Asula

Allikas: Vikipeedia

Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks. Asulasse on ehitatud hooned ja see on tavaliselt aastaringselt kasutuses elukohana.

Asulaid eristatakse suuruse ja majandusliku tähtsuse järgi tänapäeval linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Eestis enne Teist maailmasõda liigitati alevid ja alevikud poollinnalisteks asulateks. Elanike arvu järgi jagunesid linnad kääbus- (2000–5000 elanikku), väike- (5000–20 000 el), kesk- (20 000–100 000 el) ja suurlinnadeks (üle 100 000 el) ning käibel olid veel järgmised asulate kohta käivad nimetused:[1]

Külad rahvaarvuga Asula nimetus Linnad rahvaarvuga
alla 20 kääbusasula alla 2000
20–50 juguasula 2000–5000
50–200 taruasula 5000–20 000
200–500 väikeasula 20 000–50 000
500–2000 siirdeasula 50 000–200 000
2000–5000 suurasula 200 000–500 000
5000–20 000 kasaasula 500 000–2 000 000
20 000–50 000 hiidasula 2 000 000–5 000 000
üle 50 000 raitasula üle 5 000 000

Eesti asulad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti valdade asulad on kaasajal asustusjaotuse ajalooliste traditsioonide, kujunemisajaloo, rahvastiku arvu, paiknemise, sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja arenguperspektiivide ning Eesti Vabariigi valitsuse 2004. aasta määruse "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise aluste ja korra" järgi liigitatud:

  1. Külad – hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula.
  2. Alevikud – üldjuhul vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula (loeti varem ka poollinnaliseks ja ka maa-asulaks, 1996. aastast linnaline asula).
  3. Alevid – üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula. (Varem ka poollinnaline asula)
  4. Vallasisesed linnad – üldjuhul vähemalt 3000 alalise elanikuga tiheasustusega asula, mis on ühinenud vallaga seaduses ettenähtud korras ning seetõttu muutunud valla koosseisu kuuluvaks asulaks, millele tema elanike soovil on säilitatud senine linna nimetus.
  5. Linnadhaldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Väike Entsüklopeedia, Tallinn: Kirjastus OÜ Loodus, 1938, lk 99