Leukotsüüt

Allikas: Vikipeedia

Leukotsüüt ehk valgelible on eukarüootne rakk, milliseid leidub suletud vere- ja lümfiringlusega loomade veres ja lümfis. Leukotsüütide füsioloogiline tähtsus seisneb rakuliste kaitsefunktsioonide tagamises, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine. Leukotsüüdid ujuvad ühtses voos, kuid sarnanevad üksteisele väga vähe. Leukotsüütide ülesanne on leida, jälitada ja hävitada baktereid, viiruseid ja kõike mis tundub neile ohtlikuna. Veri on organismi kaitseliin, ta on pidevas kaitselahingus endale võõrana tunduva vastu, mis tungivad kehasse õhu,vee ja toiduga. Kuid kui võtta ära viirustega võitlevad leukotsüüdid (nt verevähi haigetel, kelle luuüdi ei suuda toota enam valgeid vereliblesid), siis isegi kerge külmetuse põhjustaja võib viia surmani.

Leukotsüütide liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leukotsüüdid jaotatakse lihtsustatult kaheks:

Osadel roomajatel (sh madudel) esinevad ka azurofiilid.

Leukotsüütide arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisaldus veres on küllalt kõikuv ja sõltub öö-päeva- ringlusest, soost (menstruaaltsükli kaudu), vanusest, tööst, toiduvõtmisest, tiinusest, laktatsioonist, jne. Nii näiteks on inimeste puhul, normaalse vastsündinu vere leukotsüütide arv 18 pluss/miinus 8 aga 12 aastasel lapsel 9 pluss/miinus 4.

Vere automaatuuringu nimetus ja referentsvahemikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leukotsüütide arvu suurenemine veres (leukotsütoos ehk rohkevalgeliblesus) võib olla füsioloogiline või patoloogiline.

Leukotsüütide arvu määratakse erinevaid automatiseeritud laboratoorse diagnostika meetodeid kasutades:

Lühend väljatrükil on enamasti WBC (inglise White Blood Cells) ehk leukotsüütide absoluutarv ja ühikuks Nx 109 /l. [1]

  • 0–11 elukuu 10,0-26,0
  • 1 eluaasta 6,0-17,5
  • 6-12 aasta 4,5-14,5
  • naised 3,8-10,5
  • mehed 3,8-10,5


Haiguslikud seisundid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Füsioloogiline leukotsütoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esineb näiteks tugeva füüsilise pingutuse korral, enne sünnitust, vastsündinutel, erutuse korral, pärast söömist jne.

Patoloogiline leukotsütoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esineb põletikuliste haiguste, kudede nekroosi ja kasvajate korral. Leukotsütoos võib esineda pärast mõningate ravimite manustamist. Suhtelise leukotsütoosi korral on muutunud üksikute valgeliblede vahekord. Absoluutse leukotsütoosi korral on suurenenud valgeliblede üldhulk, erinevate leukotsüütide vahekord on jäänud samaks. Leukeemia on mõne leukotsüütide alaliigi pahaloomuline paljunemine. Veiste leukoosiga kaasneb tavaliselt lümfotsüütide vohamine. Leukopeenia e. valgeliblede arvu langemine veres võib olla põhjustatud vereloomeorganite talitluse häiretest, ägedast infektsioonist või ravimitest.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Trapido 2007

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]