Voleri

Voleri on asum Läti pealinna Riia Kurzeme rajooni osa pindalaga 5,315 km². Asub Daugava kaldal Spilvest ja Bolderājast idas. 309 elanikku (2010).

Voleri alad kuulusid vaatamata Riia lähedusele aastail 1561–1795 Kuramaa hertsogiriigile. Asumi alal asus mitu mõisa, neist Voleri mõisa järgi on asum ka nime saanud. Piirkonnas olid kõrtsid ja rohumaad. Piirkond jäi XIX sajandini põllumajanduslikuks alaks. Aastal 1736 ostis Voleri mõisa lätlasest ettevõtja Jānis Šteinhauers või Johann Steinhauer, kes pani seal käima vee jõul töötava saekaatri. Riiaga liideti piirkond aastal 1824.

1930. aastatel hakkasid Daugava jõe kõrgemale tammile kerkima elumajad. Pärast Läti iseseisvumist rajatud tamm ongi piirkonna suurim ehitis. Aastaks 1938 elas Voleris juba 789 inimest.

Asumi põhjapoolses osas asuvad endise Krēmeri mõisa aladel endise Krēmeri asula maad. Tänapäeval asub seal tööstuspiirkond ja seda ala loetakse Voleri osaks. Kahe vanema piirkonna vahel asub tänapäeval sadam. Varem asus seal Dreiliņi mõis, selle lähistel aga Kronmanni mõis. Tammitagustel aladel asusid Beckeri mõis ja Hapaki mõis.

Kuna piirkonnas on tänapäeval vähem rahvast kui varem ja kuna tammi tagused niisked aasad pakuvad lindudele häid elupaikasid, siis on Voleris palju linde.

Tänav Voleris
Voleri üleujutatavad aasad
Rada Krēmeris

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Voleri koduleht (läti keeles)