Euroskeptitsism

Allikas: Vikipeedia

Euroskeptitsism on kriitiline suhtumine Euroopa Liidusse ja vastumeelsus Euroopa tiheda integratsiooni suhtes. Seda esineb nii parem- kui vasakpoolsete poliitiliste jõudude hulgas. Euroskeptikud leiavad, et Euroopa Liit nõrgestab riikide iseseisvust ja suveräänsust ning võib muutuda liitriigiks. Esineb ka arvamusi, et Euroopa Liit on liiga bürokraatlik ja ebademokraatlik. Euroskeptitsism on levinum Põhja-Euroopa riikides.

Euroskeptsismi liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroskeptitsismi on jagatud kahte liiki, nn. "pehmeks" ja "rangeks" euroskeptsismiks.

Pehme euroskeptismi esindajad pooldavad riigi kuulumist Euroopa Liitu ja selle olemasolu, kuid on vastu osadele Euroopa Liidu poliitikatele ja Euroopa Liidu liitriigiks muutumisele. Sellesse gruppi kuuluvaks võiks lugeda Euroopa Parlamendi fraktsiooni Euroopa Konservatiivid ja Reformistid.

Teise, nn. range euroskeptsismi esindajad on vastu Euroopa Liitu kuulumisele ja ei poolda Euroopa Liidu olemasolu üldse. Tinglikult võiks selle grupi esindajate hulka arvata näiteks Euroopa Parlamendi fraktsiooni Vaba ja Demokraatlik Euroopa ja Eesti Iseseisvuspartei.

Euroopa Liidu riikide kodanike ja poliitikute arvamusest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toetus Euroopa Liidule erineb oluliselt riigiti. Kõrgeima toetajaskonnaga on Luksemburg ja Holland. Euroopa Liidu suhtes negatiivseimalt on meelestatud Läti, Suurbritannia ja Ungari kodanikud. [1] Soomes on 2011. aastal märkimisväärselt tõusnud toetus eurovastasele erakonnale Perussuomalaiset ehk Põlissoomlased. Eurotsooni võlakriisi ajal on paljude riikide, eesotsas Saksamaa ja Parantsusmaa kodanike, seas tekkinud arusaam, et eurotsoon ja koguni terve Euroopa Liit ei ole jätkusuutlik ja tuleks tagasi võtta oma rahvusvaluuta. 2010. aasta märtsis ütle Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, et kui Kreeka majandus kukub kokku, siis on ka euro mõttetu. [2] Prantsusmaa suunalt on tulnud teisigi negatiivseid arvamusi eurotsooni kohta. Näiteks avaldas 2010. aastal Prantsuse üks juhtivamaid panku Société Générale arvamust, et euro kollaps on vältimatu. [3] Kirjas investoritele teatas analüütik Albert Edwards: „Mulle näib, et peale ajutise paikamise saavad teised eurotsooni liikmed pakkuda Kreekale väga vähe abi, mille mõju on lühiajaline, kuid lõpuks laguneb eurotsoon vältimatult.“ 23.novembril 2010 tõdes Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, et euro olukord on erakordselt tõsine. [4] Viiendal detsembril 2010 kirjutas Briti ajaleht et Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles pärast kohtumist Iiri peaministriga, et Saksamaa kaalub eurost loobumist. Samuti on Poola liidrid avaldanud, et praegu ei ole neil kasulik euroga liituda, kuna see raha on ebastabiilne.

Eesti ja euroskeptitsism[muuda | redigeeri lähteteksti]

2003. aasta 14. septembril toimus Eestis rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise kohta. Poolt oli 64 % ja vastu 33 %. Rahvahääletusest võttis osa 64 %. [5] Osavõtjate protsent oli 9 kandidaatriigi seas (Küprosel referendumit ei korraldatud) Malta ja Läti järel suurim, kuid poolthäälte osakaal Malta järel kõige väiksem. [6] Enne referendumit toimunud Euroopa Liidu vastane liikumine oli üks ulatuslikumaid sotsiaalseid liikumisi Eestis pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Kuigi eurovastased kuulusid erinevatesse ideoloogilistesse gruppidesse oli osalejail tugevalt välja arenenud ühtsustunne ja ühendatud jõududega töötati mitte ainult referendumi ei-tulemuse, vaid laiemalt Eesti demokraatlikumaks muutmise nimel.

Liitumisvastasus sai alguse üheksakümnendate aastate alguses. Sellega võib seostada Tuleviku Eesti Erakonda. 1996. aastal loodi Liikumine Ei Euroopa Liidule (LEIEL). Sellest kasvas hiljem välja Eesti Iseseisvuspartei.

Spetsiaalselt liitumisvastase kampaania tegemiseks loodud organisatsioonid:
Nimi Lühend Esimees Liikmete arv
Eesti Vabadusliikumine EVL Valter Sääsk <10 liikme
Ühendus Eurodesintegraator - Kalle Kulbok -
Eesti Iseseisvuspartei EIP Vello Leito üle tuhande
Iseseisvus OÜ - Mait Raun ca 10
Uurimiskeskus Vaba Euroopa UKVE Martin Helme 10
Liikumine Ei Euroopa Liidule LEIEL Uno Silberg üle 4000
Teabekeskus Oma Riik TOR Anti Poolamets 10

[7]

Oma eesmärkidena sõnastasid Eesti eurovastased soovi kaitsta Eesti iseseisvust, põhiseadust, demokraatiat, rahvust aga ka näiteks vastu seista näiteks kristlikku kultuuriruumi kuulumisele. Püüti rahvale jah-propaganda kõrval selgitada, et ka teisiti on võimalik. Selle heaks näiteks on loosung: "Iseseisvalt on võimalik". Vaatamata üpriski laiaulatuslikule liikumisele ei suudetud siiski ära hoida Eesti astumist Euroopa Liitu ja pärast seda on nende avalikud esinemised ja tegevus jäänud nõrgemaks. Praegustest erakondadest võib kõige euroskeptilisemaks lugeda Eesti Iseseisvusparteid. Ka Rahvaliit on osades küsimustes olnud euroskeptililne, näiteks ei pooldatud Eesti astumist eurotsooni.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eurobaromeetri uuring, 2009. http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb/eb71/eb71_std_part1.pdf
  2. Sarkozy: Kreeka majanduse kokkukukkumine tähendaks euro mõttetust, Eesti Päevaleht, 06. märts 2010, http://www.epl.ee/artikkel/493185
  3. Prantsuse pank: euro lagunemine on vältimatu, Delfi, 16.02.2010,
  4. Merkel: euro olukord on väga tõsine, E24, 23.11.2010, http://www.e24.ee/?id=346329
  5. Vabariigi valimiskomisjon, http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rh03
  6. Vallaste, Katri. Euroopa Liiduga liitumise vastane liikumine Eestis, Riigikogu Toimetised
  7. Vallaste, Katri. Euroopa Liiduga liitumise vastane liikumine Eestis, Riigikogu Toimetised