Metsandus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib majandusharust; teadusharu kohta vaata artiklit Metsateadus

Metsandus on primaarse sektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.[1] Lisaks kuulub selle alla ka metsa majandamine.[2] Metsanduse ja selle alla kuulub mitmeid valdkondi. Majanduse kohapealt on olulisemaks toorpuidu hankimine nii toormaterjali kui ka küttepuude eesmärgil. Metsa ja selle ressursse loetakse taastuvaks energia allikaks. Samas on mets inimesele puhkuse kohaks, metsasaaduste korjamiseks ja väärtuslikuks maastikuks.[3] Metsatööstuses töötab ülemaailmselt üle 14 miljoni inimese ja metsasektori väärtuseks hinnatakse aastas 468 miljardit USA dollarit.[4] Mets on üks tähtsamaid ökosüsteeme maailmas.[5] Mets on väärtuslik oma elukoosluste poolest ja süsihappegaasi talletajana. Lisaks mängib metsa ökosüsteem olulist rolli pinnavee ja põhjavee ringes. Selle tõttu on tähtsal kohal säästev metsamajandamine ja looduskaitse.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tööstusajastule eelnevat ajajärku kutsutakse tihti ka puiduajastuks. Kuna puit ja küttepuud pakkusid energiat, olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele.[6] Algseid metsamajandamise jälgi on näha Vana-Roomas, kus Latifundiumid, mis olid põllumajanduse asutused, suutsid küllaltki hästi tagada Rooma riiga puiduga varustamise.[7] Roomlaste langemisega tuli kaasa suur metsatustumine Euroopas.[7] Sarnast jätkusuutlikusele suunatud metsa majandamise põhimõtet rakendas ka praegusel Saksamaa alal elanud läänegootid 7. sajandil. Nad seisid silmitsi üha vähenevate metsaaladega ning sellest tulenevalt kehtestasid määruse, mis piiras tamme- ja männimetsade raietöid.[8]

Kaasaegse metsamajandamise algus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud kestliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil,[9] ja 16. sajandi Jaapanis.[10] Enamasti oli metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suurtemate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti "Holländeriteks", sest neid müüdi enamasti hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati olid 200 kuni 400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ja koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest.[11] Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.[12] 16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnedes kohtades istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne.[13] Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.

Metsanduse tehnika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raietööd on tavaline nähtus metsanduses

Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiliseks raie tööriistaks kirves. Selle asendas aga saag. Raudtee arenedes ja selle laiemale kasutusele võtmisega tõusis parvetamise kõrvale ka see transportvahend. See kõik tähendas raiemahtude suurenemist. Esimese mootorsae leiutamise üle vaieldakse palju. Kuid kindlalt võib öelda, et 1920. aastatel võeti mootorsaag laialdasemalt kasutusele. Bensiinimootoriga mootorsae masstootmine algas Saksamaal samuti 1920. aastate lõpuaastatel. Algsed mootorsaed olid rasked (üle 60 kg) ja vajasid opereerimiseks kahte inimest. 1950. aastal leiutati ühe-inimese mootorsaag (algselt 12 kg).[14] Oluline areng toimus 1970. aastate lõpus, kui Rootsis ja Soomes võeti kasutusele harvesterid. Nad levisid kiiresti kogu Põhja-Euroopas. Tänapäeval ollakse arusaamal, et harvester teeb kogenenud juhi käes 10–15 saemehe töö. Eestis tegutseb ligi 100 harvesteri ja 200–300 forvarderi, mis transpordivad toorpuidu metsast välja. Umbes 90% Eesti metsaraietest tehakse masinatega.[15]

Metsandus maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailma Looduse Fondi hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest.[16] Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele.[17] Suurimad ümarpuidu tootjad on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.[18] [19] Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit.[20] Indo-Hiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult.[21]

Ebaseaduslik metsaraie[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ebaseaduslik metsaraie

