Pirita kloostri kirik
 | Artiklis puuduvad viited. (Oktoober 2023) |
Pirita kloostri kirik oli kirik keskaegse Pirita kloostri juures. Kirik valmis ja pühitseti 1436. aastal.
Kiriku sisemõõtmed olid 24 × 56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m². See oli suurim kirikuhoone keskaegses Eestis.
Kodakirik oli põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline ristkülik, mille jagas kaheks võrdseks osaks – konvendi- ja rahvakirikuks – vahevõre; esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaus on senini näha fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit.
Kirikus oli vastavalt Birgitta ordu eeskirjadele 13 altarit, mis kandsid apostlite nimesid, nii et igal preestril oli nii-öelda oma altar ja apostel. Lisaks oli kirikus veel mitu kõrvalaltarit, sealhulgas püha Birgitta altar.