Suitsupääsuke

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist. Perekonna kohta vaata artiklit Suitsupääsuke (perekond).

Suitsupääsuke
Hirundo rustica rustica, Taanist
Hirundo rustica rustica, Taanist
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Pääsulased Hirundinidae
Perekond: Suitsupääsuke Hirundo
Liik: Suitsupääsuke
Ladinakeelne nimetus
Hirundo rustica
Linné, 1758
██ Pesitsusala ██ Ala, kus pesitseb aasta ringi██ Talvitusala
██ Pesitsusala ██ Ala, kus pesitseb aasta ringi██ Talvitusala
Suitsupääsuke

Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on pääsulaste sugukonda kuuluv väike rändlind.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suitsupääsukese ladinakeelne nimi (Hirundo rustica) pärineb Karl von Linné 1758. aasta teosest Systema Naturae. Hirundo tähendab ladina keeles 'pääsukest', rusticus aga 'küla-', 'lihtne'.

Alamliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eristatakse kuus alamliiki suitsupääsukesi. Neli neist on obligatoorsed rändlinnud, kelle talvitusalad jäävad lõunapoolkerale, ulatudes kuni Kesk-Argentinani, Lõuna-Aafrikasse ja Põhja-Austraaliasse. Alamliigid:

  • Hirundo rustica rustica
  • H. r. transitiva
  • H. r. savignii
  • H. r. gutturalis
  • H. r. tytleri
  • H. r. erythrogaster

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 19–22 cm [1]. Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega, kõhupool on valge (mõnel alamliigil ka punakas). Iseloomulikuks tunnuseks on roostepunane laup ja kurgualune.

Sügiseste juveniilsete lindude äärmised tüürsuled on üksnes umbes 1 cm pikkused ja suguküpsetest lindudest heledamad, nende laup ja kurgualune on roostepunakas, puguvööt aga hallikaspruun. [1]

Suitsupääsukest võib segi ajada roostepääsukesega. Viimasel on küll silmatorkav valge päranipuala, samuti on nende häälitsemine erinev.

Levila ja ränne[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suitsupääsuke on kõige laialdasema levialaga pääsulane [2]. Ta on levinud haudelind Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Euroopa ja Aasia isendid talvituvad Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Austraalias, Põhja-Ameerika isendid Lõuna-Ameerikas.

Enne sügisrännakut koonduvad nad suurtesse parvedesse, veetes aja veekogude roostike, soode jt piirkondades, kus leidub palju suuri lendavaid putukaid. Eestist alustavad enamasti lahkumist augustist, viimased oktoobris; enamik lendavad Aafrikasse, vähemik talvitub Lõuna-Hispaania ja Lõuna-Portugali aladel.

Eestis hinnatakse suitsupääsukese arvukust 100 000 – 200 000 paarile [3].

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pojad pesas
Hirundo rustica

Suitsupääsuke eelistab pesapaiga valikul kultuurmaastikke. Ta ehitab mudast, savist ja rohukõrtest pesa hoone räästa alla, vähese inimasustusega piirkondades ka kaljude külge. Kurnas on 4–7 muna. Mõlemad vanemad toidavad poegi. Pojad lahkuvad pesast umbes 3 nädala vanuselt.

Suitsupääsukese toiduks on suured lendavad putukad, keda ta õhust püüab.

Häälitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suitsupääsukese kutsehüüd on "vidiit-vidiit", laul on enamasti kiire ja pikk, meenutades vidinat.

Sümboolika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suitsupääsuke valiti 26. novembril 1962 Tartus Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogia­sektsiooni koosolekul Eesti rahvuslinnuks.[4]

Teda oli kujutatud Eesti 500-kroonise tagaküljel ja Sloveenia 2-tolarise mündi reversil.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn:Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 364
  2. Turner, A. K & Rose, C. Swallows & martins: an identification guide and handbook. Boston: Houghton Mifflin. 1989, pp 164–169
  3. 3,0 3,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
  4. Rahvuslind suitsupääsuke saab 50aastaseks

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]