Sooline võrdõiguslikkus

Allikas: Vikipeedia

Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.

Soolisest võrdõiguslikkusest Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Traditsioonilised soostereotüübid on Eesti inimeste mõtlemises väga tugevalt kinnistunud. Eesti ühiskond on ajalooliselt olnud vägagi traditsionaalne ning soorollid, mis kujunesid kauges minevikus on paljus säilinud tänaseni. 1990ndad olid Eestis väga kiire ülemineku periood, kus toimusid fundamentaalsed muutused majanduses, poliitikas ja ühiskonnas. See oli aeg, kus ka ebamõistlik ebavõrdsus oli teatud mõttes õigustatud – majanduses oli tähtis võimalikult kiire eemaldumine nõukogude käsumajanduse mudelist, rahvussuhete puhul oli vajalik võimalikult kiire Eesti rahvusriigi taastamine.

Praeguseks on ebamõistlik ebavõrdsus majanduses ja rahvussuhetes muutunud enam mitte osaks lahendusest, vaid probleemiks, mis nõrgendab ühiskonna sidusust ja jätkusuutlikkust. Kiirel üleminekuajal ei olnud sugudevahelise poliitilise ebavõrdsuse temaatika päevakorral. Üleminekuaega iseloomustas spetsiifiline poliitika tegemise stiil – fundamentaalsete muutuste läbiviimine eeldas kiiret, jõulist ja eeskätt peaeesmärgi realiseerimisele suunatud tegutsemist. Praeguseks on olukord muutunud, üleminekuperiood on läbi. Uus aeg eeldab ka uut poliitika tegemise stiili, kus võimalikult paljude elanikkonnagruppide kaasamine ning seda kindlustavad hoolivuse, solidaarsuse ja sallivuse põhimõtted nihkuvad keskseteks ühiskonna normaalset arengut kindlustavateks faktoriteks. Just selles kontekstis võibki väita, et naiste suur alaesindatus Eesti poliitikas muutub üha tõsisemaks probleemiks. Meil on levinud arvamused, et:

  • Ühiskonnas ei peeta õigeks naise osalemist poliitikas
  • Poliitika ei ole naiste ala
  • Mehed on poliitikutena asjatundlikumad kui naised
  • Meestel on naistega võrreldes rohkem rahalisi võimalusi tipp-poliitikaga tegelemiseks
  • Meestel on naistega võrreldes rohkem sotsiaalset kapitali, mida on vaja poliitikaga edukalt tegelemiseks
  • Meeste ülesanne on tegeleda peamiselt ühiskondlike asjadega, naiste ülesanne aga tegeleda peamiselt koduste asjadega
  • Poliitika on liialt räpane mäng ja naistele omased iseloomujooned ei võimalda tulemuslikku osalemist poliitikas

2005. aasta uurimus soolise võrdõiguslikkuse kohta Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

2005. aastal tehtud seire andmetest selgub, et iga viies naine (22%) ja iga kolmas mees (33%) on arvamusel, et meestel ja naistel on Eesti tööturul võrdsed võimalused. Hoopis enam on neid, kes arvavad, et meestel on paremad võimalused: meestest on sellisel arvamusel peaaegu pooled, naistest peaaegu 2/3. Seire andmed kinnitavad, et naistest peaaegu pooled (46%) ja meestest üle poolte (56%) pooldavad arvamust, et "naised ei suuda pere eest hoolitsemise tõttu tööle pühenduda". Olukorda ei pea õigeks iga neljas naine ning iga viies mees. "Üldlevinud on arusaam, et mehed on paremad juhid kui naised": meeste seas oli nõustujaid peaegu 2/3, ka naiste seas enam kui pool. Üks väheseid arvamusi, mille osas olid vastajad enam-vähem ühel meelel, oli see, et Eesti mehed ei nõustu töötama nii madala palga eest kui naised.

Enamasti tunnistatakse, et Eestis on tegemist sugupoolte tööjaotuse sellise mudeliga, kus mees ja naine on küll mõlemad palgatööl, kuid kodus ei kuulu hoolitseja roll meeste kohustuste hulka.

Soolise võrdõiguslikkuse eestvedajaid Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]