Hanila vald

Allikas: Vikipeedia
Hanila vald

Hanila valla vapp
Hanila valla vapp
Hanila valla lipp
Hanila valla lipp

Pindala: 232 km²
Elanikke: 1374 (1.01.2014)[1]
Rahvastikutihedus: 5,9 in/km²
EHAKi kood: 0195
Keskus: Kõmsi
Hanila valla asendikaart

Hanila vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne maakonnas.

Hanila vallavanem on Arno Peksar.[2]

Asend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hanila vald asub Lääne maakonnas ja on selle lõunapoolseim vald. Hanila piirneb maakonnasiseselt Lihula vallaga ja jagab maakonnapiiri Pärnumaa Koonga ja Varbla vallaga. Läänest piirneb vald Läänemerega, täpsemalt Mandri-Eestit ja Muhu saart eraldava Väinamere osa Suure Väinaga.

Hanila vald on üks Läänemaa väiksemaid valdu – pindala on vaid 232 km². Hanila vallas on üks alevik (Virtsu) ja 28 küla: Esivere, Hanila, Karuse, Kaseküla, Kause, Kinksi, Kiska, Kokuta, Kuke, Kõera, Kõmsi, Linnuse, Lõo, Massu, Mõisaküla, Mäense, Nehatu, Nurmsi, Pajumaa, Pivarootsi, Rame, Rannaküla, Ridase, Salevere, Ullaste, Vatla, Voose ja Äila. Juba varem kui 13. sajandil keskusena mainitud Hanila küla tähtsus on langenud. Valla keskuseks on tänapäeval Kõmsi küla, kus asub ka vallavalitus. Mõlemad külad asuvad Saaremaad ja Tallinnat ühendaval liiklussoonel, Risti-Virtsu maanteel. Virtsu alevikus on selle maantee üks tähtsamaid tugipunkte, Virtsu sadam.[3]

Viimasel ajal, kui haldusüksuste ümberstruktureerimine on ajakirjanduses aktuaalne teema, on peetud tõenäoliseks, et pisike Hanila vald liitub oma suurema naabri, Lihula vallaga. Hetkel saadakse just need hüved ja teenused, mida vald ise osutada ei suuda, Lihula vallast. Valla arengukava siiski liitumist mõne teise vallaga reaalseks ei pea ja planeerimisperioodi jooksul ei nähta ette valla administratiivse struktuuri muutmist. Seega ei ole vähemalt praegu selles valdkonnas muutusi näha.[4]

Elanikkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hanila vallas oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 1786 elanikku.[5] Praeguseks on rahvaarv vallas langenud kaheksa aastaga peaaegu kümme protsenti ning elanike arvuks on rahvastikuregistri andmetel 1642.[3] Süvenevatest ja lahendust mitteomavatest rahvastikuprobleemidest võib siinkohal välja tuua rahvastiku vananemise ja madala iibe.[6] Vald on hõredalt asustatud: keskmine asustustihedus on 7,4 inimest ruutkilomeetrile. Üle poole rahvastikust on koondunud Virtsu alevikku ning Kõmsi ja Vatla külla. Eelnimetatud kolm on ka ühtlasi valla kõige suuremad asulad.[3][6] Kõigi nelja suurima asula - Virtsu, Vatla, Kõmsi ja Hanila - paiknemine on seotud valda läbivate tähtsamate maanteedega. Nendesse on koondunud ka suur osa valla majandus- ja kultuurielust.

Asula nimi Elanike arv[3]
Virtsu 666
Vatla 216
Kõmsi 178
Hanila 53
Massu 48
Nurmsi 47
Kinksi 39
Nehatu 39
Salevere 36
Lõo 35

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hanila vallas on märkimisväärses koguses maavaradest esindatud ehitusliiv-kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi, dolokivi) ja turvas.

Mullastik on valdavalt madala majandusliku väärtusega, põllumaad liigniisked ja kivised - traditsioonilise põllumajanduse ja metsanduse tulusus on sellest tulenevalt madal. Põllumaad sobivad rohkem rohumaadena karjakasvatuseks. Põllumajanduses on tootjate arv pidevalt vähenenud. Loomakasvatusest on säilinud piima- ja lihaveiste ning lammaste kasvatamine. Peale heintaimede kasvatuse loomasöödaks, on vähesel määral veel teravilja, köögiviljade ja õlikultuuride kasvatust. Hanila metsade kvaliteet on madal ja tulukus vähene, enamuses sobivad metsad küttepuidu tootmiseks. Suur osa metsamaast vajaks kuivendust. Tänu väiksele asustustihedusele on metsloomade arvukus suhteliselt kõrge.

