Emilia Romagna
| Emilia Romagna maakond |
|
|
| itaalia Regione Emilia-Romagna |
|
|
 Emilia Romagna lipp |
|
|
| Pindala: 22 446 km² |
| Elanikke: 4 405 500 (2010) |
| Keskus: Bologna |
|
|
 |
Emilia Romagna on maakond Itaalias. Koosneb kahest ajaloolisest regioonist Emilia ja Romagna.
Emilia on oma nime saanud Vana-Rooma maantee Via Aemilia järgi, mis, ühendades Rimini rannikulinna Piacenza garnisonilinnaga, kulges läbi maakonna. Romagna ehk Romània on tuletatud Rooma riigi enda nimetusest, mille langobardid omistasid sellele piirkonnale ajal, kui Ravenna oli Bütsantsi Itaalia-alade pealinnaks.
Üheks maakonnaks ühendati Emilia ja Romagna 19. sajandil risorgimento ajal.
Sisukord |
Loodus [muuda]
Haldus [muuda]
Haldusjaotus [muuda]
Emilia Romagna maakond jaguneb 9 provintsiks, mis omakorda jagunevad kokku 341 vallaks.
- Bologna provints
- Ferrara provints
- Forlì-Cesena provints
- Modena provints
- Parma provints
- Piacenza provints
- Ravenna provints
- Reggio Emilia provints
- Rimini provints
Rahvastik [muuda]
Suuremad linnad [muuda]
Bologna (374 600; 2004), Modena (179 800), Parma (174 000), Reggio Emilia (154 900), Rimini (134 400), Ferrara (131 700), Forlì (111 400), Ravenna (142 000) Piacenza (99 100), Cesena (93 400)
Majandus [muuda]
Põllumajandus on Emilia-Romagna olulisim majandustegevus. Kasvatatakse teravilja, kartulit, tomatit , puuvilju ja muidugi viinamarju. Kõrgelt on arenenud ka veise- ja seakasvatus. Paljudes piirkondades on praegugi sigu rohkem kui inimesi.
Tööstusest on eriti tugeval järjel toiduainetetööstus (Emila-Romagna on maailmakuulus oma köögi poolest) ja turism (eriti Aadra mere kuurortid).
Ajalugu [muuda]
Enne roomlasi asustasid siinset ala etruskid. Nende pealinna Felsina kohale rajati hiljem Bologna.
Keskajal oli võim mõjukate aadlisuguvõsade käes. Ferraras ja Modenas valitsesid d'Ested, Bolognas Bentivogliod, Riminis Malatestad, Parmas ja Piacenzas Farnesed.
Emilia Romagna köök [muuda]
Emilia Romagna regiooni peetakse Itaalia gastronoomiliseks keskpunktiks. Siit on pärit sellised "kuulsused" nagu parmesani juust (parmigiano–reggiano), Parma sink ja balsamiäädikas.
Rohkem kui mujal Põhja-Itaalias süüakse siin pastat; eriti armastatud on kodusvalmistatud tortellinid, ja lasanjed. Värsket pastat süüakse koos lihakastmega (ragù), koorekastmetega või siis riputatakse lihtsalt parmesaniga üle (alla parmigiana). Modena ja Parma spetsialiteediks on bollito misto ehk road keedetud lihast.
Romagna köök meenutab rohkem Lõuna-Itaaliat. Emilias kasutatakse rohkelt võid, juustu, seeni ja sea- ja loomaliha. Romagna aga eelistab oliiviõli, sibulat ja küüslauku.
Vein [muuda]
Emilia Romagna veinipiirkonnad:
- Lambrusco di Sorbana (DOC), Lambrusco Grasparossa di Gastelvetro (DOC), Lambrusco Salamino di Santa Croce (DOC), Reggiano (DOC), Albana di Romagna (DOCG), Pagadebit di Romagna (DOC).
Välislingid [muuda]
|
|||||||||
