Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee oli 14. veebruaril 1944. aastal Saksa okupatsiooni ajal presidendi ülesannetes tegutseva peaministri Jüri Uluotsa kõrval Eesti erakondade ja kahe suuremat põrandaaluse vastupanu rühma esindajatest koosnev salajane nõuandev kogu.
Rahvuskomiteesse kuulusid: Johannes Klesment,
 |
Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Esimene kogunemine toimus Tallinnas Pärnu mnt 23 majas, olid esindatud kõik Eesti erakonnad ja kaks suuremat põrandaaluse vastupanu rühma. Rahvuskomitee kokkutulek tähendas ühtlasi Eesti paljuparteilise demokraatia taastamist. Pool aastat hiljem, 1944.aasta 1.augustil, kuulutas Rahvuskomitee enese ajutiseks kõrgema riigivõimu teostajaks okupeeritud Eestis.
23. märtsil 1944 – peeti Tartus Eesti Vabariigi Rahvuskomitee teine koosolek, kus kinnitati Rahvuskomitee põhialused ja valiti juhatus. Rahvuskomitee kuulutas end riikliku võimu teostajaks kuni põhiseaduslike organite tegevusse astumiseni Esimees – Kaarel Liidak (varjas end tagaotsitavana alates aprillist) Otto Tief (alates juulist asendas esimeest, alates augustist esimees) Sekretär – Juhan Reigo Liikmed – Artur Ekbaum, Oskar Gustavson, Ernst Kull, Oskar Mänd.
19.-20. aprill 1944– Saksa Julgeolekupolitsei ja SD arreteeris ligi 400 rahvuslast, sh suure osa Eesti Rahvuskomitee liikmeist.
18. september 1944 – presidendi kohusetäitja Jüri Uluots nimetas ametisse uue Vabariigi valitsuse (Otto Tiefi valitsuse).
19. september 1944 – toimus Rahvuskomitee koosolek 20 osavõtjaga. Kaaluti võimalusi kaitsta mingitki osa Eesti territooriumist, et Eesti Vabariiki de facto taastada, kuid lõplikke otsuseid siiski ei tehtud
20. september 1944 – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee lõpetas tegevuse. Tegevust alustas Otto Tiefi valitsus.
20. septembril 1944 teatas üks nõukogude raadiosaatja, mille asukoht eetris oli otse Tallinna saatja kõrval:
"Sakslased ja nendega kaasajooksjate rinne Eestis on kokku varisenud. Eesti Vabariiklik Rahvuskomitee, kui riigi kõrgeim võim, on enda ümber koondanud rahvuslike sõjaväeüksustega igal pool olukorra peremees. Viimaste fašistlike jäänuste likvideerimine jätkub."
Mõni päev hiljem aga teatas üks teine raadiojaam:
"Lõuna- ja Ida-Eestist on sakslased lõplikult välja löödud. Inglise väed jõudsid Tallinna ja maandusid põhjarannikul. Rakvere ja Tapa on juba liitlaste käes. Eestlased! Ärge laske end sakslaste poolt küüditada! Varjake end metsades ja kodudes! Ükski tõsine eestlane ei lahku nüüd kodumaalt!"
