Öö
 |
See artikkel räägib pimedast ajast; singli kohta vaata artiklit Öö (Ott Leplandi singel) |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Öö on ajavahemik, mille jooksul taevakeha (planeet või tema kaaslane) pinnase kindla punkti jaoks on valguse peamine allikas (päike, täht) horisonti allpool.
Öö kestvus sõltub laiuskraadist, telje nurgast orbiidi pinna suhtes ning nurgast telje ja tähele suuna vahel. Öö vastand on päev, taevakehade öö- ja päevakülge eraldab terminaator.
Kuna Päikesüsteemi planeetide pöörlemistaljed ei asu nende orbiitide pinna suhtes perpendikulaarselt, siis muutub öö pikkus nende tiirlemise ajal aastase perioodilisusega. Päev ja öö on võrdsed kevadisel ja sügisesel pööripäeval, sest Maa telg on ekliptikale perpendikulaarselt. Suurim vahe päeva ja öö pikkuse vahel on talvise ja suvisel pööripäeval, kui Maa telg on suurima nurga all ekliptika suhtes.
Pärast talvist pööripäeva muutub öö põhjapoolkeral lühemaks ja lõunapoolkeral pikemaks. Vastupidiselt talvisele pööripäevale muutub suvine pööripäev pikemaks ja lõunapoolkeral lühemaks.
Polaarjooni ja pooluse vahel võib öö kesta üle ööpäeva, see on polaaröö. Astronoomia seisukohast esineb öö kui päike on horisondi suhtes üle 18 kraadi nurga all. Kui päike on horisondi all, aga tema hajutatud valgus jõuab vaatlejat, on hämarik.
Kõrgemates laiuskraadides on suvel kogu öö jooksul hajutatud valgus. See on valge öö.
