Uni

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib unest; etruski jumalanna kohta vaata artiklit Uni (jumalanna).

Laps magamas

Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus.

Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust.

Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni.

Rahulik ja kiire uni[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:

  • Rahulik ehk aeglane uni: 75–80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine.
    • 1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained.
    • 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast.
    • 3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast.
    • 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine.
  • 5. aste – Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM – Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine).

REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. EEG näitab aju elektrilisuse aktiivsuse tõusu ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekule. See näitab, et magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Iseloomustus:

  • Lihastoonus on väga madal
  • kiired silmaliigutused
  • Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel
  • Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega
  • Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus
  • Inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi
  • Selles uneperioodis esinevad ka unenäod

Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul.

Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab käbinääre.

Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]