Burchard Christoph von Münnich

Allikas: Vikipeedia
Burchard Christoph von Münnich
Münnichite vapp

Krahv Burchard Christoph von Münnich (vene: Христофор Антонович Миних, фон Миних) (19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis, Oldenburg Põhja-Saksamaa16. oktoober 1767) oli Venemaa Keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728).

Sõjaväeteenistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Burchard Christoph von Münnich oli pärit Saksamaalt, kuid alustas sõjeväeteenistust Savoia prints Eugeni juhitavas sõjaväes ja astus 1721. aastal Venemaa keisririigi teenistusse, inseneriteenistuse kindralmajori (kindralporutšiku) auastmes.

Keiser Peeter I korraldusel juhatas ta Laadoga kanali ja Tosna jõe tammi ehitust.

Pärast keiser Paul I kolimist Moskvasse määrati Burchard Christoph von Münnich Ingerimaa, Soome ja Karjala kindralkuberneriks 17281734 ja aastast 1732. ka Peterburi kindral-politseimeister.

Burchard Christoph von Münnich täitis samaaegselt mitut riiklikku ametikohta: aastail 1729–1735 oli ta kindral-feldzeugmeister, aastast 1732 ka ministrite kabineti liige ja Sõjakolleegiumi president.

Keisrinna Anna Ivanovna valitsemisajal tegi tihedat koostöös samuti saksa päritolu Kuramaa hertsogiriigist pärit Bironidega.

Uuendused Venemaa sõjanduses ja kaitserajatistes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Burchard Christoph von Münnich viis uuendusena sisse vene sõjaväkke raskeratsaväe ehk kürassiiride ja husaaride väeosad ning asutas ka sõjaväes inseneriväeosad ja Maismaa šljahtapaažikorpuse (1732), mille direktor von Münnich aastail 17311741 ise oli.

Von Münnich juhatas Venemaa keisririigi fortifikatsioonitööde peadirektorina (alates 1727. aastast) Peeter-Pauli kindluse ümberehitust, mille tulemusena lisati kindlusele Johanni ja Aleksei ravelliinid, juhatas ka Kroonlinna kindlus ehitust ja osales Viiburi kindluse ja Schlüsselburgi kindluse projekteerimisel, kokku juhatas ligi 50 kaitseehitise rajamist.

Ta oli keisririigi sõjavägede ülemjuhataja Vene-Türgi sõjas 173539 ja Venemaa Keisririigi peaminister aastatel 174041.

Osalused riigipööretes ja langus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast keisrinna Anna Ivanovna surma 1740. aastal regendikandidaadi Anna Leopoldovna, (kes oli abielus Anton Ulrich von Braunschweigiga), nõusolekul kukutas võimul ja vahistas von Münnich Ernst Johann Bironi, toetuse eest Anna Leopoldovnale määrati ta 1. ministriks ja Sõjadepartemangu juhiks.

Pärast uue keisrinna Jelizaveta Petrovna trooniletõusu 28. novembril 1740 vahistati von Münnich tema käsul. Õukonnas liigset võimu ja sageli valitsejanna valikul sõnaõigust omanud 60-aastane von Münnich mõisteti riigireetmise eest surma, kuid keisrinna andis armu ja Münnich saadeti 1742. aasta jaanuaris asumisele Siberisse Tobolski kubermangu väikelinna Pelmi. Sinna järgnes talle ka abikaasa Barbara Eleonore.

Pärast Jelizaveta surma 25. detsembril 1761 ja järjekordse valitseja, seekord keiser Peeter III trooniletõusu, lubati von Münnichil 1762. aastal Peterburi tagasi tulla. 18. veebruaril 1762 lahkus ta pärast 20-aastast asumist Siberist. Peeter III ennistas ta aunimetused, tagastas osa konfiskeeritud mõisaid ja nimetas ta keisririigi nõukokku. Taas osaledes riigijuhtimises oli Münnich vastu Peeter III alustatud ümberkorraldustele Vene sõjaväes, kus Peeter kavatses kasutusele võtta Preisi sõjaväes kasutatava väljaõppe ja käitumiskavad. Münnich oli vastu ka Peeter III plaanile alustada sõda Taaniga.

28.–29. juunil 1762 toimus Peterburis Katariina II ja kaardiväepolkude poolt riigipööre, mille käigus von Münnich soovitas Peeter III-l võtta tarvitusele aktiivsed kaitseabinõud, kuid Peeter III eiras neid soovitusi. Pärast vandenõu tulemusena riigipöörde läbiviimist ei tarvitanud uus keisrinna Katariina II von Münnichit, vaid määras ta lojaalsuse eest Kroonlinna, Tallinna ja Paldiski sõjasadamate peadirektori kohale.

Burchard Christoph von Münnich ja Eestimaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti- ja Liivimaal juhtis ta Paldiski sõjasadama ja Riia kindluse ehitust ning oli Luunja mõisnik. 1732. aastal immatrikuleeriti Burchard Christoph von Münnich Eestimaa rüütelkonda.

Viimastel eluaastatel tegeles von Münnich Kroonlinna sadama ja Paldiski sõjasadama ning Laadoga kanali ehitamise juhtimisega.

Krahv Burchard Christoph von Münnich suri 16. oktoobril 1767 84-aastasena ning maeti algul Peterburi Luteriusu kirikusse, mis oli ehitatud tema organiseerimisel kogutud vahendite eest, aga hiljem maeti ümber perekonna kalmistule kodumõisas Luunjas (mõis hävis 1960. aastatel). Tartu Jaani kirikus asub Münnichite perekonna vapp ja hauakabel.

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abielud ja lapsed

1. 1705 abiellus B.C von Münnich Christine Lucretia von Witzlebeniga (1685–1727). Abielust sündis 13 last, kellest suureks kasvas vaid 4:

2. 1728 abiellus B.C von Münnich Peterburis Barbara Eleonore von Saltõkovaga (sünd. von Maltzan) (1691–1774), Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna õuemeister. Sellest abielust lapsi ei sündinud.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]