Kormoran

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kormoran (perekond); varem nimetati karpaks galápagose kormorani, kes arvati perekonda karbas (perekond).

Kormoran
Phalacrocorax carbo SH 0541.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Pelikanilised Pelecaniformes
Sugukond: Kormoranlased Phalacrocoracidae
Perekond: Kormoran Phalacrocorax
Liik: Kormoran
Ladinakeelne nimetus
Phalacrocorax carbo
Linné, 1758

Kormoran ehk karbas[1] (Phalacrocorax carbo) on kormoranlaste sugukonda kormorani perekonda kuuluv lind.

Kormoranid on väga head ujujad ja sukeldujad, kuid nende sulestik vettib. Sellepärast kuivatavad nad oma laiali laotatud tiibade sulestikku tuule käes merekividel ja karedel. Kormoranid suudavad ka hästi lennata, kuid purilendu ei kasuta. Kõndimine on neil vaevarikas.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kormoran on hanesuurune, kuid saledam. Tema pikkus küündib meetrini, kaal 2–3 kilogrammini.

Elupaigad ja pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti haudelinnustikus on kormoran suhteliselt uus. Ta elab ja pesitseb laidudel (näiteks Tondirahul, Langekarel), puhkab ranniku lähedal kividel. Kormoranid pesitsevad kolooniatena nii maapinnal kui ka puudel ja tehisrajatistel, tegutsedes enamasti hulgakesti.

Kormoranide pesitsusaegset arvukust hinnatakse 9000–14 000 paarile, talvist arvukust 100–300 isendile [2].

Kõrge pesa teevad kormoranid oksarisust või kõikvõimalikust sodist (adru, kilekotid ja muud). Emaslind muneb 5-6 muna.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kormoranid toituvad kaladest ja konkureerivad inimestest kaluritega. Kormorani keskmine päevane toidunorm on 300–400 g kala. Vahel on kormoranide maost leitud üksikuid limuseid, kahepaikseid, putukaid ja isegi taimi, mis on sinna arvatavasti juhuslikult sattunud. Doonau deltas on täheldatud ebatavalist vaatepilti, kus kormoranid haarasid otse lennult ja kugistasid alla madalal lendavaid pääsukesi.[3] Looduses elavad kormoranid püüavad kala sageli rühmas, mis võimaldab kalaparve tõhusalt ette ajada.

Kormoranid Mähuotsas Pärispea poolsaarel.

Arvukuse piiramine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kormoranid ei kuulu looduskaitse alla. Neid kütitakse arvukuse piiramiseks.

Kormorani arvukuse piiramisel on abi hallvarestest. Vares laskub hauduvale kormoranile lähedale, tema nokaulatusest siiski väljapoole, ja hakkab teda õrritama. Kormoran on varesest tugevam, niisiis tõuseb ta varsti püsti, et varesele peksa anda. Vares põgeneb tema eest, aga sel ajal varastab tema kaaslane kormorani pesast muna ära.[3]

Toiduks kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kormorani liha on söödav, aga tuim. Kõigepealt tuleb linnul nahk maha võtta ja siis tükk aega keeta. Noorlinnud on õrnema lihaga.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. ÕS 2006
  2. 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
  3. 3,0 3,1 3,2 "Loomade elu", 6. kd., lk. 61–63

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]