Seitseteist kevadist hetke

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib seriaalist; romaani kohta vaata artiklit Seitseteist kevadist hetke (romaan)

"Seitseteist kevadist hetke"
Žanr poliitiline detektiiv
Režii Tatjana Lioznova
Stsenaarium Julian Semjonov
Peaosades Vjatšeslav Tihhonov,
Leonid Bronevoi,
Filmistuudio M. Gorki nimeline Filmistuudio
Aasta 1973
Esilinastus 1973
Kestus seeriate pikkus, 65–79 minutit
Riik NSV Liit
Keel vene

"Seitseteist kevadist hetke" (vene keeles "Семнадцать мгновений весны") on teleseriaal nõukogude välisluure tegevusest Teise maailmasõja lõpukuudel.

Seriaali aluseks on 1973. aastal Julian Semjonovi romaan "Seitseteist kevadist hetke", mille põhjal valmis 12-osaline kultusseriaal Nõukogude luure majorist Maksim Issajevist ehk SS-Standartenführer Max Otto von Stirlitzist, kes Saksa Kolmanda Riigi Riigi Julgeoleku Peaameti välisluureosakonnas töötades hankis nõukogude riigi juhtkonnale poliitilist informatsiooni Saksa riigi juhtkonna siseringist. Saksa Frankfurter Allgemeine korrespondent kirjutas 1973: "Kui Stirlitz kõnnib mööda Berliini tänavaid, on Moskva tänavad tühjad".[1] Sellega tabati üsna hästi filmi saatnud menu.

2009. a. valmis originaali baasil värvifilm. Kuigi kasutati originaali materjale, kärbiti neid tunduvalt. Filmi näidati avalikult alates 4. maist 2009 telekanalil NTV. Värvide lisamisele ja heliefektide üle töötamisele kulutati umbes kolm aastat.[2][3]

1998. a. valmis filmist omakorda kaheosaline film "Seitseteist kevadist hetke, 25 aastat hiljem" (vene keeles "«Cемнадцать мгновений весны» 25 лет спустя"), kus räägitakse lahti mitmeid detaile, mida vaataja ei saanudki enne teada või mida oli poliitilistel põhjustel võimatu varem avaldada.[4]

Osatäitjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Näitleja Tegelaskuju
Wilhelm Burmeyer Reichmarssal Hermann Göring
Leonid Bronevoi SS-Gruppenführer Heinrich Müller
Fritz Diez Аdolf Hitler
Lev Durov provokaator Кlaus
Jekaterina Gradova Кatrin Kinn (Кatja Kozlova)
Jevgeni Jevstignejev professor Werner Pleischner
Vladimir Jemeljanov kindralfeldmarssal Wilhelm Keitel
Andro Kobaladze Jossif Stalin
Leonid Kuravjov SS-Obersturmbannführer Kurt Eismann
Vassili Lanovoi SS-Obergruppenführer Karl Wolff
Rostislav Pljatt pastor Fritz Schlag
Nikolai Prokopovitš SS-Reichführer Heinrich Himmler
Vjatšeslav Tihhonov SS-Standartenführer Max Otto von Stirlitz
Oleg Tabakov SS-Brigadenführer Walther Schellenberg
Vjatšeslav Šalevitš Allen Dulles
Mihhail Žarkovski SS-Obergruppenführer Ernst Kaltenbrunner
Konstantin Želdin SS-Obersturmbannführer Wilhelm Holtoff
Juri Vizbor Reichleiter Martin Bormann
Jefim Kopeljan Kaadritagune hääl

Filmi peaosatäitja on Vjatšeslav Tihhonov, kes sai selle osa eest Leonid Brežnevilt Lenini ordeni, Stirlitzi tegelaskuju prototüübiks oli nõukogude luure poolt värvatud RSHA IV osakonna (Gestapo) SS-Hauptsturmführer Willi Lehmann, Agent A-201/Breitenbach.

Tegelaskujud rahvaloomingus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lugematuteks anekdootideks on andnud ainest kaadritagune hääl, kes väljendas peamiselt Strilitzi mõtteid ja kommenteeris filmi sisu. See hääl kuulus Jefim Kopeljanile.

Kangelasliku ja tabamatu nõukogude luuraja Stirlitzi tegelane ja tegevus on andnud alust paljudeks Stirlitziga seotud anekdootide süžeedeks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]