Kormoran
 |
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kormoran (perekond); varem nimetati karpaks galápagose kormorani, kes arvati perekonda karbas (perekond) |
| Kormoran | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Phalacrocorax carbo Linné, 1758 |
Kormoran ehk karbas[1] (Phalacrocorax carbo) on kormoranlaste sugukonda kormorani perekonda kuuluv lind.
Kormoranid on väga head ujujad ja sukeldujad, kuid nende sulestik vettib. Sellepärast kuivatavad nad oma laiali laotatud tiibade sulestikku tuule käes merekividel ja karedel. Kormoranid suudavad ka hästi lennata, kuid purilendu ei kasuta. Kõndimine on neil vaevarikas.
Sisukord |
Välimus [muuda]
Kormoran on hanesuurune, kuid saledam. Tema pikkus küündib meetrini, kaal 2–3 kilogrammini.
Elupaigad ja pesitsemine [muuda]
Eesti haudelinnustikus on kormoran suhteliselt uus. Ta elab ja pesitseb laidudel (näiteks Tondirahul, Langekarel), puhkab ranniku lähedal kividel. Kormoranid pesitsevad kolooniatena nii maapinnal kui ka puudel ja tehisrajatistel, tegutsedes enamasti hulgakesti.
Kormoranide pesitsusaegset arvukust hinnatakse 9000–14 000 paarile, talvist arvukust 100–300 isendile [2].
Kõrge pesa teevad kormoranid oksarisust või kõikvõimalikust sodist (adru, kilekotid ja muud).
Toitumine [muuda]
Kormoranid toituvad kaladest ja konkureerivad inimestest kaluritega. Kormorani keskmine päevane toidunorm on 300–400 g kala. Vahel on kormoranide maost leitud üksikuid limuseid, kahepaikseid, putukaid ja isegi taimi, mis on sinna arvatavasti juhuslikult sattunud. Doonau deltas on täheldatud ebatavalist vaatepilti, kus kormoranid haarasid otse lennult ja kugistasid alla madalal lendavaid pääsukesi.[3]
Arvukuse piiramine [muuda]
Kormoranid ei kuulu looduskaitse alla. Neid kütitakse arvukuse piiramiseks.
Kormorani arvukuse piiramisel on abi hallvarestest. Vares laskub hauduvale kormoranile lähedale, tema nokaulatusest siiski väljapoole, ja hakkab teda õrritama. Kormoran on varesest tugevam, niisiis tõuseb ta varsti püsti, et varesele peksa anda. Vares põgeneb tema eest, aga sel ajal varastab tema kaaslane kormorani pesast muna ära.[3]
Toiduks kasutamine [muuda]
Kormorani liha on söödav, aga tuim. Kõigepealt tuleb linnul nahk maha võtta ja siis tükk aega keeta. Noorlinnud on õrnema lihaga.[3]
Viited [muuda]
- ↑ ÕS 2006
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Loomade elu", 6. kd., lk. 61–63
Kirjandus [muuda]
- Redik Eschbaum. "Kormoran sööb kalamehe vaeseks". "Eesti Loodus", jaanuar 2004, lk. 14–17
- Vilju Lilleleht. "Tondi tagasitulek". "Eesti Loodus", jaanuar 2004, lk. 6–13
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kormoran |
