Harilik kakaopuu
| Harilik kakaopuu | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||
|
||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||
| Theobroma cacao L. |
Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) on haisupuuliste sugukonna kakaopuu perekonna liik.
Sisukord |
[redigeeri] Botaanilised tunnused
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrgune, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga puu. Kuni 40 cm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad ning noored lehed on punased. Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.[1]
Kakaopuu viljad on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba.[1]
[redigeeri] Levik ja kasvatamine
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Côte d'Ivoire |
1 370 000 | 34,1 |
 Indoneesia |
792 761 | 18,5 |
 Ghana |
700 000 | 16,3 |
 Nigeeria |
500 000 | 11,7 |
 Brasiilia |
202 030 | 4,7 |
 Kamerun |
187 532 | 4,4 |
 Ecuador |
94 300 | 2,2 |
 Paapua Uus-Guinea |
48 800 | 1,1 |
 Colombia |
44 740 | 1,0 |
 Dominikaani Vabariik |
42 154 | 1,0 |
| Maailm kokku | 4 287 917 | 100 |
Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias.[1]
2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja instandike kogupindala oli 8,54 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.[2]
[redigeeri] Ajalugu
Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr. Tollest ajast saadik on kakao Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.[1]
Esimesena eurooplastest nägid kohviube Kolumbuse meeskonna liikmud 1502, kuid tegelikult said eurooplased kohvist aimu alles Hernan Cortezi kohtumisel Montezumaga asteekide pealinnas Tenochtitlanis 1519. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati Hispaania õukonnas esimest korda 1544.
Šokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel.[1]
Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda 1753 Carl von Linné, kes andis talle ka teadusliku nime Theobroma, mis tähendab jumalate toitu.
[redigeeri] Toime
Kakao on kõrge toiteväärtusega, aitab kaasa seedimisele, suurendab kuseeritust, vähendab allergiat, hõlbustab hingamist ja ergutab südant. Kakaod ja kakaovõid kasutatakse mõningal määral ka astma, kopsupõletiku, köha ja külmetuse raviks ning tselluliidi, hemorroidide ja kõrge vererõhu ravis. Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.[1]
Kakao ja šokolaad sisaldavad tavaliselt vaid vähesel määral kofeiini, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu kohv: unetus, ärrituvus, vererõhu tõus ja kõrvetised. Biogeensed amiinid võivad põhjustada migreenihooge.[1] Pikaajaline tarbimine suurel hulgal võib põhjustada sõltuvust.
[redigeeri] Viited
[redigeeri] Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Harilik kakaopuu |
|
|
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Harilik kakaopuu |
