Hääl
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib häälest otseses mõttes; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Hääl (täpsustus) |
| See artikkel vajab toimetamist. |
Hääl on inimese poolt tekitatud heli. See võib olla rääkimine, laulmine, naermine, kisendamine jne. Inimese hääl tekib, kui kopsudest tulev õhk läheb mööda häälepaeltest. Hääle kõrgus sõltub sellest, kui kiiresti häälepaelad võnguvad. Suu ümber paiknevad lihased muudavad häälepealte tekitatud heli arusaadavateks häälikuteks või muusikaliseks heliks. Õõned ninas, kurgus ja rinnas aitavad helil resoneerida. Häälepaelte võngete resonaatoriks on rindkere ja pea.
Lauljad kasutavad muusika tegemiseks inimhäält nagu muusikainstrumenti (vokaalmuusika).
[redigeeri] Vokaaltehnika
Vaata artiklit register (hääl)
Vokaaltehnikat ehk laulutehnikat õpiti lauluõpetuse koolkondades. 19. sajandil oli edukas Manuela Garcia koolkond, kes oli Rossini kolleeg. Pariisis oli kuulus Jean de Reszke (1950-1925) laulukool. Tema meetod oli staccato, pianissimo ja fortissimo põhitehnika harjutused ning hingamisharjutused diafragma treenimiseks.
Vokaaltehnikad on falsett, peahääl, rinnahääl, segahääl, vibraato, poolhääl, kõnelaul, retsitatiiv.
[redigeeri] Hääleliigid
- Vaata artiklit Hääleliik
[redigeeri] Hääl partituuris
Hääl on koori või orkestri partituuris üks partii. Mitmehäälses muusikas kasutatakse sõna 2-, 3- või 4-häälne seade, mis oleneb partiide arvust.
Koori partituuris kirjutatakse naishääled viiulivõtmes, meeshääled bassivõtmes.
Kõrgeim naishääl on sopran ja madalam kontraalt või alt. Nende vahele jääb metsosopran. Need kõrgused on ka poiste hääleulatuses (tuntud tiiskandina).
Madalaim meeshääl on bass ja kõrgeim tenor, nende vahele jääb bariton.
