Laelatu puisniit

Allikas: Vikipeedia
Laelatu puisniit septembris
Laelatu puisniit oktoobris

Laelatu puisniit on puisniit Virtsu lähedal Laelatul.

Laelatu puisniit on olnud niidetavana (ja servades karjatatavana) kasutusel sajandeid. Et Laelatu asub Lääne-Eestis, kus maapind aastas kuni poolteist millimeetrit kerkib, on meri sealt aastasadade jooksul taandunud. Laelatu kõrgemad kohad võisid mere alt laidudena vabaneda umbes 2000 aasta eest. On võimalik, et laiud võeti suviste karjamaadena kohe kasutusele, mistõttu võis Laelatul juba algusest kujuneda puisniit ning õiget metsa pole seal võib-olla kunagi olnudki.[1]

Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui kogu Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus. Kui arvestada maailma väikesemõõtkavaliste (kuni 1 m2) alade soontaimede absoluutset liikide arvu, siis jääb Laelatu puisniit 2. kohale (kuni 76 liiki ruutmeetril), jäädes alla vaid Argentina madala rohuga kuivale mägikarjamaale, kus on loendatud kuni 89 taimeliiki ruutmeetril[2]. Laelatul on leitud kasvamas 546 liiki soontaimi; muuhulgas kasvab seal 2/3 kodumaistest orhideeliikidest[1].

Laelatu puisniit on pikka aega olnud botaaniliseks ja ökoloogiliseks uurimisalaks, seal paikneb Laelatu bioloogiajaam.

Laelatu puisniit asub Puhtu-Laelatu looduskaitseala põhjaosas ja sinna pääseb mööda aastatel 1931–1968 tegutsenud Rapla–Virtsu raudteetammi kulgevat teed.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Tiit Kändler. "Laelatu puisniit katab oma 2000. jõululaua.", epl.delfi.ee, 19. detsember 2013.
  2. Primack, R. P.; Kuresoo, R.; Sammul, M. 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Tartu: Eesti Loodusfoto, lk 49.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]