Arengukava

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Arengukava etapid ja tegevused. Lisainfot artikli arutelust

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Missiooni koostamine. Lisainfot artikli arutelust

Arengukava on arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukava võib käsitleda kui tegevusplaani ning see on aluseks eelarve koostamisel. Arengukava mahtu pole sätestatud, kuid see peab olema võimalikult konkreetne, lakooniline ning lihtsasti mõistetav.

Arengukava koostamise etapid

I etapp

Leitakse vastus küsimusele, kas arengukava on vaja ja miks? Üks peamistest põhjustest strateegilise plaani väljatöötamiseks on luua ühtne arusaam ja eesmärk organisatsiooni tegevustele. Tähtis osa on organisatsiooni missiooni sõnastamisel. Missioon kirjeldab organisatsiooni eksisteerimise aluseid, aitab määratleda selle identiteeti ja sihtgruppi. Missiooni sõnastamisel tuleb vastata järgmistele küsimustele: „Kes me oleme? Mille nimel? Kelle jaoks? Kus? Mida me teeme?“ Missiooni sõnastus peab olema lühike, kirjutatud selges keeles, positiivne ja ligitõmbav, oleviku vormis ja kindlas kõneviisis. Näiteks Tartu Ülikooli arengukava aastateks 2009–2015 seab Tartu Ülikooli missiooniks olla teadmistepõhise ühiskonna arengut juhtiv jõud ja järjepidevuse tagaja Eestis.

II etapp

Arengukava koostamiseks on vaja meeskonda, kes kõik töötaks ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Tagada tuleks protsessi juhtimine. Meeskonnas peaks olema protsessi üldjuht, juhtgrupp, töögrupid vastavate võtmevaldkondadega tegelemiseks ning projektimeeskonnad. Teematöörühmade ülesanneteks on analüüsida, kaasata avalikkust, järjestada olulisuse järgi probleemid ning neist eesmärgid tuletada.

III etapp

Visiooni ja eesmärkide kinnitus. Visioon peab aitama vastata küsimusele, kuhu me läheme ning milline on edu pikemas perspektiivis. Visioon peab esitama väljakutse ja panema inimesed pingutama oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks Tartu Ülikooli visioon on olla rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikool ning Eesti akadeemilise vaimsuse, kultuuri ja kõrgtehnoloogilise innovatsiooni keskus.

IV etapp

Antud etapil on oluline vaadata nii minevikus toimunud arengule kui ka võrrelda end teiste organisatsioonidega. Tihti teostatakse arengukava koostamisel SWOT-analüüs (i.k Strength - tugevus, Weakness – nõrkus, Opportunity – võimalus, Threat – oht). Selle tehnika eesmärgiks on organisatsiooni tugevuste kindlaksmääramine, et neile toetudes luua võimalusi tulevikuks valdkondades, milles organisatsioon tunneb end kindlalt ja minimeerida nõrkusi, mis võivad anda alust ohtudele. Samuti peaks teadma, milliste ressurssidega on võimalik arvestada.

V etapp

Kuidas eesmärgid täidetakse? Oluline on, et eesmärgid oleksid teostatavad, tasakaalustatud, ratsionaalsed ning nende elluviimiseks oleks määratletud kindel ajavahemik. Eesmärkide täitmiseks tehakse üksikuid samme, mis aitaksid paremini ja kiiremini eesmärki saavutada. Mingite tegevuste planeerimiseks ja läbiviimiseks jälgitakse SMART-valemit: S – Täpne (specific) – Kas ülesanded on selgelt määratletud terminitega? M – Mõõdetav (measurable) – Kas sihid on mõõdetavad? Tulemuskaart. Saavutatav (A-achievable) – Kas ülesandeis on täpselt sõnastatud kes, mis, millal ja kus? Tulemuslik/Reaalne (results) – Kas vastava projektiga on võimalik saavutada igas ülesandes näidatud osaluse ja muutuste taset? Kas osalistele endile on selge, milliseid tulemusi soovitakse näha? Ajastatud (T- timebound) – Kas ülesannetes on täpselt ära toodud ajaperiood, mille jooksul ülesanded teostatakse? Ilma eesmärkide määratlemise ja tegevuskavata puudub arengukava mõte. Eesmärkide täitmise eest tuleks määrata vastutajad.