Suur majanduslik kahju tuleb ka ebaseadusliku metsaraiega. Ebaseadusliku metsaraie kahjusid üksnes riigimaadelt hinnatakse aastas umbes 15 miljardi dollarini.[22] Täpseid arve on raske hinnata, sest tegu on ebaseadusliku tegevusega ja puuduvad jälgitavad andmed. Hinnangute põhjal on ligi pool Amasoonias, Kesk-Aafrikas, Kagu-Aasias ja Vene Föderatsioonis tehtavast metsaraiest ebaseaduslik.[23] Vähendamaks ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemist, on loodud mitmeid organisatsioone, kes väljastavad sertifikaate toote legaalsuse kinnitamiseks. Selliseks ühinguks on näiteks FSC[24] või PEFC.[25] Nad järgivad põhimõtet, et puit oleks hangitud legaalsetel viisidel ja metsaraie ei ületaks juurdekasvu. Eesti Riigimetsa Majandamise Keskusele on mõlemad organisatsioonid väljastanud sertifikaadid.[26] ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Interpoli ühisuuring 2012. aastal jõudis järeldusele, et ebaseaduslik metsaraie moodustab kuni 30% globaalsest puidukaubandusest ja põhjustab üle 50% ulatuses troopilist metsatustumist Kesk-Aafrikas, Amasoonias ja Kagu-Aasias.[27]

Metsandus Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti metsanduse lühijalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algne metsanduse areng on olnud sarnane muu Euroopaga. Keskaja jooksul sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal Rootsi võimuga tuli ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad.[28] Järgmiseks metsamajandamise reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikohta loomine, kes vastutasid otseselt selle eest.

Eesti iseseisvumisel rajati Põllutööministeerium, mille alla kuulus ka metsaosakond. Metsad jagati metskondadeks ning mõisametsadest sai riigimetsad, mis sel hetkel moodustasid 70% kogu metsast.[29] Tänapäeval on jagatud metsad kvartaliteks. Nende piirid on metsasihid ehk lageraiega puhastatud koridorid. Ajalooliselt olid metsasihid head väljaveo trassid ja takistasid metsapõlengute levikut. Osaliselt on säilinud nende ülesanne ka tänapäeval.[30]

Metsandus Eesti majanduses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Esimest maailmasõda oli majanduslikult vaja Eestil kiiresti järjepeale saada. Metsatööstus oli pikaajaliste traditsioonidega ja suhteliselt tugev. 1920. aastal moodustasid metsasaadused 64,1% koguekspordist. See küll langes, 1922–1939. aastal oli see märksa stabiliseerunud, keskmiselt üks kolmandik koguekspordist. Peamised eksportpartnerid olid Suurbritannia ja Holland, 1930. aastatest alates ka Saksamaa. Toodeti ja eksporditi palju tselluloosi.

Raiemahud esimese vabariigi ajal tõusid eelnevaga. Esimese maailmasõja ja suure depressiooni ajal ning 1935–1936. aasta talvel oli mitmeid küttekriise. Nende ajal oli puidu hind tavapärasemast 3–6 kordselt rohkem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks oli 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 tehti nii palju raietöid, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest.[29]

Metsaraie Eestis 1920. aastatel

Metsasektor pakub Eestis tööd 35 000 inimesele, kaudselt veel turismi-, spordi- ja transpordisektoris. Viimase kümne aastaga on raiemahud küll vähenenud, kuid tasapisi on jälle tõusutrendil.[31] Puidu-, paberi- ja mööblitööstus moodustas töötlevast tööstusest 21,6%. Selle sektori 2013. aasta eksport oli 1,5 miljardit eurot, mis oli Eesti kogu ekspordist 12%[32]). Puidutööstuse põhilised eksportartiklid on ehitusdetailid, saematerjal ja töötlemata puit. Enim eksporditakse puitu ja puidutooteid Rootsi, Soome ja Saksamaale.[33]

Puidu ja puittoodete import moodustab 2,3% kogu Eesti impordist (20% kogu Eestis tarbitavast puitmaterjalist).[32] Kõige enam imporditi saematerjali ja töötlemata puitu. Peamised importpartnerid on Venemaa ja Läti.[33]

