Martin Jervan

Allikas: Vikipeedia

Martin Volmer Jervan VR I/2 (13. mai (vkj 1. mai) 1891 Tallinn15. september 1942 Tšeljabinski vangilaager) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor-meedik).

Martin Jervan sündis Tallinnas Haabersti mõisa taluperemehe ja Tallinna Oleviste kirikuteenri Mart Jervani ja Margarethe Elisabeth Joriku pojana, ning tema üheks ristivanemaks oli Tallinna Oleviste koguduse õpetaja Traugott Hahn.[1] Ta õppis Haabersti vallakoolis (1897–1898), P. Leysti era-algkoolis (1898–1900) ja Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis (1900–1910). Seejärel lõpetas 1914. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja sooritas arstieksamid Petrogradis 1916.

Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti 17. novembril 1914 ja määrati 335. kodukaitseväe osasse nooremaks arstiks, teenis vahelduvalt 17. diviisi laatsareti noorema ordinaatorina ja 66. jalaväe Butõrski polgu noorema arstina, 27. augustist 1917 17. diviisi suurtükiväe brigaadi vanem arst, oli sõjaväearstiks Kroonlinnas ja Daugavpilsi rindel, ning 1917. aasta oktoobrist Tallinnas, kus temast sai 3. jalaväepolgu nooremarst.[2]

Nädal enne Vabadussõda sai 21. novembril 1918 1. jalaväepolgu vanemarstiks ja teenis 30. maist 1919 kuni Vabadussõja lõpuni 1. Diviisi arstina. Vabadussõjas osalemise eest tunnustati teda I liigi 2. järgu Vabadusristiga. 15. jaanuaril 1920 määrati Sõjavägede Tervishoiuvalitsuse ülema Arthur Lossmanni abiks ja peale sõda oli 1926. aastast sanitaarteenistuse lektor Kõrgemas Sõjakoolis, 16. novembrist 1935 Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse ülem ja sai 24. veebruaril 1937 kindralmajor-meediku auastme.

Martin Jervan luges Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilastele loenguid (1938–1939) ja avaldas töid Sõduris ja Eesti Arstis.[3]

1940. aasta Eesti okupeerimisel määrati ta Eesti sõjaväest formeeritud 22. Territoriaal-Laskurkorpuse sanitaarteenistuse ülemaks.

10. märtsil 1941 arreteeriti ja viidi sama aasta suvel Venemaale, kus hukati Tšeljabinski vangilaagris.[4]

Tema vanaonu pojapoeg, veltveebel Rudolf Gustav Martin Jervan (ka Rudolf Järvan; sündinud 29. november (vkj 17. november) 1895 Haabersti mõisas) oli samuti Vabaduse Risti kavaler, kelle saatus on teadmata.[5] [6]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

[7]

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
I/2

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Võitlus mürgiste gaasidega sõjas, Sõduri lisa ; 12 1923 Digar
  • Tervishoidline aruanne juhtimise ja side manöövritest sept. 1927. a., Sõdur, nr. 40, 1927, lk. 974-975 Digar
  • J. Org'i "Moodne Toitlusõpetus I" puhul, Sõdur, nr. 49, 1930, lk. 1393-1395 Digar
  • Sanitaarteenistus ja evakuatsioon : konspekt, Sõjaväe Õppeasutised 1937 Digar

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1891 aasta kiriku sündide registreerimise raamatu lehekülg: Saaga TLA.1358.2.2:349
  2. Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922 lk.451
  3. Eesti avalikud tegelased. Tartu, 1932. Lk 65
  4. Okupatsioon.ee - Ohvitserkonna likvideerimine
  5. Teadmata saatusega Vabaduse Risti kavaleride nimistu
  6. Jaak Pihlak: Aidake tuvastada Vabaduse Risti kavaleride saatust, Eesti Päevaleht 6. veebruar 2008
  7. Eesti riiklike teenetemärkide kavalerid (MS-Word dokument 5.3MB)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Foto ajakirjas Sõdur, nr. 50-51, 1925, lk. 1082 Digar
  • Foto ajakirjas Sõdur, nr. 46-47, 1938, lk. 1140 Digar