Harilik kakaopuu

Allikas: Vikipeedia
Edit-copy orange button.svg See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.
Harilik kakaopuu
Cocoa Pods.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Selts: Kassinaerilaadsed Malvales
Sugukond: Haisupuulised Sterculiacea
Perekond: Kakaopuu Theobroma
Liik: Harilik kakaopuu
Ladinakeelne nimetus
Theobroma cacao
L.

Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) on haisupuuliste sugukonda kakaopuu perekonda kuuluv puu. Kakaopuu seemnetest valmistatakse kakaod.

Sisukord

Botaanilised tunnused [muuda]

Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Kuni 4 dm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad. Noored lehed on punased. Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.[1][2]

Kakaopuu viljad on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased, rohelised, pruunid või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba.[1][2]

Õied [muuda]

Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.[1]

Vili ja seemned [muuda]

Kakaovili on üsna paksu koorega mari. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi[2][3]. Mari on justkui 5 kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.

Seemne koor ja D-vitamiin [muuda]

Kakaoseemne koorena käsitletakse iga üksiku kakaooa koort, mis eemaldatakse pärast kääritamist. 1935. aasta uurimuse kohaselt sisaldasid Gold Coastis kasvanud Forastero (Amelonado) ja päikesevalguse käes kääritatud kakaoubade koored D-vitamiini kuni 28 IU/g ja see oli tunduvalt rohkem kui pimedates kastides kääritatud ubadel[4]. Samuti leidsid nad koores A- ja B-sterooli (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933)), kuid kuna katses kasutati fermenteerunud kakaokoori, siis ei osanud uurijad vastata, kas steroolid on ka töötletamata koores või moodustus ergokaltsiferool (tavatermin) üksnes välistegurite toimel.[4].

Kakaokoored kui tootmise kõrvalprodukt söödetakse kas kariloomadele või komposteeritakse.[5]

Kakaooad [muuda]

Kakaooad

Kakaoseemneid hakatakse pärast 2-8 päeva kestvat kääritamist ehk fermenteerimist kas päikese käes või kuivatis kakaoubadeks nimetama.

Brasiilias Ilhéuses 30 tundi pärast kääritamise algust võetud oanäidise fülogeneetiline uuring tuvastas rikkama mikrofloora kui algselt arvatud:[6][7]

Kakaoseemned on kõrge toiteväärtusega. Need sisaldavad ligi 50% rasva. Seemned soodustavad seedimist ja vähendavad loomsete valkude tekitatud allergiat, suurendavad kuseeritust (teobromiin), laiendavad veresooni ja parandavad erektsiooni, hõlbustavad hingamist ning ergutavad südame ja vereringeelundkonna tööd.[2][8]

Kromosoomistik [muuda]

Kakaopuu diploidne kromosoomiarv on 20.[9]

Ajalugu [muuda]

Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr[10]. Arheoloogiliste ja keemiliste analüüside kaudu (sh radiosüsiniku meetod) on tuvastatud alkaloidi teorbomiini jälgi juba varasemastki ajast[11]

Tollest ajast saadik on kakao Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.[1]

Esimesena eurooplastest nägid kakaoube Kolumbuse meeskonna liikmed 1502, kuid tegelikult said eurooplased kakaost aimu alles Hernan Cortezi kohtumisel Montezumaga asteekide pealinnas Tenochtitlanis 1519. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati Hispaania õukonnas esimest korda 1544.

Šokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel.[1]

Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda 1753 Linnaeus, kes andis talle ladinakeelse nime Theobroma, mis tähendab jumalate toitu.

Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias.[1]. Levinuimad kakaosordid on Criollo, Forastero ja Trintario. [12]

Maailma suurimad kakaotootjad 2008. aastal[13]
Riik Toodang Osakaal
Côte d'Ivoire Côte d'Ivoire 1 370 000 t 34,1%
Indoneesia Indoneesia 792 761 t 18,5%
Ghana Ghana 700 000 t 16,3%
Nigeeria Nigeeria 500 000 t 11,7%
Brasiilia Brasiilia 202 030 t 4,7%
Kamerun Kamerun 187 532 t 4,4%
Ecuador Ecuador 94 300 t 2,2%
Paapua Uus-Guinea Paapua Uus-Guinea 48 800 t 1,1%
Colombia Colombia 44 740 t 1,0%
Dominikaani Vabariik Dominikaani Vabariik 42 154 t 1,0%
Maailm kokku 4 287 917 t 100%

2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja istanduste kogupindala oli 8,54 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.[13]

Keemiline koostis [muuda]

Kakaoubadest valmistatud toodete keemiline koostis sõltub valmistamise ja tarbimise viisidest. Farmakognoosias pakuvad huvi seemnetes leiduvad looduslikud ühendid ning kasutamine ja kakaopuu viljade raviomadused.

Seemned sisaldavad:[2][8][14][12][3][15][16][17]

  1. primaarseid metaboliite:
  2. sekundaarseid metaboliite:

Kakaoube ja kakaovõid kasutatakse mõningal määral ka astma, kopsupõletiku, köha ja külmetuse raviks ning tselluliidi, hemorroidide ja kõrgvererõhutõve ehk hüpertoonia ravis. Kakaoubade antioksüdatiivsete ühendite sisaldus on väga suur. Need ühendid kiirendavad lümfisüsteemi tööd keemiliste signaalide ja rakuretseptorite kaudu.[18]

Võimalikult looduslikus keskkonnas kasvanud ja minimaalselt töödeldud kakaotaime seemnetest saadud kakaorasv suudab sekkida kehaomase kolesterooli metabolismi, muutes keha elundite ja süsteemide ja geenide võrgustike tööd.[19][20][15]

Kakaovõi

Kakaovõi [muuda]

Kakaovõid valmistatakse tänapäeval tööstuslikult. Selleks kogutakse sobiva valmidusastmega seemned, need fermenteeritakse, koored eemaldatakse ja jahvatakse väga peeneks pudruks nimetusega "liköör", edasi kuumutatakse, vajadusel mitu korda, temperatuurini 80–230 °C. Valminud või on pooltoode. Seda vajatakse toiduainetetööstuses ja kokanduses.[21][22][23]

Kakao ja šokolaad igapäevases tarbimises [muuda]

Kakao

Kakaojook ja kakaovõist valmistatud šokolaadid (milles kakaovõi sisaldus võib ulatuda kuni 99%) sisaldavad alkaloidi teobromiini ja tavaliselt vaid vähesel määral kofeiini, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud kohviubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.

Arvatakse, et biogeensed amiinid võivad põhjustada migreenihooge ning pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.[1][2]

Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekonnas skisofreeniat jt närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid.[19][20]

Kakao ja ravimite kõrvaltoimed [muuda]

Kakao ja mitmed retseptiravimid konkureerivad (elunevad) kehas samade signaliseerimis- ja transpordisüsteemide, rakkude, geenide, hormoonide, ensüümide, transkriptsioonifaktorite ja DNA komplekteerimise kaudu, seega tuleks arstiga toitumise osas konsulteerida, kui Teile on määratud kolesterooli- või vererõhualandajaid, blokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne.[24]

