Moodne viievõistlus

Moodsa viievõistluse murdmaajooks Ateena olümpiamängudel 2004

Moodne viievõistlus on spordiala, milles mitmevõistlusena on kombineeritud viis spordiala (ratsutamine, vehklemine, püstolilaskmine, ujumine ja murdmaajooks).

Võistlusreeglid

Algselt peeti moodsa viievõistluse võistlust viiepäevasena. Alates 1994. aastast toimuvad kõik viis ala ühel päeval. Alade järjekord on muutunud, kuid alad on jäänud samaks: ratsutamine, vehklemine, püstolilaskmine, ujumine ja murdmaajooks. Praegune võistluskorraldus on pealtvaatajatele sobivam, eriti kui jooksus starditakse Gunderseni meetodil.

Finaali pääseb ainult 32 võistlejat. Finalistid selgitatakse varem ja ilma ratsutamiseta.

Võisteldakse ka meeskondlikus võistluses ja teatevõistluses.

Laskmine. Ühepäevane võistlus algab 20 lasuga 4,5 mm õhupüstolist. Laskekaugus on 10 m ja märklaudadeks kasutatakse Rahvusvahelise Laskurliidu heakskiidu saanud õhupüstolimärklaudu. Iga lask lastakse eraldi ja aega selleks on 40 sekundit. Täpselt 1000 punkti saab see, kes on saanud 172 tabamust, ja iga tabamus rohkem või vähem annavad vastavalt 12 lisapunkti või miinust.

Vehklemises kohtuvad kõik võistlejad omavahel. Veheldakse epees ja matš kestab 1 torkeni, kuid mitte üle 1 minuti. Kui kumbki ei jõua teha resultatiivset torget, loetakse mõlemad kaotajaks. Kui sportlane võidab 70% matšidest, saab ta 1000 punkti. Kui võite on rohkem või vähem, siis vastava tabeli alusel punkte lisatakse või vastavalt võetakse maha.

Ujumise distants on 200 m ja ujutakse vabastiilis. Aeg, mis toob 1000 punkti, on meestel 2.30,00 ja naistel 2.40,00. Iga sekundikümnendiku eest lisatakse või võetakse maha üks punkt.

Ratsutamine. Võistlus toimub 350–400 m pikkusel 12 takistusega rajal. Rajal on üks kahene takistuste süsteem ja üks kolmene takistuste süsteem, ning hüppeid tuleb kokku 15. Ratsutamise eest võib saada maksimaalselt 1100 punkti. Iga sekundi kohta, mille võrra parimale tulemusele alla jäädakse, võetakse maksimaalsest punktide arvust 3 punkti maha. Takistuse mahaajamine toob 30 miinuspunkti, hobuse tõrge takistuse ületamisel toob 40 miinuspunkti ning hobuse seljast mahakukkumine 60 miinuspunkti.

Murdmaajooks. Jooks toimub maastikul 3000 m pikkusel rajal. Võistlejad stardivad Gunderseni meetodil: võistluspunktid on ümber arvestatud ajaks. Neljale võistluspunktile vastab üks jooksuaja sekund. Meestel annab 1000 punkti aja 10.00 ja naistel 11.20. Nelja ala järel võistlust juhtiv sportlane läheb rajale esimesena ja teised vastavalt tulemusele. Võitja ja järgnevad kohad selguvad finišisse saabumise aja põhjal. Kes saabub esimesena, on võitja ja nii edasi.

Ajalugu

Moodsa viievõistluse rajajaks tuleb pidada Pierre de Coubertini, kes Muinas-Kreeka pentatloni (staadionijooks, kaugushüpe, odavise, kettaheide ja maadlus) eeskujul soovitas välja selgitada nii-öelda atleetide atleedi. Esialgu oldi sellele ideele vastu, kuid lõpuks võitis moodne viievõistlus kui sõjalis-rakenduslik spordiala tollal ühe ärksama spordiriigi Rootsi ohvitserkonnas siiski poolehoiu. Rootsist levis see teistesse maadesse ning võeti P. de Coubertini algatusel 1912. aasta olümpiamängude kavva ning on sellest ajast kogu aeg olümpiamängude kavas olnud. Stockholmi olümpiamängudel võisteldi ühel päeval ratsutamises, teisel vehklemises, kolmandal laskmises, neljandal ujumises ja viiendal jooksus.

