Leukotsüüt

Leukotsüüt ehk valgelible on eukarüootne rakk, milliseid leidub suletud vere- ja lümfiringlusega loomade veres ja lümfis. Leukotsüütide füsioloogiline tähtsus seisneb rakuliste kaitsefunktsioonide tagamises, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine. Leukotsüüdid ujuvad ühtses voos, kuid sarnanevad üksteisele väga vähe. Leukotsüütide ülesanne on leida, jälitada ja hävitada baktereid, viiruseid ja kõike mis tundub neile ohtlikuna. Veri on organismi kaitseliin, ta on pidevas kaitselahingus endale võõrana tunduva vastu, mis tungivad kehasse õhu,vee ja toiduga. Kuid kui võtta ära viirustega võitlevad leukotsüüdid (nt verevähi haigetel, kelle luuüdi ei suuda toota enam valgeid vereliblesid), siis isegi kerge külmetuse põhjustaja võib viia surmani.

Leukotsüütide morfoloogia ja koostis

Leukotsüüdid jaotatakse lihtsustatult kaheks:

• fagotsüütilised leukotsüüdid- neutrofiilid,monotsüüdid,dendriitilised rakud ja eosinofiilid;
• mittefagotsüütilised leukotsüüdid - basofiilid ja lümfotsüüdid.

Leukotsüütide arv

Sisaldus veres on küllalt kõikuv ja sõltub öö-päeva- ringlusest, soost (menstruaaltsükli kaudu), vanusest, tööst, toiduvõtmisest, tiinusest, laktatsioonist, jne. Nii näiteks on inimeste puhul, normaalse vastsündinu vere leukotsüütide arv 18 pluss/miinus 8 aga 12 aastasel lapsel 9 pluss/miinus 4.

Vere automaatuuringu nimetus ja referentsvahemikud

Leukotsüütide arvu suurenemine veres (leukotsütoos ehk rohkevalgeliblesus) võib olla füsioloogiline või patoloogiline.

Leukotsüütide arvu määratakse erinevaid automatiseeritud laboratoorse diagnostika meetodeid kasutades:

Lühend väljatrükil on enamasti WBC (inglise White Blood Cells) ehk leukotsüütide absoluutarv ja ühikuks Nx 10⁹ /l.

• 0–11 elukuu 10,0-26,0
• 1 eluaasta 6,0-17,5
• 6-12 aasta 4,5-14,5
• naised 3,8-10,5
• mehed 3,8-10,5

Lümfotsüütidega seotud haiguslikud seisundid

Kliinilise meditsiini kaudu diagnoositakse mitmeid lümfoproliferatiivseid haiguseid nagu lümfaatiline leukeemia, pahaloomulised lümfoomid (Hodgkini tõbi,Mitte Hodgkini tõbi jpt.

Füsioloogiline leukotsütoos

Esineb näiteks tugeva füüsilise pingutuse korral, enne sünnitust, vastsündinutel, erutuse korral, pärast söömist jne.

Patoloogiline leukotsütoos

Esineb põletikuliste haiguste, kudede nekroosi ja kasvajate korral. Leukotsütoos võib esineda pärast mõningate ravimite manustamist. Suhtelise leukotsütoosi korral on muutunud üksikute valgeliblede vahekord. Absoluutse leukotsütoosi korral on suurenenud valgeliblede üldhulk, erinevate leukotsüütide vahekord on jäänud samaks. Leukeemia on mõne leukotsüütide alaliigi pahaloomuline paljunemine. Veiste leukoosiga kaasneb tavaliselt lümfotsüütide vohamine. Leukopeenia e. valgeliblede arvu langemine veres võib olla põhjustatud vereloomeorganite talitluse häiretest, ägedast infektsioonist või ravimitest.

Vaata ka

• Veregrupid
• Imetajate rakutüüpide loetelu
• Veri
• CBC- täisvere uuring
• Verepank
• Vereülekanne
• Laboratoorne diagnostika

Kirjandus

• [1]
• Meditsiini terminite lühendeid. Koostaja Laine Trapido, keeletoimetaja Katrin Hallas. AS Medicina 2007, ISBN 978-9985-829-79-0