Ovulatsioon

Allikas: Vikipeedia
Munaraku küpsemine munasarjas ja ovulatsioon (4)

Ovulatsioon ehk munairre (ladina ovulatio) on küpsenud munasarjanääpsu ümbritseva folliikulikesta (theca folliculi) puhkemine (rebenemine) ja folliikulivedeliku valla pääsemine. Koos follikulivedelikuga (liquor folliculi) liigub munasarjast irdunud munarakk munajuhade kaudu emakasse.[1]

Ovulatsiooni füsioloogia ja sagedus võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Ovulatsioon allub ajuripatsi poolt nõristavate hormoonide toimele, mis reguleerivad nii organismi vee ja temperatuuri homöostaasi ja vererõhku, kui ka kilpnäärmete, kasvu, suguorganite, raseduse ning sünnituse ja piimanäärmete aga ka valuretseptorite tööd.

Ovulatsioon on koduloomadel innaajaga seotud, kas spontaanne või provotseeritud protsess, mil lõhkeb lõpliku küpsuse saavutanud põisfolliikul ja vabaneb viljastumiseks küps munarakk. [2]

Regulaarse ja normaalse menstruatsioonitsükliga naistel (ka suguküpsetel tütarlastel) toimub ovulatsioon kaks nädalat enne järgmist menstruatsiooniverejooksu.

Emakasse liikunud munaraku asemel areneb järelejäänud munasarjafolliikuli rakkudest kollaskeha (corpus luteum).[3]Naise rasestudes püsib kollaskeha kuni sünnituseni, mitterasestumise korral aga hääbub.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 554:2004.
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 249, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 453, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.