Mürareostus

Allikas: Vikipeedia
Mootorsõidukite poolt tekitatud heli on maailma üks peamisi mürareostuse allikaid

Mürareostus ehk helireostus on füsioloogias ja psühholoogias soovimatu ebameeldiv heli ning elukeskkonnas üks reostuse liike, mis häirib inimeste, loomade või taimede elutegevust.

Suurem osa maailma välisest mürast pärineb ehitusest ning transpordisüsteemidest, sealhulgas mootorsõidukite, lennukite ning rongide mürast.[1] Kehv linnaplaneerimine võib samuti suurendada mürareostust, näiteks elurajoonide lähedusse planeeritud tööstushoonetega.[2]

Tervisemõjud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimeste tervis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soovimatu heli mõjutab nii inimese füsioloogilist kui ka psühholoogilist tervist. Mürareostus võib häirida und, põhjustada südame-veresoonkonna haigusi ning kuulmise kaotust, vähendada sooritusvõimet, tekitada tundlikkust, agressiivsust, stressi ja muutusi sotsiaalses käitumises. Seega kahjustab liigne müra tõsiselt inimeste tervist ja häirib inimeste igapäevategevusi koolis, tööl, kodus ja vabal ajal.[3][4][5][6]

Euroopa regioonis kahjustab ainuüksi liiklusmüra peaaegu iga kolmanda inimese tervist. Viiendik eurooplastest puutub öösiti regulaarselt kokku müratasemega, mis võib oluliselt tervist kahjustada.[3]

Krooniline kokkupuude müraga võib põhjustada mürast tingitud kuulmislangust. Näiteks on tõendatud, et vanematel meestel, kes on kokku puutunud märkimisväärse töömüraga, on oluliselt kehvem kuulmistundlikkust võrreldes nende eakaaslastega.[7]

Kõrge müratase aitab kaasa südame-veresoonkonna haiguste tekkimisele ning kokkupuutel mõõdukalt kõrge müraga kaheksatunnise perioodi jooksul suurendab stressi ning põhjustab tõusu vererõhus 5 kuni 10 punkti võrra.[4]

Lisaks närvisüsteemi räsimisele põhjustab müra häireid mao töös (halvemal juhul kahjustusi), rikub ainevahetuse ja keerab untsu hormonaalse tasakaalu.[8]

Kuigi müra on endastmõistetavalt probleem sellistes tööstusharudes nagu töötlev tööstus ja ehitus, võib see olla valupunktiks ka paljudes teistes töökeskkondades alates kõnekeskustest ja koolidest kuni lavaaluste orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuuldavaks teha, ning 7%-l on tööga seotud kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine on EL-s kõige sagedamini esinev kutsehaigus.[9]

Müra tekitab inimestes ka ärritust ning pahameelt. 2005. aasta uuring Hispaania teadlaste poolt leidis, et majapidamised linnapiirkondades on nõus maksma neli eurot päevas, et müratase langeks ühe detsibelli võrra aasta kohta.[10]

Päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi ning ootamatu müra on häirivam ja tervisele kahjulikum kui harjumuspärane.[11]

Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80 dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 94 dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. On soovitav, et masinad ja seadmed disainitaks nii, et müratase oleks alla 80 dB(A). Lubatav müra piirnorm EL-s on 85 dB(A), isikukaitsevahendeid kasutades isegi kõrgem. Kuigi müra tuleb vähendada nii palju kui võimalik, ei ole soovitav lasta seda madalamale kui 30 dB(A), vastasel korral muutub ootamatu juurde tulnud müra liiga ärritavaks.[12]

1–2 aasta jooksul ei pruugi müras elades juhtuda veel midagi, kuid 5–6 aastaga tekivad püsivad tervisekahjustused. Elukeskkonna planeerimise seisukohalt on kuritegelik anda lubasid elumajade ehitamiseks linna peatänavate äärde ehk siis määrata inimesed elama tervistkahjustavasse keskkonda.[8]

Müra mõju erinevatel tasemetel:[12]

  • Optimaalne müra 10–20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses.
  • Kontoris on vastuvõetav müra 50–55 dBA, mis ei sega tööd.
  • Üle 60 dBA müra hakkab segama keskendumist. Seda teeb eriti katkendlik ja impulssmüra, näiteks telefonihelin, teiste inimeste jutt, sissekostev tänavamüra (autod).
  • 70 dBA segab telefoniga kõnelemist.
  • 80 dBA segab inimeste omavahelist suhtlemist.

