Rudolf Allaberdi testament" (2013)
  • "Kingitus" (2021)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandusvõistluste auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Stipendiumid[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Urmas Vadi elab Tartus. Ta on abielus, tal on kaks poega ja tütar.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]