Seoses kalavarude pideva vähenemisega on kalastamine passiivses seisus. Nõukogude perioodil tegeleti kalatoodete valmistamisega. Kalatööstus andis tööd peaaegu kogu Virtsu alevikule. Eesti Vabariigi taastamise järgselt suri vallas antud tootmisharu praktiliselt välja ning sundis paljud seni kalastusega tegelenud elanikud vallast lahkuma. Hetkel tegutsevad vallas vaid mõned kutselised kalurid ja hobikalastajad. Viimastel aastakümnetel on arendatud ka võrdlemisi edukalt järgmiseid tootmissuundi: metallitooted, plastaknad ja tuuleenergeetika.[4]

Tuuleenergeetika on valla territooriumil uus tootmisharu. Praeguseks on kasutuses 11 tuulegeneraatorit koguvõimsusega 16,5 MW. Planeerimisest kuni ehitusprotsessini on menetluses 16 tuulegeneraatorit võimsusega 39 MW.[4][7] Tuuleparkide rajamine põhineb erakapitalil ja selles osalevad Roheline Ring Tuulepargid OÜ, Eesti Energia AS, Tooma Tuulepark OÜ, Skinest Energia AS.

Hanila valla tuulepargid[7][8][9]

Olemasolevad:

  • Virtsu I tuulepark, võimsus 1,8 MW
  • Esivere tuulepark, võimsus 8 MW
  • Virtsu II tuulepark, võimsus 6,9 MW
  • Virtsu III tuulepark, võimsus 6,9 MW
  • Tooma tuulepark, võimsus 16,0 MW
  • Virtsu I laiendus, võimsus 0,8 MW

Rajatavad:

  • Tooma II tuulepark, võimsus 8,0 MW

Virtsu tuulepargi näol on tegemist esimese omataolisega kogu Eestis. Lisaks võib tuuleparke nimetada Hanila valla tunnuseks, millega vald Eesti mastaabis tuntust kogub. Tuulepargid on saanud ka läbisõitjate meeliskohaks. Vaatamata sellele ei ole puhkemajandus ja turism Hanila valla territooriumil praegu oluline majandusharu. Majutuskohad tegutsevad põhiliselt ainult suveperioodil ja annavad tööd ainult paarikümnele inimesele. Turismiobjektidest võib üles loetleda Hanila ja Karuse keskaegsed kirikud, Vatla mõisahoone, Kõmsi tarandkalmed, samuti arvukad loodus- ja matkarajad – neist nii väikese valla puhul puudust pole.

Turismimajanduse põhiprobleemiks võib pidada valla asendi ja Risti-Virtsu maantee vähest ärakasutamist majanduslikes huvides. Hanila asub küll tähtsa transpordisoone keskmes, kuid enamus sellel liikumisest toimub vaid läbisõidu vormis.[4] Selline perifeersus Saaremaad ja mandrit ühendava maantee ääres ehk teisisõnu valda läbiva potentsiaalse tarbijatevoo mitteärakasutamine on turismivaldkonna ja teeninduse mahajäämuse põhjustajaks. Kaubanduses pakutakse praktiliselt ainult esmatarbekaupu. Muu vajalik tuleb muretseda elanikel lähimatest suurematest keskustest (näiteks Lihula).

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valda läbib Saaremaad mandriga ühendav magistraal, Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee. Viimastel aastatel on liikluskoormus Saaremaa suunal kasvanud keskmiselt 15% aastas. Suuremad valla territooriumil paiknevatest riigiteedest on asfaltkattega, ülejäänud teed kruusakattega. Risti-Virtsu peamagistraali kvaliteeti peetakse heaks, kuigi selle koormus on suur ja ilmutab kasvutendentsi. Vallateedest viiendik on tolmuvaba kattega, mis on peamiselt suuremate asulate tänavad. Nende seisukord on liikluskoormuse peavoolust kaugemale jäävate piirkondade arendamisel tähtis ja nõuab investeerimist.[6] Hanila valla kõige suurem ja kogu maakonna tähtsam, Virtsu sadam teenindab Saaremaa, Hiiumaa ja Mandri-Eesti vahelist transiitliiklust, samuti kaubavedu. Aastas läbib Virtsu praamisadamat üle miljoni reisija ja see arv kasvab kiiresti. Seevastu ühistranspordi ulatus ja sagedus valla territooriumil on pidevas alanevas trendis. Peamiselt on ühistransport säilinud Risti-Virtsu magistraalil. Vallasisese ühistranspordi puudumine eraldab mahajäänumaid piirkondi ja pidurdab ka mõningal määral turismi ja kultuuri arengut nendes piirkondades.[4]

Riigimaanteed[10][muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohalikud teed ja tänavad[10][muuda | redigeeri lähteteksti]

