Rulasõit

Allikas: Vikipeedia
Slide (Frontside Lipslide)

Rulasõit (ka rulaga sõitmine, rulatamine) on spordiala ja harrastus, kus liikumiseks ja trikkide tegemiseks kasutatakse rula.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rulatamise juured on tulnud lainelauasõidust(ingl. surf). Sellega kaasneb tema algeline nimi, sidewalk surfing. Esimene grupp, kes tegi rulatamise ajaloos mitu evolutsiooni on Z-Boys, Venice(Kalifornia, USA). Ning ka omad tänud tuleb avaldada 1980 Bones Brigade tiimile, kes suutsid oma hämmastavate videodega tuua rulakultuuri massideni.

Esimene põlvkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimeses generatsioonis valitsesid savirattad ning laudu pidi ise tegema, ehk saagima nurgad jms. välja. Sellel ajal oli rula kvaliteet väga halb. Savirattad panid rula automaatselt seisma, kui vastu kõige väiksemadki kivi sõitsid. Tänapäeval on laagrid kestade sees, tol ajal veel kestades ei olnud. Kui üks laager sõidu ajal välja tahab lennata, jääb see suure tõenäosusega ratta vahele kinni ning jällegi toimub järsk pidurdus. Rulataja muidugi kukkus rulalt maha, nagu kaltsunukk. Spetsiaalseid rulatrukke polnud ka saadaval, seega pidi ostma paar rulluiske ja sealt maha võtma trukilaadsed asjad. Kuna tol ajal oli rulatamine nii ohtlik, siis see isegi keelati osades linnades ära. Aastal 1965 suri rulaindustratsioon täielikult välja ja sellega ka lõpetades esimese generatsiooni.

Teine põlvkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

1970. aastal hakkas Frank Nasworthy tootma uuest materjalist rattaid, mis olid tehtud polüuretaanist. Kuna rattad nüüd veeresid paremini ja haare oli ka hea, siis rula populaarsus aina tõusis. Firmad hakkasid rohkem investeerima uude kasvavasse sporti ning hakati tootma spetsiaalseid rattaid, trukke, laudu ja muud sellist. Kuna rulaosade kvaliteet kasvas, sai hakata ka uusi trikke leiutama. Kõige enam arendas Z-boys nimeline grupp, kes viis rulasõidu vertikaalsesse seina sõites, kuiva tühja basseini aasta 1976 California osariigi põuas.

Kuna uued trikid olid enamasti ohtlikud hakkasid tolle aja skatepargi, ehk rulapargi omanikud kindlustusega seotud süüdistusi saama. Sellega kaasnes massiline skateparkide kinnipanek ja 1980. aastaks oli rulakultuur jälle välja surnud.

Kolmas põlvkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

See generatsioon eksisteeris 80-ndatest kuni 90-ndateni. Uued rulafirmad hakkasid edendama oma kunsti. Tollel ajal olid põhilised obstaaklid vert rämbid. Vertramp või verträmp on hobuserauakujuline, ent keskelt on lahti tõmmatud ja horisontaalset pinda vahele pandud. Sõna vert tuleb vertikaalist, kuna rambi ots on täpselt 90 kraadi maapinna suhtes. 1978. aastal leiutati trikk ollie Alan Gelflandi poolt. Ollie põhimõte on laud saada õhku ilma käsi kasutamata, ainult jalgu. See tagas vertides kõrgemaid hüppeid, ehk aire. Kuna vert oli väga popullaarne, siis tehti rulasi väga laiade laudadega ning suurte ratastega. Ent rulaparke polnud ikka palju, paljudes kohtades selline asi lihtsalt puudus. Sellega tekkis uus rulaliik, street. Ehk tänavasõit. Sellega kaasnes järjekordne revolutsioon, kus laua, rataste ja trukkide kuju uuendati/muudeti. Kolmanda generatsiooni lõpp on 90-ndate algus maailma majanduslanguse tõttu.

Tänapäeva põlvkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeva lauakuju juures domineerib trikk ollie. Enamik laudadest on 7.5 - 8 toll laiad. Tehakse ka lastele laudu laiusega 6.5-7.5 tolli ning ikka tehakse ka vertrulalaudu, mille laiused on 8 - 9 tolli vahepeal.

Rattad olid vanasti suhteliselt pehme koostisega, neil oli haare maksimaalne. Mis tegelikult osutus negatiivseks ja tänapäeval on enamik rattaid poolkõvad. Kõvadus tagab parema tulemuse, näiteks slidei, ehk libisemist teha. Suurus on ka muutunud. Nüüd tehakse rattaid väiksemana kui vanasti, 50-55mm tavaliselt. Kuna rattad on väiksemad ja kergemad saab lauda flippida ehk pöörlema panna paremini.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]