Tuttpütt

Allikas: Vikipeedia
Tuttpütt
Great-Crested-Grebe.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Pütilised Podicipediformes
Sugukond: Pütlased Podicipedidae
Perekond: Pütt Podiceps
Liik: Tuttpütt
Ladinakeelne nimetus
Podiceps cristatus
(Linnaeus, 1758)
Podiceps cristatus.svg

Tuttpütt (Podiceps cristatus) on umbes varesesuurune lind pütlaste sugukonnast.

Tuttpütt on väga hea ujuja ja sukelduja, jälitades saagiks olevaid kalu vee all.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuttpütt on püttidest suurim liik. Peas on tal kaks tutti, mille moodustavad tema suled. Tema kaela ülaosa ümbritseb tumepruun kohev vööt. Hea ujumisoskus tuleb tema jalgade paiknemisest, need on rohkem keha tagaosas kui paljudel teistel lindudel.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuttpütt pesitseb nii Euroopas, Aasias, Austraalias kui ka Aafrikas. Eelistavad rohke taimestikuga veekogusid.

Alamliik Podiceps cristatus cristatus on Eestis tavaline haudelind. Eesti tuttpütid veedavad talve Lõuna-Euroopas.

Tuttpüti pesitsusaegset arvukust hinnatakse 2000 – 3000 paarile, talvist arvukust 30–300 isendile [1].

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuttpüti paaritumisrituaal on tähelepanuväärne: sellega kaasnevad omapärased tantsud ja häälitsused. Tuttpütt pesitseb vee piiril, sest maal kõndimine tekitab jalgade asendi tõttu probleeme. Pooleldi üleujutatud pesa ehitatakse kaisla- või pillirootihnikusse, kus on hädaohu korral kõige kergem varju leida. Tavaliselt muneb emane 2 muna. Väikesi vöödilisi poegi kannavad vanemad mõnikord seljal.

Kaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuttpütt ei kuulu Eestis kaitstavate lindude hulka.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]