Viited [muuda]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn, "Varrak" 2007
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 A. Raal (2010). "Kakaopuu: harilik kakaopuu", in A. Raal: Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, 1, Eesti: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 906-907. ISBN 978-9985-70-313-7. 
  3. ↑ 3,0 3,1 H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. "Food chemistry". 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0 Google`i raamat (inglise keeles)
  4. ↑ 4,0 4,1 A.W. Knapp, K.H. Coward, The Vitamin D activity of Cacao Shell, Biochemical Journal 1935, [1]
  5. ↑ F. Hardy, Cacao Manual 1960. Inter-American Institute of Agricultural Sciences, Google`i raamat (inglise keeles)
  6. ↑ K. Illeghems, L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity, Uurimus (inglise keeles)
  7. ↑ M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans, International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, lk. 336-340,[2] (inglise keeles)
  8. ↑ 8,0 8,1 A. Raal (2010). in A. Raal: Farmakognoosia, 1, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 97-99. ISBN 978-9949-19-412-4. 
  9. ↑ X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex, The genome of Theobroma cacao. Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736, [3] (inglise keeles)
  10. ↑ J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas, Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736, Artikkel (inglise keeles)
  11. ↑ J.S. Henderson, R.A. Joyce, G.R. Hall, W. Jeffrey Hurst ja P.E. McGovern. Chemical and archaeological evidence for the earliest cacao beverages. www.pnas.org_cgi_doi_10.1073_pnas.0708815104 PNAS 2007, vol. 104, 48, lk. 18937–18940, [4] (inglise keeles)
  12. ↑ 12,0 12,1 A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen. Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition. Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105-117, [5] (inglise keeles)
  13. ↑ 13,0 13,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org, Kasutatud 30.12.2010. (inglise)
  14. ↑ [6]
  15. ↑ 15,0 15,1 C.L. Keen, R.R. Holt, P.I. Oteiza, C.G. Fraga, H.H. Schmitz, Cocoa antioxidants and cardiovascular health. American Journal of Clinical Nutrients January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, Artikkel (inglise keeles)
  16. ↑ C.E. Hansen, M. del Olmo, C. Burri, Enzyme activities in cocoa beans during fermentation, DOI: 10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2<273::AID-JSFA40>3.0.CO;2-M, Journal of the Science of Food and Agriculture, Volume 77, Issue 2, lk. 273–281, juuni 1998, [7] (inglise keeles)
  17. ↑ R. Ross. Watson, V.R. Preedy, S. Zibadi, Chocolate in Health and Nutrition, 2013, ISBN: 978-1-61779-802-3,Google`i raamat (inglise keeles)
  18. ↑ S.J. Crozier, A.G. Preston, J.W. Hurst, M.J. Payne, J. Mann, L. Hainly ja D.L. Miller, Cacao seeds are a "Super Fruit": A comparative analysis of various fruit powders and products, Uurimus (inglise keeles)
  19. ↑ 19,0 19,1 B.L. Roth. The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics, 2006. ISBN: 1-58829-568-0, Google`i raamat (inglise keeles)
  20. ↑ 20,0 20,1 Danik M. Martirosyan, Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS, Google`i raamat (inglise keeles)
  21. ↑ C.M.D. Man, Adrian A. Jones. Shelf Life Evaluation of Foods, 2000, ISBN 0-8342-1782-1, Google`i raamat (inglise keeles)
  22. ↑ N. Sinha. Handbook of Food Products Manufacturing, 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,Google`i raamat (inglise keeles)
  23. ↑ A. Crozier, H. Ashihara, F. Tom?s-Barbéran. Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health, 2011. ASIN B005WH4J3K, http://books.google.ee/books?id=uwqt9eWPBX8C&printsec=frontcover&dq=Teas,+Cocoa+and+Coffee:+Plant+Secondary+Metabolites+and+Health&hl=et&sa=X&ei=uSxdUbj2IaiN0AXEXg&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat] (inglise keeles)
  24. ↑ W. Rosen, A.T. Weil. From Chocolate to Morphine: Everything You Need to Know About Mind-Altering Drugs, 2008, ISBN 0-618-48379-9, Google`i raamat (inglise keeles)

Kirjandus [muuda]

  • A. Raal, "Farmakognoosia", 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4
  • A. Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 906-907, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2010, ISBN 978 9985 70 313 7

Välislingid [muuda]

Commons-logo.svg
 Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Theobroma cacao
Commons-logo.svg
 Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Cocoa beans
  • B.L. Roth. The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics, 2006. ISBN: 1-58829-568-0, Google`i raamat
  • Danik M. Martirosyan. Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS. Google`i raamat
Pärit leheküljelt "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_kakaopuu&oldid=3617903"