Tuttpütt
| Tuttpütt | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Podiceps cristatus (Linnaeus, 1758) |
||||||||||||||
 |
Tuttpütt (Podiceps cristatus) on umbes varesesuurune lind pütlaste sugukonnast.
Tuttpütt on väga hea ujuja ja sukelduja, jälitades saagiks olevaid kalu vee all.
Sisukord |
Välimus [muuda]
Tuttpütt on püttidest suurim liik. Peas on tal kaks tutti, mille moodustavad tema suled. Tema kaela ülaosa ümbritseb tumepruun kohev vööt. Hea ujumisoskus tuleb tema jalgade paiknemisest, need on rohkem keha tagaosas kui paljudel teistel lindudel.
Levik [muuda]
Tuttpütt pesitseb nii Euroopas, Aasias, Austraalias kui ka Aafrikas.
Alamliik Podiceps cristatus cristatus on Eestis tavaline haudelind. Eesti tuttpütid veedavad talve Lõuna-Euroopas.
Tuttpüti pesitsusaegset arvukust hinnatakse 2000 – 3000 paarile, talvist arvukust 30–300 isendile [1].
Paljunemine [muuda]
Tuttpüti paaritumisrituaal on tähelepanuväärne: sellega kaasnevad omapärased tantsud ja häälitsused.
Tuttpütt pesitseb vee piiril, sest maal kõndimine tekitab jalgade asendi tõttu probleeme. Tavaliselt muneb emane 2 muna. Väikesi vöödilisi poegi kannavad vanemad mõnikord seljal.
Kaitse [muuda]
Tuttpütt ei kuulu Eestis kaitstavate lindude hulka.
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tuttpütt |
- Muts, E. 2009. Perekonna Podiceps kaks võrratut liiget: perssjalg ja punasilmne sukelduja. Eesti Loodus 1: 20–23. [1] (Artikli pealkirjas mõeldakse perssjala all tuttpütti)
- Liigikirjeldus
- Pilt (1)
- Pilt (2)
