Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Esimeseks Preisimaa hertsogiks oli endine Saksa ordu kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern, kes 1525. aastal muutis Preisimaal asuvad orduvaldused ilmalikuks hertsogkonnaks. Sellest ajast kuni 1660. aastani oli Preisimaa hertsog Poola kuninga vasall. Lisaks viis esimene hertsog Albrecht Preisimaal läbi reformatsiooni, mistõttu sellest sai esimene ametlikult luterlik riik Euroopas.
Preisimaa hertsogi võim oli küllaltki suur, kuid 1560. aastatel hakkas esimese hertsogi vananedes omandama olulist mõju hertsoglik nõukogu, mille roll tugevnes veelgi, kui hertsogiks sai nõrgamõistuslik Albrecht Friedrich. Pärast viimase surma 1618. aastal sai Preisimaa hertsogiks Brandenburgi kuurvürst Johann Sigismund ning sellest alates olid kuni 1701. aastani Preisimaa hertsogiteks Brandenburgi markkrahvid. Kuni selle ajani oli ametlikult tegemist kahe eraldiseisva riigi, Brandenburgi ja Preisimaaga, mis olid omavahel personaalunioonis. Kui moodustati Preisimaa kuningriik, kadus ka Preisimaa hertsogi tiitel.
Preisimaa hertsogid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1525–1568 Albrecht von Hohenzollern
- 1568–1618 Albrecht Friedrich
- 1577–1603 markkrahv Georg Friedrich, administraator
- 1603–1608 kuurvürst Joachim Friedrich, regent
- 1608–1619 kuurvürst Johann Sigismund, kaasregent
- 1618–1619 hertsog Johann Sigismund
- 1619–1640 hertsog ja kuurvürst Georg Wilhelm
- 1640–1688 hertsog ja kuurvürst Friedrich Wilhelm, Suur Kuurvürst
- 1688–1701 hertsog ja kuurvürst Friedrich III