Kes on kõige enam mõjutatud?[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõned rühmad on mürast rohkem haavatavamad. Kuna lapsed veedavad rohkem aega voodis kui täiskasvanud, siis puutuvad nad rohkem kokku öise müraga. Krooniliselt haiged ja vanurid on samuti tundlikumad häirimise suhtes. Lisaks kannatavad teistest rohkem vaesemad inimesed, kes ei suuda soetada kodu vaikses eramajade piirkonnas või kes elavad halvasti isoleeritud hoonetes.[13]

Loomade tervis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Müral võib olla kahjulik mõju loomadele ning suurendada nende surma riski, kui mõjutab hapra tasakaaluga kiskja või saaklooma avastamist ning vältimist või kui segab loomade helide kasutamist suhtlusvahendina, eriti seoses navigeerimise ja paljunemisega.[14]

Üheks mõjuks on ka kasutuskõlblike elukohtade vähenemine, mida võivad põhjustada lärmakad piirkonnad, mis ohustatud liikide puhul võib viia väljasuremiseni. Mürareostus on põhjustanud ka teatud vaalaliikide surmasid, kui sõjaväest tingitud helide tõttu lõppes nende eluteekond rannas madalikule kinni jäädes.[15]

Müra paneb liigid ka kõvemini omavahel suhtlema ning seda kutsutakse nn. Lombardi efektiks.[16] Teadlased on läbi viinud eksperimente, mis näitavad, et vaalade laulu sagedus on pikem, kui allveelaeva detektorid töötavad.[17] Kui isendid ei suhtle piisavalt valjusti, siis nende hääl varjub inimtekkeliste helide taha. Kui aga üks liik hakkab kõvemini kõnelema, siis hakkab ta omakorda teiste liikide häält varjama ning lõpuks tekib olukord, kus kogu ökosüsteem räägib valjemini.

Linnud võivad muutuda vähem truuks oma partneritele, kui neid segab liiklusmüra. See võib põhjustada olulisi geneetilisi ja evolutsioonilisi tagajärgi.[18]

Mürareostus Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mürataseme soovituslik piir on elurajoonides päevasel ajal 55 detsibelli ja öisel 50 dB. Peamiselt langevad Tallinnas need piirkonnad kokku peatänavate ja raudteedega, vähem mõjutab inimesi trammiliiklus ja tööstus.[8]

Kõige rohkem kaebusi müra kohta saadakse Tallinnast ning Harjumaalt (64%), Virumaalt (16%), Tartust (12%) ning Pärnust (7%).[19]

2007. aastal Ramboll Eesti poolt läbi viidud uuring näitab, et Tallinna elanikest ligi 30% (kuni 133 500 in) elab piirkonnas, kus müratase ületab soovitusliku piiri. Kõige enam mõjutab Tallinna inimesi teeliiklusest tulenev müra.[20]

Tallinna linnas on koostatud välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava.[21]

Müra vähendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Müra taseme alandamiseks kasutatakse müratõkkeid

Kõige efektiivsemaks müra vähendamise meetodiks on müra vähendamine müraallikas.[12]

On olemas mitmeid erinevaid strateegiaid sõidutee müra leevendamiseks: müratõkete kasutamine, sõidukiiruse piiramine, sõidutee pinna tekstuuri muutmine, raskeveokite piiramine, liikluskontroll, et muuta liiklust sujuvamaks ning seeläbi vähendada pidurdamist ning kiirendamist.[22] Oluline tegur nende strateegiate rakendamisel on sõidutee müra arvutisimulatsioon, mis suudab arvestada kohaliku topograafiaga, meteoroloogiaga, liiklusoperatsioonidega ning hüpoteetiliste leevendusmeetmetega. Müra tõrje kulud võivad olla tagasihoidlikud juhul, kui need lahendused on ette planeeritud tee projekti algusfaasis.[23]

Õhusõidukite müra saab teatud määral vähendada, konstrueerides vaiksemaid reaktiivmootoreid, mille poole püüeldi innukalt 1970. ning 1980. aastatel. See strateegia on toonud märgatavat linnamüra vähenemist. Samuti on abiks tulnud lennuteekondade ümberplaneerimine ja lennuradade kasutusaja muutmine.[24]

Töötajate kokkupuudet tööstusliku müraga on käsitletud alates 1930. aastast. Paremaks on olukord läinud tänu tööstusseadmete ümberkujundamisele, füüsiliste tõkete paigaldamisega. Ameerikas eksisteerib mürareostusvastane organisatsioon Noise Free America, mis võitleb regulaarselt müra piiravate korralduste jõustumise eest kõikidel võimu tasanditel.[25]

Õiguslik olukord[muuda | redigeeri lähteteksti]

1970. aastani vaatlesid valitsused müra mitte keskkonnaprobleemina, vaid häiringuna. USA-s on kehtestatud föderaalsed standardid maanteede ja õhusõidukite mürale; riikidel ja kohalike omavalitsustel on tavaliselt väga konkreetsed põhikirjad ehitusnormide, linnaplaneerimise ning sõiduteede arendamise kohta. Kanadas ja Euroopa Liidus on vähe riiklikke või maakondlikke seadusi, mis kaitsevad müra eest. Müra seadused ning reeglid erinevad oluliselt omavalitsuste lõikes ja paljudes linnades ei eksisteeri neid üldse. Korraldused või reeglid võivad sisaldada üldisi keelatud tegevusi või sätestavad lubatud mürataseme piirnorme teatud kellaaegadele ning tegevustele. 1975. aastal kirjutas Portlandis doktor Paul Herman esimese tervikliku müra koodeksi. Portlandi müra koodeks sai aluseks enamikele määrustele teistes suurtes Ameerika Ühendriikide ning Kanada suurlinnapiirkondades.[26]