VI etapp

Koostatud arengukava tuleb kirja panna ning kokkulepped fikseerida. Komisjonid peavad arengukava üle vaatama ning oma hinnangu andma. Kui arengukava on vastu võetud, saab alustada elluviimisega. Arengukava elluviimiseks palgatakse tegevjuht, ametnikud ja projektijuhid.

VII etapp

Kontroll. Arengukava vaadatakse iga aasta üle ja täiendatakse. Tegevuse jälgimise meetodid: tugevdada eesmärke, hinnata strateegiaid ja tegevuse efektiivsust. Vajadusel muuta strateegiaid ja/või tegevust. Tööd peab kontrollima, vastasel juhul eesmärke ei saavutata. Kui arengukavas esitatud eesmärkide saavutamiseks pole midagi tehtud, siis tuleks palgata uus tegevjuht.

Missiooni tähtsus arengukavas

Arengukava on põhjalikku analüüsi ja tulevikuplaane sisaldav dokument. Üks peamistest põhjustest strateegilise plaani väljatöötamiseks on luua ühtne arusaam ja eemärk organisatsiooni tegevustele. Kõige selgem peegeldus sellest jagatud arusaamast on missiooni ja visiooni sõnastuses. Et neid kahte koostada on vaja eelnevalt koguda ideid ja informatsiooni antud organisatsiooni taustast ning plaanidest.

Missiooni sõnastus

Peab olema lühike ja soovitatavalt mitte üle neljakümne sõna pikk (see on umbes kolm lauset). Kirjapilt võiks olla selges ja arusaadavas keeles, sõnastatud positiivselt ning ligitõmbavalt, lisaks on oluline kirjutada oleviku vormis ning kindas kõneviisis. oluline, et oleks märgitud n.ö siht – mida organisatsioon tahab teha ja kelle jaoks e. miks ta eksisteerib, mida organisatsioon tahab saavutada teatud probleemi lahendamiseks, koosneb tavaliselt kahest osast: - tegusõna, mis näitab mingi seisundi muutmist (suurendada, vähendada jne) - probleem või seisund, mida tahetakse muuta (nt tervishoiu kättesaadavus jne) Kindlasti on vaja näidata tegevusala/tegevused – peamised vahendid eelneva saavutamiseks e, mida teha, et eelnevani jõuda.

Missiooni sõnastamisel on abiks järgnevad küsimused

1. Kes me oleme? (juriidiline staatus –organisatsioon)
2. Mille nimel? (kõrgeimad eesmärgid ja muutused millele suunatud).
3. Kelle jaoks? (sihtgrupid ja nende huvid ning vajadused)
4. Kus? (geograafiline regioon, millele tegevus on suunatud)
5. Mida me teeme? (sihtgruppidele suunatud tegevuste piiritlemine)

Kohaliku omavalitsuse arengukava

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 37 järgi peab vallal või linnal olema arengukava, mis on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal või linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.

Arengukava koostatakse kogu valla või linna territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:

1) valla või linna territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;

2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;

3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla- või linnavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.

Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava valla- või linnavalitsuse veebilehel.

Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla või linna arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.

Arengukava on aluseks:

1) valla- või linnaeelarve koostamisele;

2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;

3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.

Välislingid

• Kohaliku omavalituse korralduse seadus
• Arengukaval põhinev kohaliku omavalitsuse arendustegevus. Autorid: Haljaste, K-L, Keskpaik, A, Noorkõiv R, Pirso A, Sepp V; Siseministeerium ja GEOMEDIA, Tartu-Tallinn, 2007
• Käsiraamat "Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused" Autor: Rivo Noorkõiv, Tartu 2002