Iļģuciems

Iļģuciems (saksa keeles Ilgezeem) on asum Lätis, Riia linna Kurzeme rajooni osa pindalaga 2,442 km². Asub Dzirciemsist põhjas, Imantast idas ja Spilvest lõunas. 24 893 elanikku (2010).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Iļģuciemsi aladel asusid 1226. aastast Püha Mäe konvendi maad, need eraldas kloostrile Wilhelm Modenast. Neil maadel asus võõrastemaja, mida teati kui Heiligen Geist Hof, alamsaksa keeles hiligen geest hove. Hiljem muutus see nimetus lätipärasemaks Hiligzeemiks, seejärel Ilgezeemiks ja lõpuks sai piirkond tänapäevase nime.

Iļģuciems 18. sajandil. Johann Christoph Brotze kogust

17. sajandist kuulusid need maad Baltā mõisale, lisaks ehitati sinna veel Nordecki mõisa peahoone. 1786. aastal arvati need maad Riia linna koosseisu.

18. sajandil rajati asumi maadele mitmeid vabrikuid ja Iļģuciems hakkas kujunema tööstuspiirkonnaks. Esimene neist oli Loderi manufaktuur, mis rajati juba 1794. aastal. Järgnesid Schmidti masinatehas 1845. aastal ja aktsiaselts Tekstiil. Hiljem lisandus veel Iļģuciemsi klaasivabrik ja mitmed teised ettevõtted. Aastal 1892 sai alguse Iļģuciemsi turg. Teine Riias Daugavat ületav sild raudteesilla järel ühendas asumi ülejäänud linnaga.

20. sajandi alguses hakkas asumisse käima tramm. 1926. aastal valmis sealse tsemendivabriku teenindamiseks mõeldud raudtee, millel avati Iļģuciemsi raudteejaam, Nõukogude ajal ehitati selle ümbrusse veel teisigi tööstusettevõtteid. Juba 1930. aastatel ehitasid ettevõtjad Iļģuciemsi aladele tüüpprojekti põhjal valminud tööliselamuid, aga 1950. aastatel hakkasid sinna kerkima paneelelamud. Asumi tähtsaim park on Nordecki mõisa park.

Iļģuciemsis on elanud Raimonds Pauls.