Romaani stiil

Allikas: Vikipeedia

Romaani stiil (harvem kasutatud terminit romaanika) on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil.

See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni.

Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris.

Romaani arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist.

Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.

Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe.


Sakraalarhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt.

Tornid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna.

Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale.

Võlvid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi.

Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi.

Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve.

Sambad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid.

Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid.

Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati.

Romaani skulptuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele.

Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud.

Romaani maalikunst[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraažikunst.

Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu.

Prantsusmaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika.

Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda.

  • Cluny kloostri kirik
  • Vézelay Madelaine'i kirik
  • Le Puy katedraal

Inglismaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. Inglased nimetavad seda siiani normannide stiiliks. Põhiplaanilt on tegu pikkade ja kitsaste hoonetega, enamasti olid võlvitud külglöövid, aga pealöövid algselt kaetud siiski puitlaega. Oluline ja tuntud on näiteks Durhami katedraal (uhked kaunistatud sambad).

Saksamaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber omaenda monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. Saksapärased on kahe koori ja transeptiga (nii idas kui läänes) kirikud. Tihtipeale on kasutatud tellist. Paljud romaani kirikud on märkimisväärselt kõrged ja Saksa kirikutel on sageli apsiidid ka ristlöövi otstes. Saksamaal on suhteliselt tihti ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Mõned näited romaani stiilis kirikutest Saksamaal on näiteks Bambergi, Limburgi või Trieri katedraalid, muuseas on oluline ära mainida ka Sankt Galleni kloostri jaoks koostatud ehitusplaani, millele on detailselt välja joonistatud kogu suur kloostrikompleks, mis kujutab põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit. Kloostrit sellisena valmis ei ehitatud, aga plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult oluline kunstiteos.

Itaalia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Itaalias mõjutas romaani stiili tugevalt antiikkunsti pärand.

Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil.

Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega.

Hispaania ja Portugal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides.

Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901).

Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu oli ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]