2012. aastal läbi viidud Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuringu alusel jäävad Eesti metsaraie mahud alla optimaalse: hetkel 8 miljonit kuupmeetrit, optimaalne oleks 12–15 miljonit kuupmeetrit.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://dictionaryofforestry.org/dict/term/forestry vaadatud 18.11.2014
  2. http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus vaadatud 18.11.2014
  3. A.Lindhagen & L.Hörnsten (2000). "Forest recreation in 1977 and 1997 in Sweden: changes in public preferences and behaviour". Forestry. 73 (2): 143–153. 
  4. http://www.fao.org/forestry/28812/en/ vaadatud 18.11.2014
  5. "ecosystem part of biosphere". Tutorvista.com. 
  6. compare Joachim Radkau Wood: A History, 2011
  7. 7,0 7,1 The Nature of Mediterranean Europe: An Ecological History, by Alfred Thomas Grove, Oliver Rackham, Yale University Press, 2003, review at Yale university press Nature of Mediterranean Europe: An Ecological History (review) Brian M. Fagan, Journal of Interdisciplinary History, Volume 32, Number 3, Winter 2002, pp. 454-455
  8. T. Mirov, Nicholas; Hasbrouck, Jean (1976). "6". The story of pines. Bloomington and London: Indiana University Press. p. 111. ISBN 0-253-35462-5. 
  9. Buttinger, Sabine (2013). "Idee der Nachhaltigkeit" [The Idea of Sustainability]. Damals (German keeles) 45 (4): 8. 
  10. "Forestry in Yashino". City of Nara, Nara. Vaadatud 2010-10-12. 
  11. Beschreibung eines großen Rheinfloßes
  12. M. Hilden & D. Rapport (1993). "Four centuries of cumulative impacts on a Finnish river and its estuary: an ecosystem health-approach". Journal of Aquatic Ecosystem Health 2 (4): 261–275. 
  13. Braudel, Fernand (1979). The Wheels of Commerce: Civilization and Capitalism: 15th-18th Century (Volume II). University of California Press. p. 240. ISBN 978-0-520-08115-4. 
  14. http://www.waldwissen.net/lernen/forstgeschichte/wsl_geschichte_motorsaege/index_EN vaadatud 25.11.2014
  15. http://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/metsanduse-ajalugu/noukogude-aeg
  16. http://wwf.panda.org/about_our_earth/about_forests/importance/economicforest/ vaadatud 25.11.2014
  17. http://www.un.org/esa/forests/pdf/session_documents/unff10/EcoContrForests.pdf
  18. http://faostat3.fao.org/home/E vaadatud 25.11.2014
  19. http://www.unece.org/fileadmin/DAM/timber/mis/presentations/PepkeGlobalWoodMkts050510.pdf vaadatud 25.11.2014
  20. http://wwf.panda.org/about_our_earth/about_forests/importance/economicforest/
  21. http://www.un.org/esa/forests/pdf/session_documents/unff10/EcoContrForests.pdf
  22. "Havocscope Illegal Logging Market Value". Vaadatud 29. september 2014. 
  23. Duncan Brack and Gavin Hayman (2001) Intergovernmental Actions on Illegal Logging. Royal Institute of International Affairs; Duncan Brack, Gavin Hayman and Kevin Gray (2002) Controlling the International Trade in Illegally Logged Timber and Wood Products. Royal Institute of International Affairs.
  24. https://ic.fsc.org/about-us.1.htm (vaadatud 12.10.2014)
  25. http://www.pefc.org/about-pefc/overview (vaadatud 12.10.2014)
  26. http://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk/sertifikaadid-fscpefc (vaadatud 12.10.2014)
  27. Illegal Logging Trade Decimates Forests, http://allafrica.com/view/group/main/main/id/00019615.html 
  28. http://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/metsanduse-ajalugu/looduskasutuse-reguleerimine vaadatud 25.11.2014
  29. 29,0 29,1 Metsanduse osa Eesti Vabariigi ülesehitamisel Loodusega koos, vaadatud 25.11.2014
  30. http://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/metsanduse-ajalugu/metsakorralduse-algus vaadatud 25.11.2014
  31. Eesti statistika aastaraamat. 2014
  32. 32,0 32,1 Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012
  33. 33,0 33,1 Aastaraamat Mets 2013