Kährik
 |
See artikkel on imetajast; seene kohta vaata artiklit Kährikseen. |
| Kährik | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Nyctereutes procyonoides (Gray, 1834) |
Kährik ehk kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlaste sugukonda kuuluv imetaja.
Sisukord |
[redigeeri] Levila
Kähriku algupärane levila on Ida-Aasia: Hiina, Korea, Jaapan ja Siberi kirdeosa. Kährik on Eestis laialdaselt levinud võõrliik. On toodud sisse 1950. aastatel.
[redigeeri] Välimus
Väliselt sarnaneb ta mõneti, eriti näo poolest, pesukaruga. Kähriku tüvepikkus on 55–80 cm, sabapikkus 15–26 cm, kondülobasaalpikkus ligikaudu 11 cm. Isendid kaaluvad 5–10 kg. Nende eluiga tehistingimustes võib ulatuda 11 aastani [2], looduslikult küll enamasti 3–4 aastat.
[redigeeri] Eluviis
Elupaigana eelistavad nad niiskeid alasid, näiteks jõe- ja järvekaldad, kuid elavad ka metsades. Sageli võib neid kohata ka inimasustuse lähedal.
Kährikud on omnivoorid, "toidusedelisse" kuuluvad mitmesugused putukad, kalad, närilised jt.
Kährikud magavad talvel taliuinakut – see on koerlaste seas ainulaadne.
Nad võivad kasutada pikemat aega üht ja sama paika väljaheidete jaoks, millest tekivad võrdlemisi kõrged ekskremendihunnikud.
[redigeeri] Viited
- ↑ Sillero-Zubiri, C. & Hoffmann, M. (Canid Specialist Group) (2004). "Nyctereutes procyonoides." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2007.
- ↑ MacDonald, D. W & Barrett P. "Euroopa imetajad". Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2002, lk 106-107
[redigeeri] Välislingid
- Vilja Kohler: Tulnukas ähvardab inimest üha rohkem, Tartu Postimees, 20. november 2008
