Statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur

Allikas: Vikipeedia
NUTS I
NUTS II
NUTS III

Statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur (prantsuse nomenclature d'unités territoriales statistiques; lühend NUTS) on Euroopas kasutusel olev hierarhiline geokodeerimise standard riikide ja nende osade jaotuseks statistilistel eesmärkidel.

Eesmärgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaotust kasutatakse Euroopa Liidu piirkondliku statistika kogumisel, koostamisel ja levitamisel. Üldjoontes kasutatakse NUTS I taseme üksusi laiahaardelisemate sotsiaalmajanduslike analüüside jaoks, NUTS II taseme üksusi piirkondlike poliitikate väljatöötamiseks ja NUTS III taseme üksusi üksikasjalikemaks uuringuteks. Samuti on NUTS II taseme piirkondade andmestik võetud aluseks ühtekuuluvusaruannete koostamisel.[1] NUTS III taseme üksusi kasutab Eurostat näiteks maapiirkondade arengu hindamisel.[2]

Antud nomenklatuuri kasutatakse Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärkide seadmisel. Tõukefondisest rahasaamiseks abikõlbulikud piirkonnad on määratud NUTS II tasemel ja muud eesmärgid peamiselt NUTS III tasemel.[1] Näiteks on eraldi rahastamisvahendid ette nähtud NUTS II taseme piirkondadele, mille sisemajanduse kogutoodang on väiksem kui 75% Euroopa Liidu keskmisest ja piiriülese koostöö elavdamise raames riigipiiriäärsetele NUTS III taseme piirkondadele.[3]

Ühtse klassifikatsiooni väljatöötamise tingis vajadus võrreldavate statistilise andmete järele. Algne 1970. aastatel Euroopa Liidus kasutusele võetud ühtne statistiline klassifikatsioon põhines mitteametlikel kokkulepetel. Õiguslik seisund on NUTS-üksustel Euroopa Liidus alates 2003. aastast.[4]

Põhimõtted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Territoriaaljaotusel on kolm taset: NUTS I, NUTS II ja NUTS III. Varem arvati NUTS-üksuste hulka ka kohalikud haldusüksused (LAU), mille ülemise ja alumise taseme üksused olid vastavalt NUTS IV ja NUTS V taseme üksused.[5] NUTS-jaotusele vastava statistika peavad Eurostatile esitama Euroopa Liidu liikmesriigid. Et statistilised aegread oleks võimalikult püsivad, püütakse vältida territoriaaljaotuse liigituse muutmist sagedamini kui kolme aasta tagant.[6]

Eelistatult kattuvad NUTS-jaotised riikide olemasolevate haldusüksustega. Kui riigis puuduvad sobiva elanikearvuga haldusüksused, moodustatakse NUTS-jaotised külgnevatest haldusüksustest. Selliste mittehalduslike üksuste moodustamisel võidakse arvesse võtta muu hulgas sotsiaalmajanduslikke või kultuurilisi olusid, tegu võib olla ka näiteks saartega. Etteantust väiksema elanikearvuga riik võib tervikuna moodustada ühe statistilise territoriaaljaotise. Üldjuhul on vastava taseme NUTS-jaotised püütud moodustada järgmiste elanikearvupiiride järgi:[7]

Tasand Alammäär Ülemmäär
NUTS I 3 miljonit 7 miljonit
NUTS II 800 000 3 miljonit
NUTS III 150 000 800 000

Igale NUTS-üksusele vastav kood algab kahe suurtähega, mis tähistavad riiki ja kattuvad kahetähelise ISO maakoodiga (välja arvatud Suurbritannia kood UK ja Kreeka kood EL). Järgneb riigi 1. järku allüksusele (NUTS I jaotis) viitav number. NUTS II üksuse koodis on vastava ülemjaotise koodile lisatud veel üks number ja NUTS III üksuse koodis kolmaski number. Nummerdamist alustatakse alati ühest, sest nulli kasutatakse kõrgema taseme üksuse jaoks. Kui sama taseme NUTS-üksusi on riigis üle üheksa, jätkatakse nummerdust suurtähtedega. Näiteks koodis EE004 viitab EE Eestis asuvale üksusele. Järgmise kolme numbri järgi on tegu NUTS III üksusega, kaks nulli viitavad kahele hierarhias kõrgemale üksustele, mis antud juhul kattuvad riigiga ja viimane number eristab üksust teistest samade kõrgema taseme üksuste alla kuuluvatest jaotistest (4: Lääne-Eesti).

