Leping

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib tsiviilõiguslikust lepingust; avalik-õigusliku lepingu kohta vaata artiklit Haldusleping; riikidevahelise lepingu kohta vaata artiklit Rahvusvaheline leping; teoloogia mõiste kohta vaata artiklit Leping (religioon); Hiina linna kohta vaata artiklit Leping (linn).

Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.[viide?]

Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.[viide?]

Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega.[viide?]

Lepingu elemendid[muuda | muuda lähteteksti]

Lepingu elemendid on[viide?]:

  • Tahe - poolte tahe muudab lepingud siduvateks.
  • Tahteavaldus - tavapäraselt koosneb see element pakkumusest (ofert) ja nõustumusest (aktsept).
  • Kokkulepe on tahete kooskõla, milleni on jõutud tahteavalduste vahetamisega.
  • Vastutasu on lepingu element üldises õiguses.

Lepingutüübid võlaõigusseaduses[muuda | muuda lähteteksti]


Lepingu täitmise tagatised[muuda | muuda lähteteksti]

Lepingu täitmist võib tagada järgmiste vahenditega[viide?]:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]