Dzirciems

See artikkel räägib Riia linnaosast; samanimelise küla kohta Ugāle vallas vaata artiklit Dzirciems (Ugāle vald), samanimelise küla kohta Zentene vallas vaata artiklit Dzirciems (Zentene vald)

Dzirciems on asum Lätis, Riia linna Kurzeme rajooni osa pindalaga 2,44 km². Asub Iļģuciemsist lõunas, Imantast idas ning Ķīpsalast läänes. 12 856 elanikku (2010).

Dzirciemsi asumi madalamad osad ulatuvad Daugava ääres vaevu üle merepinna. Samas asub asumis Riia kõige kõrgem punkt – 28 meetri kõrgune Dzegužkalns samanimelises pargis.

Dzirciemsi vanim maaomanik oli Riia Püha Jüri hospidal. Aastaks 1692 oli asumisse kerkinud 102 maja. XVII sajandil asustasid seda ala põhiliselt lätlased. Dzirciemsi aladele rajati aastal 1667 kool, kus aastal 1689 õppisid ainult läti lapsed.

XVIII sajandi lõpus asus sinna elama Preisi konsul ja kaupmees Helmund, kellele kuuluv firma Helmund & Sohn rajas asumisse esimese vabriku. Jānis Šteinhauers rajas asumisse hollandi tuuliku ja paberivabriku, mis oli esimene paberivabrik Riia linnas. Aktiivsemalt hakati asumisse tööstusettevõtteid rajama siiski XIX sajandi teisel poolel. Tekkisid turbiine, aniliinvärvi, parketti ja lakki tootvad ettevõtted. Aastal 1863 valmis õlleteheas "Iļģuciems", mis oli esimene õlletehas Lätimaal. Aastal 1870 valmis teine õlletehas "Tanheizers", aga aastal 1930 kolmas – "Aldaris". Aastal 1945 liideti need õlletehased ühte.

Dzirciemsi aladel asusid ka Dresdeni mõis ja Gerstenmeieri mõis.

Aastal 1893 kavandas Georg Kuphaldt Dzegužkalnsi ümber pargi, mis valmis lõplikult aastaks 1911. Parki ehivad lava ja kohvik-paviljonid.

Daugava haru Zundi äärsed maad kuulusid XIX sajandi lõpus rikkale puiduga kaubitsevale Georg Wilhelm Schröderile. Aastal 1902 ehitas ta sinna tolle aja kohta moodsad elumajad. Põhiosa hoonetest on aga kerkinud Nõukogude võimu ajal Dzirciemsi tänava ümber. Selle tänava järgi on asum ka nime saanud.

Dzirciemsis asub Riia Stradiņši Ülikooli aastal 1987 rajatud hoonetekompleks.