Piemonte

Allikas: Vikipeedia
Piemonte maakond

itaalia Regione Piemonte

Arms of the Prince of Piedmont.svg
Piemonte vapp
Flag of Piedmont.svg
Piemonte lipp

Pindala: 25 402 km²
Elanikke: 4 450 400 (2010)
Keskus: Torino
Italy Regions Piedmont Map.png

Piemonte on maakond Loode–Itaalias. Piirneb Prantsusmaa, Šveitsi ja Itaalia Lombardia, Liguuria, Emilia Romagna ning Valle d'Aosta maakondadega.

Piemonte, mida saab tõlkida kui "mägede jalam" (ladina Pedemontis), vihjab oma nimega maakonna põhjaosas kerkivatele Alpidele. Piemontes on tunda tugevaid prantsuse mõjusid nii dialektides kui ka näiteks köögikunstis.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolmveerand Piemonte maakonnast on mägine: siin kõrguvad Lääne-Alpide ahelikud ja eelmäestikud, sh ka Monviso, kust saab alguse Po jõgi ning Monte Rosa. Ülejäänud ala on Po jõe ülemjooksul laiuv viljakas tasandik. Piemontes asub palju väiksemaid alpijärvi; idaosas laiuvad kaks suurt järve: Lago Maggiore ja Lago d'Orta.

7,6% maakonna territooriumist hõlmavad erinevad kaitsealad (kokku on neid 56). Suurim ja kuulsaim neist on Gran Paradiso rahvuspark. Verbano-Cusio-Ossola provintsis asub Val Grande rahvuspark.

Haldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piemonte maakonna provintsid

Piemonte maakond jaguneb 8 provintsiks, mis omakorda on jaotatud 1206 kommuuniks.

  1. Alessandria provints
  2. Asti provints
  3. Biella provints
  4. Cuneo provints
  5. Novara provints
  6. Torino provints
  7. Verbano-Cusio-Ossola provints
  8. Vercelli provints

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suuremad linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piemonte pealinnaks on Torino. Teised maakonna olulisemad linnad on Asti, Novara, Saluzzo, Cuneo, Ivrea, Alba, Susa, Avigliana, Pinerolo, Varallo, Domodossola ja Vercelli.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piemonte on üks Itaalia jõukamaid regioone. Siin asub mitmete oluliste suurkorporatsioonide peakorterid: nt Fiat Torinos, Olivetti Ivreas ja Ferrero Albas.

Põllumajandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tasandikul kasvatatakse puu– ja köögivilju, riisi, nisu ja maisi. Piemonte on ka üks Itaalia tugevamaid viinamarjakasvatuspiirkondi. Enam kui pool selle 700 km² hõlmavatest viinamarjaistandikest on märgistatud DOC markeeringuga.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed jäljed inimasustusest Piemonte alal on leitud mägedest. Pronksiajast on pärinevad mitmed liguuria ja keldi hõimude matmiskohad.

Esimene teadaolev kokkupuude kohalike hõimude ja Rooma armee vahel toimus 218 eKr Teise Puunia sõja ajal, kui roomlased püüdsid edutult blokeerida Hannibali, kes tungis oma armeega Itaaliasse läbi Torinost läänes asuva Moncenisio kuru. Alaliselt kinnitasid roomlased Piemontes kanda sajandi jagu hiljem, umbes 150 eKr. Esimesed siinsed rooma asulad (Industria, Tortona, Alba, Acqui ja Eporedia ehk praegune Ivrea) olid kaubandusliku iseloomuga.

Seoses Rooma impeeriumi tõusuga ja Rooma mõju laienemisega põhjapoole Alpe (eriti Galliasse) Piemonte tähtsus kasvas ning roomlased asutasid siia mitmeid garnisone, millest olulisemad olid põhjas Augusta Praetoria (praegune Aosta) ja veidi lõunapool Augusta Taurinorum (praegune Torino).

Rooma periood jõudis lõpule 5. sajandi keskel, mil Piemontest sai läänegootide ja langobardide vallutusala. Seejärel kuulus Karl Suure alla.

13. sajandil valitses Piemonte alade üle Angiò suguvõsa, seejärel Viscontid ning siis Orléans'i dünastia.

Alates 15. sajandist valitsesid siin Savoia hertsogid. Algselt oli Savoia pealinnaks Chambéry tänapäeva Prantsusmaal, 1563 tõi hertsog Emanuele Filiberto pealinna Torinosse. 1720. aastast, mil Savoia hertson sai Sardiinia kuningaks, kuni Itaalia ühendamiseni 1860 oli Piemonte Sardiinia kuningriigi põhiala.

Piemonte oli 1859-1861 Itaalia ühendamisliikumise kandeala.

Unifitseerimisprotsessi tulemusena krooniti Savoia Vittorio Emmanuel II Itaalia kuningaks ning Torinost sai lühikeseks ajaks Itaalia pealinn. Seejärel viidi aga pealinn üle Firenzesse ning seejärel Rooma. Piemonte ajalooline roll jäi peegelduma Itaalia kroonprintsi tiitlis, keda kutsutakse Piemonte printsiks.

Basilica di Superga

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Torinos ja Susas on säilinud roomaaegseid mälestisi. Märkimisväärne on Piemonte linnade romaani ja gooti sakraalarhitektuur, mille suurepärased näited on Vezzolano klooster Vercelli Sant'Andrea basiilika, Staffarda klooster jt. Paljud Piemonte linnad, eriti Torino on tugevasti mõjutatud barokkstiilist (nt Torino Palazzo Carignano ja Palazzo Madama, Stupingi kindlus ja Superga basiilika).

Piemonte köök[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piemonte köögil on palju ühiseid jooni prantsuse omaga: näiteks võiks tuua fondüü (fonduta) ja ohtra koore ning või kasutamise toiduvalmistamisel.

Mida rohkem põhja poole, seda vähem süüakse tomateid ning oliiviõli. Tuleneb see külmemast kliimast, mis oliivide kasvatamist ei võimalda; mägede karm kliima on tinginud toidu pikemaajalise säilitamise vajalikkuse. Nii on Piemontes traditsioonilised konserveeritud ja kuivatatud toidud, salaamid ja juustud.

Piemonte uhkuseks on Alba kandi valged trühvlid.

Vein[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piemonte veinipiirkonnad: Barolo (DOCG), Barbaresco (DOCG), Nebbiolo d'Alba (DOC), Barbera del Monferrato (DOC), Barbera d'Alba (DOC), Barbera d'Asti (DOC), Dolcetto d'Alba (DOC), Dolcetto d'Asti (DOC), Grignolino d'Asti (DOC), Gattinara (DOCG), Ghemme (DOCG), Asti (DOCG), Moscato d'Asti (DOCG), Gavi di Gavi (DOCG), Brachetto d'Acqui (DOCG).


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]