Moodsa viievõistluse eeskujul on tehtud katset korraldada ka talvine viievõistlus (asendatud ujumine kiirlaskumisega ja murdmaajooks suusatamisega). Selline võistlus oli demonstratsioonesinemisena kavas Sankt Moritzis 1948. aastal. Neil võistlustel hõbemedali saanud rootslane William Grut tuli samal aastal Londoni olümpiamängudel moodsa viievõistluse võitjaks.

Alates 1952. aasta mängudest kuni 1992. aasta mängudeni oli kavas meeskondlik võistlus ning alates 2000. aasta mängudest naiste võistlus. Alates 1949. aastast peetakse maailmameistrivõistlusi aastatel, mil ei toimu olümpiamänge.

Moodsa viievõistluse rahvusvaheline organisatsioon Rahvusvaheline Moodsa Viievõistluse Liit (UIPM; Union Internationale de Pentathlon Moderne) asutati 1948. aastal. Liidu keskus asub Monacos. Liikmesriike on 94.

Kronoloogia

1912 – moodne viievõistlus oli esimest korda olümpiamängude kavas.
1948 – asutati Rahvusvaheline Moodsa Viievõistluse Liit (UIPM; Union Internationale de Pentathlon Moderne).
1949 – Stockholmis toimusid esimesed maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses.
1952 – olümpiamängude kavas oli esimest korda moodsa viievõistluse meeskondlik võistlus.
1981 – Londonis toimusid esimesed naiste maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses.
1987 – toimusid esimesed Euroopa meistrivõistlused moodsas viievõistluses.
1989 – toimusid esimesed naiste Euroopa meistrivõistlused moodsas viievõistluses.
1994 – esimest korda hakati moodsat viievõistlust pidama ühepäevase võistlusena.
1996 – esimest korda toimus moodne viievõistlus olümpiamängudel ühepäevasena.
2000 – olümpiamängudel esimest korda kavas olnud naiste moodsas viievõistluses võitis olümpiakulla Suurbritannia sportlane Stephanie Cook.

Moodne viievõistlus Eestis

Eestis tegeldakse viievõistlusega ainult Tallinnas ja Tartus. Eesti meistrivõistlusi hakati korraldama 1953. aastal.

Eesti edukam viievõistleja on olnud Hanno Selg, kes tuli 1960. aastal NSV Liidu meistriks. Samal aastal sai ta NSV Liidu võistkonna liikmena Rooma olümpiamängudel 1960. aastal meeskondliku hõbemedali, individuaalarvestuses oli ta kümnes.

Eesti tuntuim viievõistleja on Imre Tiidemann, kes on kolm korda osalenud olümpiamängudel (1992, 1996 ja 2000). Parima (7.) koha (5414 punkti) sai ta Atlantas 1996. aastal. 2000. aastal võitis Imre Sŏulis maailma karikavõistluste etapi viievõistluses ja tuli Euroopa meistriks. Ta on üks kahest eesti sportlasest, kes on võitnud aasta kokkuvõttes spordiala maailmakarivõistlused. Teine eestlane on Jüri Jaanson.

Praegune parim treener ja moodsa viievõistluse peamine elushoidja Eestis on Enn Jaigma Tartus.

Olümpiavõitjad

Meeste individuaalvõistlus

• 1912 Gösta Lilliehook (Rootsi)
• 1920 Gustaf Dyrssen (Rootsi)

Vaata ka

• Moodne viievõistlus olümpiamängudel
• Moodsa viievõistluse maailmameistrivõistlused
• 1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused moodsas viievõistluses
• 1956. aasta Eesti meistrivõistlused moodsas viievõistluses
• 1957. aasta NSV Liidu meistrivõistlused moodsas viievõistluses
• 1959. aasta NSV Liidu meistrivõistlused moodsas viievõistluses
• 1960. aasta NSV Liidu meistrivõistlused moodsas viievõistluses
• 1961. aasta moodsa viievõistluse maailmameistrivõistlused
• 1961. aasta NSV Liidu meistrivõistlused moodsas viievõistluses
• 1961. aasta Eesti meistrivõistlused moodsas viievõistluses
• 1962. aasta moodsa viievõistluse maailmameistrivõistlused
• 1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused moodsas viievõistluses
• 1962. aasta Eesti meistrivõistlused moodsas viievõistluses
• 1963. aasta moodsa viievõistluse maailmameistrivõistlused
• 1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused moodsas viievõistluses
• 1963. aasta Eesti meistrivõistlused moodsas viievõistluses

Välislingid

• Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liidu koduleht