Daugavgrīva
Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959. aastast on Riia osa.
Daugavgrīva piirkonnas elasid 13. sajandil liivlased.
Piiskop Alberti ajal rajati sinna Dünamünde klooster (lätipäraselt Daugavgrīva klooster), mille esimeseks abtiks oli Lippe Bernhard. 20. augustil 1228. aastal, kui Daugavgrīva klooster rüüstati kohalike poolt.
Daugavgrīva abtid:
- Theoderich, 1205–1211;
- Gottfried, 1211–1227;
1305. aastal ostis Dünamünde Liivi ordu, kes rajas sinna linnuse ja komtuurkonna.
15. sajandi lõpul liideti viimane Liivi ordu maamarssali valdustega. Linnus sai rängalt kannatada ordu ja Riia linna vahelises sõjas 1480. aastatel, mil see sisuliselt hävitati. 1491. aastal, kui Wolter von Plettenberg oli riialasi võitnud, kohustas ta neid seda uuesti üles ehitama.
Liivi sõja ajal otsene sõjatgevus Daugavgrīvani ei ulatunud ja ta kuulus alates 1562. aastast Poola, 1600–1605 ja alates 1621. aastast aga Rootsi võimu alla. 1710. aastal langes ta koos Riiaga Venemaa tsaaririigi valdusse.
1959. aastal liideti Daugavgrīva Riia linnaga ja ta on sellest ajast alates Riia linna rajoon.
