Suitsupääsuke
Allikas: Vikipeedia
| Suitsupääsuke | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Hirundo rustica rustica, Taanist
|
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Hirundo rustica Linné, 1758 |
||||||||||||||
 ██ Pesitsusala ██ Aastaringne pesitsus██ Talvitusala
|
Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on pääsulaste sugukonda kuuluv väike rändlind. Suitsupääsuke on alates 26. septembrist 1962 Eesti rahvuslind.
Sisukord |
[redigeeri] Süstemaatika
Suitsupääsukese ladinakeelne nimi (Hirundo rustica) pärineb Karl von Linné 1758. aasta teosest Systema Naturae. Hirundo tähendab ladina keeles 'pääsukest', rusticus aga 'küla-', 'lihtne'.
[redigeeri] Alamliigid
Eristatakse kuus alamliiki suitsupääsukesi. Neli neist on obligatoorsed rändlinnud, kelle talvitusalad jäävad lõunapoolkerale, ulatudes kuni Kesk-Argentinani, Lõuna-Aafrikasse ja Põhja-Austraaliasse. Alamliigid:
- Hirundo rustica rustica
- H. r. transitiva
- H. r. savignii
- H. r. gutturalis
- H. r. tytleri
- H. r. erythrogaster
[redigeeri] Välimus
Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 19–22 cm [2]. Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega, kõhupool on valge (mõnel alamliigil ka punakas). Iseloomulikuks tunnuseks on roostepunane laup ja kurgualune.
Sügiseste juveniilsete lindude äärmised tüürsuled on üksnes umbes 1 cm pikkused ja suguküpsetest lindudest heledamad, nende laup ja kurgualune on roostepunakas, puguvööt aga hallikaspruun. [2]
Suitsupääsukest võib segi ajada roostepääsukesega. Viimasel on küll silmatorkav valge päranipuala, samuti on nende häälitsemine erinev.
[redigeeri] Levila ja ränne
Suitsupääsuke on kõige laialdasema levialaga pääsulane [3]. Ta on levinud haudelind Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Euroopa ja Aasia isendid talvituvad Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Austraalias, Põhja-Ameerika isendid Lõuna-Ameerikas.
Enne sügisrännakut koonduvad nad suurtesse parvedesse, veetes aja veekogude roostike, soode jt piirkondades, kus leidub palju suuri lendavaid putukaid. Eestist alustavad enamasti lahkumist augustist, viimased oktoobris; enamik lendavad Aafrikasse, vähemik talvitub Lõuna-Hispaania ja Lõuna-Portugali aladel.
[redigeeri] Pesitsemine
Suitsupääsuke eelistab pesapaiga valikul kultuurmaastikke. Ta ehitab mudast, savist ja rohukõrtest pesa hoone räästa alla, vähese inimasustusega piirkondades ka kaljude külge. Kurnas on 4–7 muna. Mõlemad vanemad toidavad poegi. Pojad lahkuvad pesast umbes 3 nädala vanuselt.
Suitsupääsukese toiduks on suured lendavad putukad, keda ta õhust püüab.
[redigeeri] Häälitsemine
Suitsupääsukese kutsehüüd on "vidiit-vidiit", laul on enamasti kiire ja pikk, meenutades vidinat.
[redigeeri] Viited
- ^ BirdLife International (2004). "Tachybaptus Hirundo rustica." 2007 IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2007.
- ^ 2,0 2,1 Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn:Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 364
- ^ Turner, A. K & Rose, C. Swallows & martins: an identification guide and handbook. Boston: Houghton Mifflin. 1989, pp 164–169
[redigeeri] Välislingid
