Teenindus

Allikas: Vikipeedia

Teenindus (service) ehk teenindamissfäär ehk tertsiaarne sektor (tertiary sector) ehk teenindussektor (service sector) on majandussektor, milles osutatakse teenuseid. Teised kaks majandussektorit on sekundaarne sektor ja primaarne sektor.

Teenindussektori olemus ja iseloomulikud jooned[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teenindussektor hõlmab väga palju inimtegevuse valdkondi, mille ühisjooneks on teenuse osutamine. Teenustena võib käsitelda iga tegevust, kus inimene panustab oma aega, teadmisi ja oskusi töösse, mis ei loo ainelist kaupa, kuid annab kliendi jaoks väärtusliku tulemuse muul moel. [1]

  • Teenindussfääris pakutavaid teenuseid saab jaotada kahel viisil:
    1. Sihtrühma järgi:
      • äriteenusteks – teenused, mis on mõeldud riigiasutustele ja ettevõtetele. Näiteks tänavapuhastus või kaubavedu;
      • isikuteenusteks – teenused, mis on suunatud eraisikutele. Näiteks teater, juuksur või tervisekindlustus.
    2. Teenusepakkuja järgi:
Grimeerija on teenindussektoris töötav inimene

Teenindussektori iseloomulikud jooned[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Teenindussektoris tegeletakse vahetult inimesega, näiteks nagu arst tegeleb patsiendiga [2].
  • Masinaid ja tööriistu kasutatakse teenindussektoris vähesel määral [2].
  • Teenindussektor sisaldab suures koguses tehinguid ja paberitööd, kuid tulu on tehingu pealt suhteliselt väike [2].
  • Kvaliteet on teenindussektoris vähem käegakatsutavam ja tavaliselt on koguse määramine palju raskem kui tööstussektoris [2].
  • Vigade tegemise oht on suurem kui tööstussektoris [2]
  • Kliendid on otseselt kaasatud teenuse tootmisprotsessi [2]
  • Suur rõhk on inimfaktoril [2]
  • Teenindussektoris pakutavad teenused on mittemateriaalsed, enne osutamist raskesti demonstreeritavad ning formeeruvad alles teenindussituatsioonis ja ei pruugi oma vormi säilitada [3].

Teenindusharud ja teeninduse roll majanduses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamikus Euroopa riikides on teenindav majandus muutunud juhtivaks majandussektoriks. Arenenud riikides töötab seal 70–80% hõivatutest ja selles sektoris luuakse kõige rohkem uusi töökohti. Tertsiaarne sektor on oma allharude poolest kõige mitmekülgsem majandussektor. [1] Kui 1970. aastatel domineerisid teenuste koguekspordis veondus ja puhkemajandus, siis praegu on teenustevahetus mitmekesistunud, esikohale on tõusnud äriteenused ja eriti finantsteenused, mis on ühtlasi ka infoühiskonna tunnussektoriks. Maailma suurim teenuste eksportija on USA. [4]

Teenindusharud:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teenindussektori areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Majanduse arenedes on teenindusettevõtete tähtsus aina suurenenud. Teenindussektori osakaal hakkas tõusma 1960. aastatel ja teenindusmajandusele üleminek on ka üks postindustriaalse ühiskonna tunnustest [5]. Enamikus lääneriikides muutus teenindussektor majanduses domineerivaks 1980. aastatel [3]. Teenindusmajandus on kasvamas kõikjal, mitte ainult lääneriikides. Sellise muutuse põhjuseid on olnud mitmeid, näiteks inimeste sissetulekute tõus, naiste hõivemäära suurenemine, demograafilised muutused ja linnastumine. Samal ajal on täheldatud, et suhteliselt samal arengutasemel olevate riikide teenindussektori osakaal võib olla küllaltki erinev. Selle üheks põhjuseks on peetud erinevat institutsionaalset raamistikku ning tööjõu oskuste mittevastavust teenidussektoris vajaminevatele. [6] Teenused on domineeriv jõud kogu majanduses ja seetõttu tuleb nende arendamisele pöörata suurt tähelepanu [5].

Teenindussektor Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti sisemajanduse kogutoodangus suurenes teenindussektori osatähtsus oluliselt Eesti taasiseseisvumise esimestel kümnenditel (1990–2000), mil primaarsektori osatähtsus vähenes 16%-lt 5%-le, sekundaarsektor omakorda vähenes 40%-lt ligikaudu 20%-le ning väljatõrjutud sektorid asendusid tertsiaarsektoriga [7]. Teenindussektor oli 2013. aasta seisuga kõigis Eesti maakondades suurima osatähtsusega majandussektor ja selles sektoris hõivatute osakaal moodustas 65,5% tööga hõivatutest [8]. Statistikaameti andmetel on 2013. aastal teenindussektoris töötavate inimeste osakaal suurim Harjumaal, kus tertsiaarsektori hõivatute osakaal on 73,1% kõigist maakonna hõivatutest. Väikseim on see Saaremaal, kus teenindusega on hõivatud 42,5% tööjõust

Eestis on teenindussektor pärast taasiseseisvumist kasvanud kiiresti. Üheks põhjuseks on üleminek plaanimajanduselt turumajandusele – plaanimajanduse tingimustes arendati ülemäära forsseeritult tööstust ja põllumajandust. Teise põhjusena saab välja tuua Eesti riigi avatumaks muutumise. Tänu sellele on suurenenud Eestit külastavate turistide arv ja kaubavahetus lääneriikidega; veoteenuste kasvuga on kaasnenud ka muude teenuseliikide areng. [3]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Are Kont, Kalev Kukk. "Euroopa loodus- ja ühiskonnageograafia", Kirjastus: "Avita", 2013.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 R.P. Mohanty & R.R. Lakhe. TQM in the Service Sector. Kasutatud 26.04.2014. (inglise)
  3. 3,0 3,1 3,2 Algis Perens. "Teenuste marketing", Tallinn: Kirjastus "Külim", 1998.
  4. MMG_Kogumik. (PDF) Kasutatud 09.05.2014.
  5. 5,0 5,1 Heli Tooman. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. TPÜ Kirjastus. (PDF) Kasutatud 26.04.2014.
  6. Antonello D’Agostino, Roberta Serafini, Melanie Ward-Warmedinger. Sectoral explanations of empolyment in Europe. The role of services.. (PDF) Kasutatud 26.04.2014. (inglise)
  7. Diana Eerma, Ralph Michael Wrobel. "Majanduspoliitika alused", Tartu Ülikooli Kirjastus", 2012.
  8. Statistikaamet. Hõivatud majandussektori järgi. Kasutatud 26.04.2014.