Rooglaiu tee Rannaküla tee Kõera tee Kõerasoo tee
Kukeranna–Kaseküla tee Rõuste–Kõljaristi tee Kiili tee Massu–Mäense tee
Kaseküla–Kõmsi tee Alajaama tee Türni tee Surnuaia tee
Järise tee Rantsimäe tee Kinksi tee Kinksi–Kõmsi tee
Hanila tee Jaama tee Raudteetammi tee Kaitu tee
Kõmsi–Nehatu tee Kause tee Kalmistu tee Laelatu tee
Rame tee Karuse–Kunila tee Pajumaa tee Raatsiotsa tee
Linnuse tee Vatlamäe tee Liivaaugu tee Nurmsi tee
Koru tee Kiska–Risti tee Keskuse tee Lasketiiru tee
Karjääri tee Mõisaküla tee Soo tee Ullaste tee
Muuseumi tee (Hanila) Uuetoa lautri tee Vanaluubi tee Tammi tee (Virtsu)
Majaka tänav (Virtsu) Mere puiestee (Virtsu) Uus tänav (Virtsu) Rahu tänav (Virtsu)
Kõver tänav (Virtsu) Pargi tänav Põllu tänav Uisu tänav (Virtsu)
Linnamäe tänav (Virtsu) Vanalinna tänav (Virtsu) Viire tänav (Virtsu) Vee tänav (Virtsu)
Tööstuse tänav (Virtsu) Kase tänav (Virtsu) Metsa tänav (Virtsu) Mäe tänav (Virtsu)
Kaare tänav (Virtsu) Laheääre tänav (Virtsu) Allika tänav Lahe tänav (Virtsu)
Raudtee tänav (Virtsu)

Keskkonnaseisund[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänu väikesele asustustihedusele ja kaitsealade rohkusele võib keskkonnaseisundit hinnata heaks.[6] Valla pindalast on erinevate kaitsealadega hõlmatud ligikaudu 30%. Riiklikud looduskaitsealad moodustavad sellest 22%, Natura 2000 hoiualadega lisandus veel 8%. Hanila valla piiridesse jääb Puhtu-Laelatu, osaliselt Matsalu ja Nehatu looduskaitsealad ning samuti osaliselt Tuhu maastikukaitseala. Kaitstavate alade suhe kogu valla territooriumi pindalasse on Eesti keskmisest kolm korda kõrgem. Natura 2000-ga võetakse kaitse alla ka kogu Väinameri, mis jätab rannikumeres kaitsetsoonist välja ainult Virtsu praamisadama alla kuuluva ala.[4] Ligi kolmandiku valla territooriumi maismaast ja terve rannikumere kaitse alla võtmine loob omaette väärtuse, kuid samas paneb ranged piirid valla üldisele arengule. Kaitsealade hulka ja pindala oluliselt vähendada ei saa. Samas ei tohiks neid ka juurde luua või laiendada, kuna puuduvad meetmed valla tasakaalustatud arengu tagamiseks väga kõrge kaitsealade arvu korral. Kaitstavate alade suure ulatuse tõttu on vaja rahalisi lisavahendeid nende alade omanäolisuse säilitamiseks. Üheks väljapääsuks ja lahenduseks eelmises punktis toodud turismimajanduse mahajäämusele nähakse loodusturismi arendamist.[4]

Veekogud Hanila vallas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuudi jõgi - Ännikse laht - Kasse laht (Kasselaht) - Mõisalaht - Teorehe järv (Saastna järv) - Lammastejärv (Lammaste järv, Nehatu järv, Suur Kõverjärv) - Kangruaadu järv (Erepere Suurjärv) - Jõeoja - Kuitsa oja - Hanila oja - Käära oja.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed arvestatavad materjalid võib Hanila ajaloo kohta lugeda Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Juba sellel ajal olid Läänemaa suurimad sadamad Haapsalu ja Virtsu, kuid mõistatuslikult kujunes just Virtsu ümbruskonna keskuseks Hanila. Hetkel on Hanila vallas on kaks rahvamaja: Kõmsil ja Vatlas. Hanila muuseum tegutseb Hanila koolimajas. Virtsus tegutsevad erainitsiatiivil kohalikku elu ja ajalugu kajastav harrastusmuuseum, samuti vanade autode muuseum. Valla arengukavas nähakse kultuuri edendamisega seonduvate probleemide põhjustena väikest tarbijaskonda, kohalike vähest huvi ja eriti omaalgatuse puudumist.[4]

Kokkuvõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hanila vallast on ligikaudu 30% kaetud erinevate looduskaitsealadega. Vallal on hea asend ning see on tähtis ühenduslüli Mandri-Eesti ja saarte vahel. Seetõttu on vallal olemas arenemiseks vägagi soodne stardikapital - korralik “pagas” erinevate looduslike ressursside ja majanduse toimimiseks vajaliku inimvoo näol (näiteks turismi, kultuuri ja ka teenindava sektori arendamiseks), kuid seda pole siiani veel optimaalsel määral kasutatud. Sarnaselt teiste väikevaldadega, tähtsustatakse oma eripärasust, nn imidži kujundamist. Valla initsiatiivil tegeldakse tuuleenergeetikaga ja tuuleparkide rajamisel oldi Eestis üks esimesi. Sellest on kujunenud üks omalaadsemaid nähtusi ja eeldusi valla imidži kujundamisel, kus kõrvuti eksisteerivad looduskaitsealad ja tuulepargid. Tõenäoliselt lisavad asukohaeelis ja omanäolisus arengupotentsiaali, suurendamaks valla ja üldisemalt Läänemaa atraktiivsust turismisihtkohana.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]