Enamik linnade määrusi keelavad müra piirnormide ületamist öösiti, tavaliselt kümnest õhtul kuni kuueni hommikul. Päevasel ajal on leebemad piirangud. Paljud omavalitsused annavad kõigest hoiatusi, sest rikkujatega kohtusse minek on kallis ning riskantne. Paljud müraga seotud konfliktid üritatakse lahendada kahe osapoole vahel: see, kes müra tekitas ning see, kes peab müra tõttu kannatama. Mürareostus sellisel juhul sageli püsib, sest ainult 5–10% mõjutatud inimestest esitavad ametliku kaebuse. Paljud inimesed ei tea oma seaduslikku õigust elada müravabas keskkonnas ning kuidas kaebust esitada. Mürareostus on suureks probleemiks arengumaades, näiteks Indias, kus küll valitsus on kehtestanud teatud määrused müra tõkestamiseks, kuid nende jõustamine on äärmiselt leebe.[27]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Senate Public Works Committee, Noise Pollution and Abatement Act of 1972, S. Rep. No. 1160, 92nd Cong. 2nd session
  2. C. Michael Hogan and Gary L. Latshaw. The relationship between highway planning and urision specialty conference. 21–23 mai, 1973. Chicago, Illinois: American Society of Civil Engineers. Urban Transportation Division. Kasutatud 23.10.2011. (inglise)
  3. 3,0 3,1 Maailma Terviseorganisatsioon. Mürareostus. Kasutatud 23.10.2011. (inglise)
  4. 4,0 4,1 S. Rosen and P. Olin, Hearing Loss and Coronary Heart Disease, Archives of Otolaryngology, 82:236 (1965)
  5. J.M. Field, Effect of personal and situational variables upon noise annoyance in residential areas, Journal of the Acoustical Society of America, 93: 2753–2763 (1993)
  6. BBC News. Road noise link to blood pressure. 09.10.2009. Kasutatud 23.10.2011. (inglise)
  7. Rosenhall U, Pedersen K, Svanborg A (1990). "Presbycusis and noise-induced hearing loss". Ear Hear 11 (4): 257–63. doi:10.1097/00003446-199008000-00002. PMID 2210099. 
  8. 8,0 8,1 8,2 Delfi. Müra saastab ja tapab. 23.01.2008
  9. Tööinspektsioon. Müra
  10. Jesús Barreiro, Mercedes Sánchez, Montserrat Viladrich-Grau (2005), "How much are people willing to pay for silence? A contingent valuation study", Applied Economics, 37 (11)
  11. Kristjuhan, Ü. (2000). Kaasaegse ergonoomika alused. Tallinn: TTÜ kirjastus. URL: <http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/> (05.09.2008)
  12. 12,0 12,1 12,2 M. Sirk. Töötingimused ja töökeskkond. Kasutatud 11.11.2011. (eesti)
  13. Maailma Terviseorganisatsioon. Facts and figures. Kasutatud 23.10.2011. (inglise)
  14. the National Oceanic and Atmospheric Administration and the Marine Conservation Biology Institute. Anthropogenic Noise in the Marine Environment. 5.12.2000. (pdf) Kasutatud 23.10.2011. (inglise)
  15. U.S. Department of Commerce, Secretary of the Navy. Bahamas Marine Mammal Stranding. 12.2001. (pdf) Kasutatud 23.10.2011. (inglise)
  16. DOSITS. Lombard Vocal Response. Kasutatud 23.10.2011. (inglise)
  17. Fristrup, Kurt M.; Hatch, Leila T.; Clark, Christopher W.. Variation in humpback whale (Megaptera novaeangliae) song length in relation to low-frequency sound broadcasts. Acoustical Society of America Journal, 06.2003. (html) Kasutatud 23.10.2011. (inglise)
  18. Milius, S. (2007). High Volume, Low Fidelity: Birds are less faithful as sounds blare, Science News vol. 172, p. 116. (references)
  19. Irina Filippova. Mürakaebused, olukord Eestis. (pdf) Kasutatud 23.10.2011. (eesti)
  20. AS Ramboll Eesti. Tallinna linna strateegiline mürakaart. 2007. (pdf) Kasutatud 23.10.2011. (eesti)
  21. Akukon OY Eesti Filiaal. Tallinna müravähendamise tegevuskava. Kasutatud 23.10.2011. (eesti)
  22. Environmental Protection Department of Hong Kong. Mitigation Measures. Kasutatud 23.10.2011. (inglise)
  23. Benz Kotzen and Colin English (1999) Environmental Noise Barriers: A Guide to Their Acoustic and Visual Design, Published by Taylor & Francis, ISBN 0419231803, 165 pages
  24. Department for Transport. Night restrictions at Heathrow, Gatwick and Stansted. Kasutatud 23.10.2011. (inglise)
  25. Noise Free America
  26. City of Portland, Oregon. Auditor's Office. Chapter 18.02 Title Noise Control. Kasutatud 29.11.2011
  27. Govt of India: Central Pollution Control Board FAQs

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. Tallinn: Ökokratt.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]