Akantoodid

Allikas: Vikipeedia

Akantoodid (Acanthodii) on rühm väljasurnud kalu, enamasti paigutatakse nad kõhrkalade klassi, kuid omavad ka ühisjooni luukaladega ning käsitletakse sageli omaette klassina.

Süstemaatika ja evolutsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akantoodid jagunevad kolmeks seltsiks:

Ilmselt kuulusid ka luukalade eellased akantoodide hulka, või olid nendega lähedalt suguluses. Esimesed leiud on teada Siluri algusest (mageveevormid), hiljem levisid ka meredesse. Suurima mitmekesisuse saavutasid Karbonis, Permis surid välja.

Anatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suhteliselt väikesed või keskmise suurusega kalad. Olid esimesed selgroogsete seas, kellel arenesid välja lõuad. Soomused meenutavad veidi luukalade ganoidsoomuseid. Mitmetel liikidel kõhuuimede ja rinnauimede vahel nn lisauimed, mis on jäänus paariliste uimede tekkele evolutsiooniliselt eelnenud nahakurrust. Kere uimede eesmises osas esines jäme oga. Vabasid ogasid esines ka mujal kehal, ilmselt oli neil muuhulgas kaitsefunktsioon. Silmad olid suured. Sabauimed erihõlmsed.

Paleontoloogiast[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige rohkem akantoode on leitud Šotimaalt Devoni punase liivakivi lademetest, samuti on leide Põhja-Ameerikast ja Victoria osariigist Austraaliast.