Kuritegu

Allikas: Vikipeedia

Kuritegu on raske seaduserikkumine.

Tänapäeva lääne ühiskonna poolt omaks võetud seisukohtade kohaselt kuulub kuriteo tunnuste hulka vältimatult teo toimepanija süü. Selleks, et saaks rääkida kuriteost, peab teo toimepanija olema süüdi nii oma tegevuse (actus reus) kui ka oma tahtluse (mens rea) poolest. Ainsaks erandiks on garantiivastutus, mille puhul võib isik olla süüdi ka siis, kui ta ei tahtnud midagi halba. Koos teiste tunnustega moodustub igal konkreetsel juhul kuriteo koosseis.

Kuriteo koosseisu koos süü küsimuse selgitamisega teeb kindlaks pädev kohus. Kohtu otsus on pärast selle jõustumist alus kuriteos süüdi oleva isiku karistamiseks.

Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis on kuritegu karistusseadustikus (KarS) sätestatud süütegu, milles süüdi olevale füüsilisele isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.

Kuritegusid võib kahjustatava õigushüve alusel liigitada järgmiselt: isikuvastane, varavastane, omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline, ametialane, majanduslik jne.

Teatud kuritegude puhul võib kannatanu puududa või siis käsitletakse ohvrit abstraktselt (ühiskondlik moraal, elukvaliteet vms). Sellisteks kuritegudeks on teatud juhtudel näiteks KarS § 178 (Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine), KarS § 424 (Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) jm.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]