Kruusa Kalju

Kalju Kruusa esinemas rahvusvahelise luulepäeva luulemaratonil Tallinna Keskraamatukogus 21. märtsil 2014

Kalju Kruusa 2012. aastal

Kruusa Kalju (kodanikunimi Jaanus Valk; sündinud 10. oktoobril 1973 Tallinnas) on eesti luuletaja ja tõlkija.

Elulugu

Kruusa Kalju lõpetas 1992 Tallinna 20. Keskkooli ning astus aasta hiljem Tartu Ülikooli, kus õppis 1993–1997 inglise filoloogiat ja semiootikat. Aastal 1997 läks ta Eesti Humanitaarinstituuti romanistika erialale ja lõpetas Tallinna Ülikooli 2008 bakalaureusetööga "Mallarmé luule: kogelemine". Aastatel 2004–2005 viibis ta vahetusüliõpilasena Tōkyōs Waseda ülikoolis ja õppis jaapani keelt.

Aastal 2001 asutas ta koos Hasso Krulliga tõlkeluule internetiajakirja Ninniku.

Kruusa Kalju on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti PEN-klubi liige.

Looming

Kruusa Kalju esimene luulekogu "Meeleolu" ilmus 1999. Täpselt dateeritud luuletused on ka meeleoluliselt täpsed, sündmuspaik tavaliselt suvine aed mere ääres. Jaak Urmeti sõnul muudetakse seal meeleoludeks "kogu ümbritsev rikkalik floora – õunapuud, ploomioksad, kirsilehed, pähklipuud, sirelid, pärnad, kastanid, pihlakad, vahtrad, toomingad, saialilled, karikakrad, kressid, floksid, moonid – ja nii kuni kõikvõimalike aedviljadeni välja". Luuletuste kirjaviis on ainukordne (y pro õ) ja jätkub ka autori järgmistes kogudes. Originaaltekstide vahele on põimitud tõlkeid.

Teises luulekogus "Treffamisi" (2004) liigub autor järjest argisemate olukordade ja sündmuste kirjeldamise suunas, kuid samas on tekstides tajutud metafüüsilist nihet, mis Jan Kausi sõnul "püüaks justkui näidata, et ükskõik kui argist teemat puudutav luuletus riivab juba pelgalt oma olemasolu, oma kirjutatuks tulemise faktiga midagi sügavamat". Kalju Kruusa keeletarvitus muutub seejuures järjest peenekoelisemaks ja isikupärasemaks, paistes veel rohkem silma järgmises kogus "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008), kus tähendusi loob ka kirjaviisi või interpunktsiooni muutmine ja ebareeglipärane grammatika. Tihti on luuletuse fookuses pealtnäha tühine seik või fantaasia, mida keeleliselt võimendatakse kuhjamise, kordamise ja teisendamise abil. Seda tehnikat on Hasso Krull võrrelnud fuugakunstiga, millest "ühe kontrapunkti kaudu veel õiget ettekujutust ei saa".

Aastal 2010 ilmunud luulekogu "Tühhja" väljendab ühiskondlikke pettumusmeeleolusid. Raamat sisaldab ka jaapani luule tõlkeid.

Kalju Kruusa on tõlkinud luulet, proosat ja näidendeid jaapani, hiina, havai, itaalia, prantsuse, soome ja inglise keelest.

Raamatud

Luule

• 1999 Meeleolu
• 2004 Treffamisi
• 2008 Pilvedgi mindgi liigutavadgi
• 2010 Tühhja
• 2013 ing ∙ veri ∙ tee
• 2015 Äädikkärbsed
• 2017 Ühe inimese elu (pooleli)
• 2018 Kümme kükki
• 2023 Üleelamiste vanake

Tõlkeid

• 2006 Valerio Magrelli. "Luule DNA. Il Dna della poesia" (koos Maarja Kangroga)
• 2007 Sofi Oksanen. "Puhastus" (näidend)
• 2007 Juha Jokela. "Mobile horror"
• 2009 Ryū Murakami. "Misosupis"

Tunnustus

• 1999 – Betti Alveri kirjandusauhind ("Meeleolu")
• 2006 – ajakirja Looming luule aastaauhind
• 2009 – Gustav Suitsu luulepreemia ("Pilvedgi mindgi liigutavadgi")
• 2010 – Tallinna Ülikooli kirjandusauhind (ajakirjas Ninniku ilmunud hiina luule tõlked)
• 2011 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Tühhja")
• 2018 – valiti riikliku kirjanikupalga saajaks aastatel 2019–2021

Välislingid

• Tõlkeluule ajakiri Ninniku
• Kiri jõuluvanale jt luuletusi, Vikerkaar, juuli 2013
• Luule, Looming, mai 2020
• Kaarel Kressa, Kalju Kruusa: ei tahaks olla esteet ega kaasajooksik. Luuletaja küll, Eesti Päevaleht, 20. märts 2009
• Alvar Loog, Meeleheitel koduperemehe värsistatud kaebed, Postimees, 19. jaanuar 2023
• Kruusa Kalju Eesti biograafilises andmebaasis ISIK