Harilik kakaopuu

Allikas: Vikipeedia
Harilik kakaopuu
Harilik kakaopuu
Harilik kakaopuu
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kassinaerilaadsed Malvales
Sugukond: Haisupuulised Sterculiacea
Perekond: Kakaopuu Theobroma
Liik: Harilik kakaopuu
Sünonüümid
  • Theobroma cacao f. leiocarpum (Bernoulli) Ducke
  • Theobroma cacao f. pentagonum (Bernoulli) Cuatrec.
  • Theobroma leiocarpum Bernoulli
  • Theobroma pentagonum Bernoulli
  • Theobroma sativum (Aubl.) Lign. & Le Bey
  • Theobroma sphaerocarpum A. Chev.[1]

Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) on haisupuuliste sugukonda kakaopuu perekonda kuuluv puu.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kakaopuul klassifitseeritakse järgmised alamliigid ja sordid:

Botaanilised tunnused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Kuni 4 dm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad. Noored lehed on punased. Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.[3][4]

Kakaopuu õied

Kakaopuu viljad on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased, rohelised, pruunid või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba.[3][4]

Kromosoomistik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kakaopuu diploidne kromosoomiarv on 20.[5]

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.

Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias.[3].

akaopuuistanduse kakaopuu koos viljaga

Saadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kakaopuu peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned - neist valmistatakse kakaovõid, kakaopulbrit, kakaod ja šokolaadi.

Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.[3]

Vili ja seemned[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kakaopuu seemned

Kakaovili on üsna paksu koorega mari. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi[4][6]. Mari on justkui 5 kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.

2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja kakaopuu istanduste kogupindala oli 8,54 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.[7]

Maailma suurimad kakaotootjad 2008. aastal[7]
Riik Toodang Osakaal
Elevandiluurannik Elevandiluurannik 1 370 000 t 34,1%
Indoneesia Indoneesia 792 761 t 18,5%
Ghana Ghana 700 000 t 16,3%
Nigeeria Nigeeria 500 000 t 11,7%
Brasiilia Brasiilia 202 030 t 4,7%
Kamerun Kamerun 187 532 t 4,4%
Ecuador Ecuador 94 300 t 2,2%
Paapua Uus-Guinea Paapua Uus-Guinea 48 800 t 1,1%
Colombia Colombia 44 740 t 1,0%
Dominikaani Vabariik Dominikaani Vabariik 42 154 t 1,0%
Maailm kokku 4 287 917 t 100%

Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekonnas skisofreeniat jt närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid ja kakao allergiat.

Kakaovõi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kakaovõi

Kakaovõid valmistatakse tänapäeval tööstuslikult kakaopuu seemnetest. Valminud või on pooltoode. Seda vajatakse toiduainetetööstustes, kulinaarias ja kodustes majapidamistes.[8][9][10]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr[11].

Tollest ajast saadik on kakaopuu seemned Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.[3]

Esimesena eurooplastest nägid kakaoube Kolumbuse meeskonna liikmed 1502, kuid tegelikult said eurooplased kakaost aimu alles Hernan Cortezi kohtumisel Montezumaga asteekide pealinnas Tenochtitlanis 1519. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, kuhu lisati vanilli, kajenni paprikat ja teisi pipraid ning kõrvitsaseemneid, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati Hispaania õukonnas esimest korda 1544.

Šokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel.[3]

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda 1753 Linnaeus, kes andis talle ladinakeelse nime Theo broma, mis tähendab kreeka keeles jumalate toitu.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Sissekanne GRIN-is, Veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) (inglise keeles)
  2. A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen, Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105-117, Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition, Veebversioon (vaadatud 18.03.2014) (inglise keeles)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn, "Varrak" 2007
  4. 4,0 4,1 4,2 A. Raal (2010). "Kakaopuu: harilik kakaopuu", in A. Raal: Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, 1, Eesti: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 906-907. ISBN 978-9985-70-313-7. 
  5. X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex,The genome of Theobroma cacao, Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736, (inglise keeles)
  6. H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. Food chemistry, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0, Google'i raamat veebiversioon (inglise keeles)
  7. 7,0 7,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org. Kasutatud 30.12.2010. (inglise)
  8. C.M.D. Man, Adrian A. Jones. Shelf Life Evaluation of Foods, 2000, ISBN 0-8342-1782-1, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) (inglise keeles)
  9. N. Sinha. , 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,Handbook of Food Products Manufacturing, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014)
  10. A. Crozier, H. Ashihara, F. Tom?s-Barbéran. Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health, 2011. ASINB005WH4J3K, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) (inglise keeles)
  11. J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas, Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736, (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]