Õiguslikult on territoriaalüksuste liigitus määratletud vaid Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks. Lisaks neile on Eurostat NUTS-üksused määratlenud kandidaatriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmete jaoks, seda asjaosaliste riikidega kooskõlastatult ja Euroopa Liidu liikmesriikidega sarnastel põhimõtetel.[8]

NUTS-üksused riigiti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NUTS:EE

Eesti moodustab tervikuna NUTS I ja NUTS II taseme üksuse. NUTS III tasemel jaguneb Eesti viieks.[9]

Estonia NUTS north.gif Estonia NUTS south.gif Estonia NUTS east.gif Estonia NUTS west.gif Estonia NUTS center.gif
EE001 Põhja-Eesti EE008 Lõuna-Eesti EE007 Kirde-Eesti EE004 Lääne-Eesti EE006 Kesk-Eesti

Koondtabel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 2012–2014 kehtiva klassifikatsiooni järgi on Euroopa Liidus 97 NUTS I taseme üksust, 270 NUTS II taseme üksust ja 1294 NUTS III taseme üksust.[1]

Euroopa Liidu liikmesriikide jaotised (2012–2014)[10]
Riik NUTS I NUTS II NUTS III
Austria AT Liidumaade rühmad 3 Liidumaad 9 Haldusringkonnad 35
Belgia BE Piirkonnad 3 Provintsid, Brüssel 11 Haldusringkonnad (Verviers jagatud kaheks) 44
Bulgaaria BG Rajoonid (rajoni) 2 Plaanipiirkonnad 6 Piirkonnad 28
Eesti EE 1 1 Maakondade rühmad 5
Hispaania ES Autonoomsete piirkondade rühmad 7 17 autonoomset piirkonda ja 2 autonoomset linna 19 Provintsid, saared, Ceuta ja Melilla 59
Holland NL Provintside rühmad 4 Provintsid 12 Statistilised piirkonnad 40
Iirimaa IE 1 Statistilised piirkonnad 2 Piirkonnad (regional authorities) 8
Itaalia IT Maakondade rühmad 5 Maakonnad (Trentino-Alto Adige jagatud kaheks) 21 Provintsid 110
Kreeka EL Arengupiirkondade rühmad 4 Piirkonnad 13 Maakonnad 51
Küpros CY 1 1 1
Leedu LT 1 1 Maakonnad 10
Luksemburg LU 1 1 1
Läti LV 1 1 Plaanipiirkonnad, Riia 6
Malta MT 1 1 Malta ning Gozo ja Comino 2
Poola PL Piirkonnad (regiony) 6 Vojevoodkonnad 16 Alampiirkonnad 66
Portugal PT Mandri-Portugal, Assoorid ja Madeira 3 Piirkonnad 7 Omavalitsusüksuste rühmad 30
Prantsusmaa FR ZEAT-piirkonnad, ülemeredepartemangud 9 Piirkonnad, ülemeredepartemangud 26 Departemangud, ülemeredepartemangud 100
Rootsi SE Piirkonnad (landsdelar) 3 Riigialad (riksområde) 8 Läänid 21
Rumeenia RO Suurpiirkonnad 4 Arengupiirkonnad 8 Maakonnad, Bukarest 42
Saksamaa DE Liidumaad 16 Ringkonnad (või võrdväärne) 38 Kreisid 412
Slovakkia SK 1 Piirkonnad (oblasti) 4 Maakonnad 8
Sloveenia SI 1 Suurpiirkonnad 2 Statistilised piirkonnad 12
Soome FI Mandri-Soome, Ahvenamaa 2 Maakondade rühmad 5 Maakonnad 20
Suurbritannia UK Inglismaa piirkonnad, Wales, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa 12 Krahvkonnad (mõned rühmadena), tervikomavalitsuste rühmad ja ringkonnad ning Sise- ja Välis-London 37 Linn- ja mittelinnkrahvkonnad ning tervikomavalitsuste rühmad ja ringkonnad 139
Taani DK 1 Piirkonnad 5 Statistilised piirkonnad (landsdele) 11
Tšehhi CZ 1 Piirkonnad (oblasti) 8 Maakonnad 14
Ungari HU Statistilised suurpiirkonnad 3 Piirkonnad 7 Komitaadid, Budapest 20
27 97 270 1294
Euroopa Liidu mitteliikmesriikide jaotised (2011. aasta detsembri seisuga)[11]
Riik NUTS I NUTS II NUTS III
Horvaatia HR 1 Piirkonnad 3 Maakonnad 21
Island IS 1 1 Pealinna ala, ülejäänud maa 2
Makedoonia MK 1 1 Statistilised piirkonnad 8
Montenegro ME 1 1 1
Türgi TR Piirkonnad 12 Alampiirkonnad 26 Provintsid 81
Kanditaatriigid 5 16 32 113
Liechtenstein LI 1 1 1
Norra NO 1 Piirkonnad 7 Maakonnad 19
Šveits CH 1 Piirkonnad 7 Kantonid 26
EFTA 3 3 15 46

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eurostat, 2011. Nomenclature of territorial units for statistics (ingl).
  2. Eurostat, 2011. Rural development (ingl).
  3. Euroopa Komisjon, 2011. Millised piirkonnad?
  4. Komisjoni teatis, 2005. KOM(2005)473.
  5. Eurostat, 2011. Local Administrative Units (LAU) (ingl).
  6. Komisjoni teatis, 2007. KOM(2007)287.
  7. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003.
  8. Eurostat, 2011. Statistical regions outside the EU (ingl).
  9. Statistikaamet, 2010. NUTS regioonide metaandmed.
  10. Eurostat, 2011. National structures (EU) (ingl).
  11. Eurostat, 2011. National Structures (non-EU) (ingl).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • NUTS Eurostati kodulehel